Tsiviilasi nr 2-09-2941
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-2941
Tsiviilasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi Helju Tarik vastu 7110,55 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
7110, 55 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (reg.kood 10160791, asukoht Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve); Hageja esindaja Silver Peepma Kostja: Helju Tarik Kostja esindaja Lembit Auväärt (Mõisavahe 31-12, 50707 Tartu).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Kostja oma kirjalikus vastuses on leidnud, et Zinaida Kõivil pole kunagi hagejaga lepingut olnud. Pärast pärandi vastuvõtmist on kostja tasunud kõik kõnealuse korteriga seotud ekspluatatssioonikulud. Kostja on tasunud küttearveid hoopis OÜ-le Iidla Maja, OÜ-le LVT Teenindus ja alates aprillist 2007 KÜ-le XXX. Kostja leiab, et vastavalt TsÜS § 146 lõikele 1 on hageja esitatud nõuded aegunud.
TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vastavalt hagile, ajavahemikul november 2002 kuni august 2004 jättis Zinaida Kõiv tarnitud soojusenergia eest hagejale tasumata 7110,55 krooni. Hagi lisast nähtub, et viimane väidetav kohustus tekkis 06. septembril 2004. a. Soojatarne eest tasumise kohustus on korduv kohustus TsÜS § 154 tähenduses. Sama sätte kohaselt, korduva kohustuse puhul, aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Viimane soojatarne eest tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 6. septembril 2004. Seega algas viimase kohustuse aegumistähtaeg 31. detsembril 2004. a. Tulenevalt TsÜS § 154 esimesest lausest on selle kohustuse aegumistähtaeg kolm aastat. Seega aegus viimasena sissenõutavaks muutunud nõue 31. detsembril 2007. a.
Hageja esitas hagi Viru Maakohtusse 26. jaanuaril 2009. a., seega pärast aegumistähtaja lõppu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud nõuded on aegunud. Kuna kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud, tuleb hagi jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata. Tulenevalt 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS redaktsiooni § 442 lõike 2 punktist 51 märgitakse otsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg (TsMS § 123). Vastavalt TsMS § 122 lõikele 2, § 129 lõikele 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7110,55 krooni.
TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.