Ärakiri
Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.12.2009, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-04-910
Tsiviilasi
AS Anttila hagi Õ V` vastu võlgnevuse 5 815.28 krooni nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AS Anttila (reg.kood 10315302), Uus 33, 71033 Viljandi, esindaja – v.adv. Eha Lillsaar, Vabaduse plats 6, 71020 Viljandi Kostja: Õ V (isikukood xxxx) elukoht: 1) xxxx 2) xxxx (tegelik elukoht teadmata) 15.12.2009 5 380.28 krooni
Kohtuistungi aeg Hagihind
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista Õ V`ult reg.kood 10315302) V`ult AS –i Anttila (reg.kood 10315302) kasuks võlgnevuse võlgnevuse katteks kokku 5 815.28 /viis /viis tuhat kaheksasada aheksasada viisteist) krooni krooni ja 28 senti (sellest (sellest põhivõlgnevus 5380.28 krooni) krooni).
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista Õ V`ult V`ult välja hageja ASAS-i reg.kood 10315302) kasuks menetluskulude katteks 931.73 krooni, Anttila (reg.kood krooni, sealhulgas riigilõivu riigilõivu kokku summas 520 520 krooni, krooni, õigusabikulu 411.73 krooni. krooni. Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. jooksul.
Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.h. s.h. taotlus ekspertiisi määramiseks koos vastava tasu ettetasumisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 26.07.2004 on AS Anttila esitanud Lääne-Viru Maakohtule (alates 01.01.2006 Viru Maakohus Rakvere kohtumaja) hagi Õ V` vastu võlgnevuse 5815.28 krooni nõudes. Hageja on müünud kostjale Anttila kaubamärgi all kataloogikaupu Kodu-Anttila kataloogis esitatud tingimustel. ‘23.08.2002 tellis kostja hagejalt asju hinnaga 5380 krooni, milline kaup ka kostjale väljastati. Kauba eest oli kostjal ostjana õigus ja kohustus tasuda järelmaksuga – ositimaksetena. Viimase makse tähtaeg oli kostjale 29.09.2002 esitatud arve 2093472 järgi 29.05.2003. Kostja sai kaupa kokku 5380 krooni eest, kuid ühtegi makset ei tasunud ning hagi esitamisel moodustab võlgnevus 5380 krooni. Hageja on kostja poolt kohustuse täitmisega viivitamise eest arvestanud viivist 0,1% päevas alates viimasest maksetähtajast (29.05.2003) kokku summas 435.28 krooni. Tulenevalt VÕS §-st 54, teavitatakse sidevahendite abil esemete üleandmiseks sõlmitud lepingu puhul tarbijat lepingu tingimustest enne lepingu sõlmimist. AS Anttila on selle teabe – asja põhitunnused, asja hind ja selle tasumise kord – avaldanud Kodu-Anttila kataloogides. Maksetingimuste kohaselt oli ostjal võimalus tasuda 30 päevase maksetähtajaga arvates paki Anttila ladudest väljastamise kuupäevast. Kui kauba hind ületas 479 krooni, siis võis ostja osta asja järelmaksuga ning tasuda kuumaksetena. Kauba hind järelmaksuga ostmisel ja maksete suurus oli kirjas kaupa tutvustavas tekstis. Arvete õigeaegse tasumata jätmise korral oli müüjal õigus nõuda viivist 0,1% võlgu olevalt summalt päevas. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub ostja tasuma müüjale asja ostuhinna. Hageja tugineb nõude õiguslikult põhjendamisel veel VÕS § 76 lg1, 208 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestatule. Kostja ei ole müügilepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud, jättes asja ostuhinna tasumata. Hageja on saatnud kostjale advokaadibüroo vahendusel 10.04.2004 lepingus märgitud aadressil ning 31.05.2004 registrijärgsel aadressil kirja võlgnevuse tasumise palvega, kuid kostja ei ole kirjadele reageerinud ega asunud ka võlgnevust kustutama. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – Anttila AS arve nr 2093472 ja postimüügikataloogi maksetingimused, samuti advokaadibüroo kirjad, arve õigusabikulude kohta, riigilõivu tasumist tõendava maksekorraldus ning order-volikiri.
Kohtumenetluse käik Kostja Õ V on vastuseks hagile 11.10.2004 teatanud, et tema ei ole hagejalt kaupa tellinud. Kostja väitel oli tema pass 2002.a. umbes kolm kuud kadunud ja hiljem pandi postkasti, Passi kadumisest ta politseile ei teatanud.
Hageja kostja paljasõnaliste vastuväidetega ei nõustunud, kuna paki vastuvõtmisel Võsu postkontoris 03.09.2002 on arvel nr 2093472 23.08.2002 märgitud kauba üleandmine kostjale toimunud paki jälgimisnumbri 0109386094 alusel ning kostja on paki vastuvõtmise kohta andnud oma allkirja (tl 27,28). Hageja on ka leidnud 27.04.2007 kohtule edastatud avalduses, et kostja väited on tõendamata ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja arvates ei ole kostja usutavalt oma allkirja võltsitust põhistanud, kuna käesolevas asjas dokumentide võrdlemisel võib väita, et postipaki väljastamise kviitungitel ei ole kostja allkiri võltsitud. TsMS § 277 lg 1 järgi võib menetlusosaline dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kostja jäi oma vastuväidete juurde ning pidas vajalikuks käekirjaekspertiisi määramist, samas ei ilmunud ta kohtu kutsel kohtusse vajalike käekirjaproovide andmiseks. 23.11.2007 kohustas kohus kostjat kümne päeva jooksul tasuma ette eksperdikulude katteks 1800 krooni. Kostja nimetatud summat ei tasunud, teatades, et “hetkel tal rahalised vahendid puuduvad” ja ekspertiisi võiks tasuda või määrata hiljem,kui ta raha saab. Kohus selgitas kostjale 11.01.2008 saadetud kirjas vajadusel riigipoolse menetlusabi saamiseks taotluse esitamise võimalust, samuti teatas, et paljasõnalist ja tõendamata taotlust menetlustoimingu edasilükkamiseks ei pea kohus põhjendatuks. Kohus hoiatas ka kostjat, et vastuväidete tõendamatuse korral lahendab kohus hagi olemasolevate tõendite alusel. 31.01.2008 määratud kohtuistungi palus kostja tervislikel põhjustel edasi lükata, väites, et “seoses lapseootel olemisega” on kohtuistungil “osalemine liigset moraalset ja füüsilist pingutust nõudev”) (I, lk 106). Ka järgmisele (21.02.2008) määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud, esitades arstitõendeid ning taotledes rasedusest tingitud halva tervisliku seisundi tõttu kohtuistungite edasilükkamist pikemaks ajaks. Pärast seda kostja enam kohtukutseid vastu ei ole võtnud. Kostja registreeritud elukohaks on xxxx, kuid kohtukutsete kättetoimetamine ei ole kohtukordnikuga ega ka politsei kaasabil õnnestunud (ust ei avata). Samal aadressil sissekirjutust omava isiku (U T) andmetel ei ela kostja enam nimetatud aadressil ning võib viibida oma ema elukohas xxxx (ema – registreeritud elukoht: xxxx). Kohtukutsed ka viimaselt aadressilt on tagastatud vastuvõtmatult. Oma tegelikku uut elukohta ei ole kostja kohtule ega hagejale teatanud. 29.10.2009 korraldava määrusega otsustas kohus asja lahendamiseks kostjale Õ V`ule kohtukutse TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaldamisel avalikult kätte toimetada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Teates on avaldatud kohtuistungi toimumise aeg 15.12.2009 kell 10.00 - ja koht -Rakvere, Rohuaia 8, Rakvere kohtumaja saal nr 4.; samuti on kostjat hoiatatud TsMS § 408-410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Kohtuistungil 15.12.2009 15.12.2009 tuvastati: Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjustest kohtule teatanud.. Ka eespool märgitud võimalikel elukoha aadressidel väljastatud kohtukutsed on kohtule tagastatud.. Hageja taotleb kostja 15.12.2009 kohtuistungile mitteilmumise tõttu hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, kuna kostja ei ole võlga tasuma asunud. Samuti jääb hageja kohtule esitatud menetluskulude nimekirja alusel kohtukulude hüvitamise nõude juurde. Hageja menetluskulud moodustavad kokku summas 931.73 krooni, sealhulgas riigilõivud 520 krooni (hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 krooni ja 100 krooni Ametlikes Teadaannetes teadaande avaldamise tasu) ning õigusabikulu summas 411.73 krooni vastavalt hagiavaldusele lisatud arvele. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata.
Kuna kostjal on käesolevas asjas olnud piisavalt aega oma täiendavate vastuväidete/taotluste esitamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Korduvate kohtukutsete väljastamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Kostjat on kutsutud TsMS § 317 alusel kohtuistungile ka Ametlikes Teadaannetes avaldatud kohtukutsega. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna hagiavalduses esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kostja tasunud tema poolt tellitud/ostetud kauba eest, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võib võlausaldajana VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Lepingus on kokku lepitud viivisemääraks 0,1% võlgu olevalt summalt päevas. Hagiavalduses esitatud viivisnõuet ei ole hageja suurendanud. Kostja poolt kohtuistungile mitteilmumisel ning esialgselt esitatud vastuväidete tõendamata jätmisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud ulatuses ja asjaoludel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtukulude jaotusest Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (enne 01.01.2006) alustatud menetluste puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 sätestatule mõistab kohus tagaseljaotsusega hagi täielikul rahuldamisel kostjalt välja hageja kantud menetluskulude katteks kokku 931.73 krooni (sealhulgas riigilõiv hagi esitamisel summas 420 krooni ja 100 krooni Ametlikes Teadaannetes teadaande avaldamise tasu) ning õigusabikulu summas 411.73 Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 13. veebruaril 2010. a. Nooremreferent
/allkiri/
Irma Külavee Lea Herne Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.