Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on Korteriühistu Puru tee 80 mittetulundusühing, mis on kantud sihtasutuste registrisse 25.04.1997. Korteriühistu on moodustatud Puru tee 80 korteriomanike poolt. Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehituste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hagejale I.T.le kuulub korteriomand asukohaga xxx. Hageja taotleb 12. juunil 2008 toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsuse nr. 2 kehtetuks tunnistamist, millega määrati kindlaks tasumise kord lifti remondi eest. Hageja kirjutab hagiavalduses, et 12. juuni 2008 korteriühistu üldkoosoleku otsus nr. 2 on vastuolus nii seaduse kui korteriühistu põhikirjaga. Hageja viitab oma taotluses kohtule hagile juurdelisatud korteriühistu põhikirjale, Korteriühistuseaduse §-dele 2 lg1;5 lg1;13 lg.3;15 ́lg.1, Asjaõigusseaduse §-dele 72 lg 1 ja 2; 75 lg 1, Korteriomandiseaduse § 13 lg.1 ,Mittetulundusühingute seaduse §-dele 24 lg.1, Tsiviilkohtumenetluses seadustiku § 3 lg.1,34,138, 144, 162. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus 28.08.2008 Kostja hagi ei tunnista. Ta leiab, et korteriühistu koosolek on korteriühistu kõrgeim organ, kellel oli õigus teha häälteenamusel otsus jagada lifti moderniseerimise kulud kõikide korteriühistu korterite vahel võrdselt. Selle otsuse poolt oli ka 10. juulil 2008 a toimunud üldkoosolek. Korteriühistul puudub sihtkapital selliste kulutuste tarbeks. Korteriühistut hoolduslepingu alusel hooldav asutus OÜ Tammiku maja oli nõus tasuma selle kulutuse krediidina nii, et korteriühistu tasuks krediidi tagasi 12 kuu jooksul korteriomanikelt kogutava hooldustasuga. Korteriühistu on asunud oma võlgasid OÜ Tammiku Maja ees kustutama 12.06.2008 otsuse alusel.

Hageja seisukoht kostja vastusele ja hagi täiendus Kuna kostja esitas kohtule materjale 10.07.2008 toimunud korteriühistu üldkoosolekust, siis hageja väidab, et ka sellel koosolekul vastu võetud otsus lifti küsimuses on ebaseaduslik samadel põhjustel nagu 12.06.2008 üldkoosolekul vastuvõetud otsus nr. 2. See on vastuolus nii seaduse kui korteriühistu põhikirjaga. Hageja palub ka selle otsuse tunnistada kehtetuks. Hageja viitab Asjaõigusseaduse § 75 lg.1, Korteriomandiseaduse § 13 lg.1, Korteriühistuseaduse § 15`lg.1 ning korteriühistu põhikirja punkt 29.4-le. Hageja leiab, et 10.07.2008 koosolekul puudus kvoorum ning üldkoosolek ei olnud seetõttu otsustusvõimeline. Allkirju üldkoosolekul registreerimiseks koguti peale koosoleku toimumist. Koosolekust ei võtnud osa isegi koosoleku registreerimislehel juhatajana kirjas olev isik – A. R.. Kostja ei ole kohtule esitanud üldkoosoleku protokolli . Üldkoosolekul registreeritud isikute nimekiri on protokolli lisa, mitte protokoll ise.

Tuginedes Mittetulundusühingute seaduse § 22 lg. 3 loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Hageja viitab siinkohal Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-06 toodud seisukohale, et üldkoosoleku otsuste hilisem heakskiitmine ei tähenda seda, et isik oleks koosolekul osalenud. Kui isik koosolekul ei osalenud, ei ole ta koosolekul osaleja. Oluline on koosoleku toimumise ajal kohal olev kvoorum. Tuginedes Korteriomandiseaduse § 19 lg.2-le on koosolek otsustusvõimeline kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kui koosolek on otsustusvõimetu, kutsub valitseja ettenähtud tähtaja jooksul kokku uue üldkoosoleku. Kostja vastus, saabunud 06.10.2008 Kostja tunnistab, et KÜ Puru tee 80 üldkoosolekute protokollid 12.06.2008 ja 10.07.2008 on koostatud ebakorrektselt. Kostja teavitab kohut, et viib läbi nende koosolekute otsuste kinnitamiseks uue koosoleku koos korrektselt vormistatud koosoleku protokolliga ning nõutud lisadega. Hageja seisukoht kostja vastusele 09.01.2009 Hageja märgib, et vaidlustab vaid üldkoosolekute otsuste seaduslikkuse, protokollide vormistamisele vastu ei vaidle. Oli rikutud 10.07.2008 üldkoosoleku läbiviimise protseduur. Kostja poolt uut koosolekut läbi viidud ei ole. Hageja leiab, et selle läbiviimist ei ole mõtet oodata, palub määrata uus kohtuistungi kuupäev. Hageja seisukoht 08.09.2009 ning taotlus hagiavalduse täiendamiseks Hageja märgib selles, et 12.06.2008 üldkoosolekul osales tema esindaja T. B., kellel oli õigus teda esindada. See ei ole takistuseks, et korteriühistu liige ise ei võiks pöörduda hagiga kohtusse ja nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Kuna üldkoosoleku kutses oli päevakorrapunktiks märgitud lifti remont ning hageja oli nõus lifti remondiga, siis ei osanud ta arvata, et üldkoosolek võtaks vastu ebaseadusliku otsuse. Hageja esindaja poolt tehtud märkusi vastuvõetud otsuse kohta A. R. protokollis ei kajastanud. Protokollis puuduvad alusetult koosoleku osalejate poolt koosolekul tehtud märkused. Hageja vaidlustab nüüd ka üldkoosoleku protokolli vormistamise õigsuse, mille kohta ta kostja vastusele kirjutatud seisukohas 09.01.2009 vastu ei vaielnud. Hageja leiab, et 10.07.2008 Puru tee 80 üldkoosoleku otsus on tühine, palub tuvastada otsuse tühisust alternatiivina kehtetuks tunnistamisele. 10.07.2008 üldkoosolekut ei toimunud. Hageja oli isiklikult kohal. Kostja kogus allkirju pärast koosolekut. Juhatuse liige A. R. on registreerimislehel näidatud kui koosoleku juhtaja. Teda seal ei olnud. Hageja leiab, et kuna 10.07.2008 otsus ei vasta headele kommetele, on ta tühine tuginedes Mittetulundusühistu seaduse § 24 ́lg.1-le. Kostja esitab 23.oktoobril 2009 oma kirjaliku seisukoha. Selles ütleb kostja ,et pr.T.12.06.2008 koosolekust osa ei võtnud, „sellepärast tema hääl ei olnud koosolekul avaldatud.“ Peale koosolekut T. käis kõikides korterites ja korjas allkirju lifti remondi tasu otsuse vastu.

Kohtuistungid 07.mail 2009 toimunud kohtuistungile ei ilmunud kostja ning kohus lükkas kostja puudumise tõttu istungi edasi. 13.augusti 2009 toimunud kohtuistungil jääb hageja tema poolt esitatud haginõuete juurde. Hageja ütleb, et palus koosolekul protokolli kanda oma vastuhääl. Protokoll on koostatud ebakorrektselt. Kostja ütleb, et neil on raske võtta raha elanike arvu järgi, kuna see muutub pidevalt. Kostja ei mäletanud, kas hageja kohe koosolekul oma pretensiooni esitas või mitte. Ta ei vaidle vastu sellele, et hageja võis midagi öelda. Hageja ütleb, et koosolekul oli tema esindaja, mitte tema ise. Esindaja vaidles vastu. Protokolli vastuväidet ei kantud. Märgiti lihtsalt, et üks hääl on vastu. Hageja palub üle kuulata tunnistajad. 08.oktoobril 2009 kuulati üle tunnistajad T. B., V. M., V. T. ja S. B.. Kostja palub võimalust vastata hageja seisukohale, mille ta sai kätte alles 05.oktoobril ning ei jõudnud sellele vastata. Hageja ütleb, et esimese koosoleku päevakorda muudeti koosoleku ajal, teise koosoleku päevakord oli esitatud, kuid kvoorumit ei olnud. Kostja ütleb, et 12.06 üldkoosoleku päevakorras oli AS Eesti Otis hinnapakkumise vastuvõtmine ja liftiremondi kulude jaotus. Hagejat kohal ei olnud, ta andis oma hääle esindajale. Esindale antud volikirja kostja ei mäleta. Lifti ei saanud kasutada 4 kuud, kõik olid tigedad. Maja on 9-korruseline.Lifti remondi raha on sihtotstarbeline, oleme remondi teinud sihtotstarbelise raha eest. T. ei olnud kummalgi koosolekul. Ta ei oska midagi öelda. Lifti raha makstakse ruutmeetri järgi, meil on arvutatud korterite järgi. Hageja esindajal peale koosolekuid vastuväiteid ei olnud. Hageja ütleb, et parandamiskulud arvestatakse ruutmeetri järele. Lifti remont on majanduskulude hulgas. Remondikulud jaotatakse korteriliikmete vahel. Tunnistaja T. B., kes elab xxx andis kohtuistungil ütlused, et oli kuulutatud välja päevakord lifti remontimise küsimuses, mille tegemisega tunnistaja nõustus. Lifti remondi tasumise küsimust päevakorras välja kuulutatud ei olnud. Ta olevat palunud kanda protokolli vastuväide. Koosoleku protokollija ja juhataja oli üks ja sama isik- R.. Kõik majapidamiskulud jaotatakse proportsionaalselt ruutmeetri arvuga. Põhikirja ei ole muudetud. Tunnistaja V. M. Puru tee 80 korter 3-st ütleb, et võttis osa mõlemast koosolekust. Päevakorras oli lifti remont. Päevakorras ei olnud lifti remondi eest maksmise jaotust. Kui maksame korterite pealt, on see vastuolus põhikirjaga. Ütles koosolekul peale hääletust, et on vastu sellisele kulude jaotusele. Hääletusel vastuhääli ei loetud, loeti ainult poolthääli. Peale tunnistaja olid vastu kõik ühetoaliste korterite omanikud. Majas on 9 ühetoalist korterit. Nad olid kohustatud tunnistaja vastuväite protokolli kandma. Protokollis keegi tüdruk. Teist koosolekut ei toimunud, kuna kohale tulid ainult 1-toaliste korterite omanikud. Kvoorumit ei olnud. Tunnistaja V. T. ütleb, et oli 12. juuni 2009 koosolekul. Seal olevat räägitud, et tuleb lifti remonti teha. Et on ebaõiglane jaotada lifti remondi raha korterite vahel võrdselt. Nemad olevat tahtnud, et jaotus oleks ruutmeetrite järgi. Hääletati ainult poolt, vastuhääli ei küsitud. Ainult üks koosolek oli lifti kohta. Peale koosolekut korjati korteritest allkirju ,aga milleks seda tehti ,tunnistajale keegi ei seletanud.

Tunnistaja S. B. ütles, et tema oli 12. juuni koosolekul. Juhatas koosolekut R., protokollis M.. Ühel koosolekul hagejat ei olnud. Koosoleku päevakorras oli lifti remont. Tekkisid vaidlused, mille pealt remondi eest makstakse ,kas ruutmeetrite arvu järgi või korterite pealt. Mõlemad hääled loeti kokku – nii poolthääled kui vastuhääled. Lepiti kokku, et tasumine toimub sularahas. Kui on vaja midagi otsustada, siis kogume allkirju. Kui on midagi päevakorras, siis koosoleku ajal. Kvoorum lifti remontimise osas oli koos. Esimesel koosolekul kvoorumit ei olnud, teisel oli. Mina andsin protokolli üle Tammiku majale. Seal olid allkirjad osalemise kohta ja raha jaotamise kohta. 24.novembri 2009 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistaja N. K.k ́i. Ta andis ütlusi, et 12. juuni koosolekul oli kvoorum koos. Seal otsustati, et lifti remondi raha korjatakse iga korteri pealt. See on õiglane. Ruutmeetrite järgi raha korjamine oleks olnud inimeste jaoks koormav. Ühel koosolekul hageja osales kindlasti. Ei mäleta, kas esimesel või teisel. Ei mäleta, kas keegi palus vastuhääle protokollida. Esimene koosolek lükati edasi, kuna koosoleku protokoll oli valesti koostatud. Tammiku Maja ei võtnud seda vastu. Teine koosolek kutsuti kokku selleks, et korrektselt vormistada protokoll ja konkreetselt märkida ,millise korteri elanikud olid vastu ja millise korteri omanikud olid poolt. Aprillist augustini lift ei töötanud. Teine koosolek oli protokollitud. Tunnistaja loetleb kortereid ja seletab, millises korteris kui palju inimesi elab. Kohtuistungil selgitas hageja, et tema nõudeks jääb tühistada mõlemad koosoleku otsused – nii 12.06.2008 kui 10.07 2008a koosoleku otsus. Seda asja oleks saanud korda ajada juba 2007aastal. Enamus elanikest omavad 3-4 toalisi kortereid, kus elab 4 või rohkem inimest. Majas on inimesi, kes elavad 1-toalises korteris ja üldse lifti ei kasuta ja miks nad peaksid maksma samapalju kui 5-liikmeline perekond. Me kõik oleme nõus maksma lifti remondi eest. Korteriühistuseaduse § 15 sätestab, kuidas tuleb selliste tööde eest maksta. Korteriühistu juhatusega koos ei ole majas kunagi arutatud sihtotstarbeliste maksete küsimusi. Dokumentaalsed tõendid Hageja on esitanud kohtule maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrüki seisuga 25.07.2008, millest nähtub, et Korteriühistu Puru tee 80 on kantud Viru Maakohtu registriosakonna andmebaasi mittetulundusühinguna, põhikiri on kinnitatud 10.01.1997a. Juhatuse liige on A. R..(tl 6) Kostja on esitanud kohtule väljatrüki 29.07.2009, millest nähtub, et juhatuse liige on L. Vinogradova(tl 81). Hageja õigust hagi esitamiseks tõendab korteriomandi xxx kinnistamisotsus hageja I.T. nimele (tl 25) ning väljatrükk Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosast nr.482607 (tl 27,28). Korteriühistut Puru tee 80 teenindab OÜ Tammiku Maja elamu teenindamise lepingu alusel, esitatud on leping nr.19 01.06.2003 (tl 40-42). Toimikusse on lisatud AS EESTI OTIS liftide moderniseerimise pakkumus nr.777 26.11.2007 (tl 43). Toimikus on kaks hageja poolt kohtule esitatud nimeta dokumenti , millest ühe on allkirjastanud protokollija A. R. ning mille sisuks on 2 punkti : 1.Vastu võtta Eesti Otis ettepanek 2. Kuidas kindlaks määrata liftiremondi tasu(tl 8). Teine dokument on pealkirjastatud 12.06.08 ning sisuks on perekonnanimede loetelu, milledest mõnede nimede järel on allkirjad (tl 9). Hageja on esitanud kohtule ka KÜ Puru tee 80 põhikirja (tl 10-22).

Kostja on esitanud kohtule KÜ Puru tee 80 10. juuli 2008.a. üldkoosolekul osalejate registreerimislehe (tl 44). Hageja esitas enne 24. novembri 2009 kohtuistungit 2 täiendavat tõendit – 2 väljavõtet enda kontost Sampo Pangas, tõendamaks enda poolt lifti remondi eest tasumist (tl 103,104) ning venekeelse teksti (tl105) ja eestikeelse teksti (tl 106) dokumendist „Kuulutus“, mis ei ole tõlgituna samad dokumendid. Kohtu tõlgi poolt on tõlgitud tl 105 venekeelne tekst eesti keelde ning see asub tl 113.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi kohtutoimikus leiduvate dokumentaalsete tõenditega ning ära kuulanud pooled ja tunnistajate ütlused, otsustas, et hagi tuleb rahuldada alljärgnevalt kirjas olevatel põhjustel. Kohtus on tõendamist leidnud, et 12.06.2008 toimus korteriühistu Puru tee 80 korteriühistu liikmete koosolek, millisel korteriühistu liikmed oleksid pidanud arutama Puru tee 80 liftiga seonduvaid küsimusi. Milliseid täpselt, ei ole kohtule teada, sest puuduvad andmed kokkukutsutava koosoleku täpse päevakorra kohta, mis pidi olema tuginedes korteriühistu põhikirja p.51-le korteriühistu liikmetele teada antud 15 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku päevakorra punktide kohta on menetlusosalised andnud erinevaid suulisi ja kirjalikke ütlusi. Hageja väidab 08. oktoobri 2009a kohtuistungil, et temale oli teatatud koosoleku päevakorra punktina lifti remondi vajaduse küsimuse arutamine, mitte aga remondi maksumuse tasumise küsimuse arutamine (tl 89). Kohtule esitatud dokumendist lk. 7( tõlge lk. 8 ) on lugeda, et koosoleku päevakorrapunktiks oli hoopis AS Eesti Otis liftide moderniseerimise pakkumuse küsimus ning seda kinnitab ka kostja oma vastuses hagile tl 38. Hageja oli lifti remondiga nõus. Ta ei olnud aga nõus selle eest maksma arvestusega, mis oli koostatud korterite arvu, mitte aga korterites kasutatavate ruutmeetrite arvu järgi ning mida arutati koosolekul ilma, et sellist päevakorrapunkti oleks korteriühistu liikmetele ette teatatud. Kohtule esitatud AS Eesti Otis liftide moderniseerimise pakkumus (tl 43) näitab seda, et lifti ei soovitud remontida, vaid seda sooviti moderniseerida. Nii hageja kui kõik tunnistajad räägivad ainult lifti remondist. Menetlusosalised käsitlevad hinnapakkumist moderniseerimisele hinnapakkumisena remondile. Kuna tõendid võimalike päevakorrapunktide kohta on erinevad, ei ole kohtul võimalik 12. juuni 2008.a. korteriühistu koosoleku täpseid päevakorrapunkte tuvastada. Hageja tugineb kohtusse pöördumisel Korteriühistuseaduses § 13 lg. 3 toodud õigusele pöörduda kohtusse 3 kuu jooksul alates otsuse teadasaamise päevast. Kuna hageja pöördus kohtusse 29. juulil 2008, ei ole tähtaega kohtusse pöördumiseks hageja poolt rikutud. Kohtule on esitatud koosoleku kohta kirjalikke märkmeid, mida ei saa pidada 12.06.2008 toimunud korteriühistu koosoleku protokolliks. Need on toimiku leht 7 (tõlge eesti keelde tl 8) käsikirjalised märkmed, mis on dateeritud 12.06.2008. Kohtule on esitatud ka tabel, kuhu on kantud 36 perekonnanime koos allkirjadega nimede järel, mis on samuti dateeritud 12.06.2008 (tl 9). Seda tabelit ei saa pidada korteriühistu koosolekust osavõtnud isikute nimekirjaks ehk koosoleku kvoorumi tõenduseks, kuna see võib olla mistahes huvides koostatud nimekiri. Peale kuupäeva ei ole sellel mingit pealkirja.

Seega kirjalikke tõendeid, mis kinnitaksid,et 12. juunil 2008 toimus Korteriühistu Puru tee 80 üldkoosolek, millest osavõttev kvoorum võis teha korteriühistu nimel otsuseid, kohtul ei ole. Pooled aga ei vaidle koosoleku toimumise või mittetoimumise üle. Nad leiavad, et koosolek toimus. Sisuliselt ei vaielda ka selle üle, kas koosolekust võttis osa otsustusvõimeline kvoorum või ei. Menetlusosalised ütlevad, et kvoorum oli koos. Korteriühistu Puru tee 80 põhikirja p. 57 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui see sai üle poolte koosolekul osalenud liikmete häältest. Põhikirja p. 54 järgi annab iga korteriomand 1 hääle. Kui käsitleda kohtudokumentidele hageja poolt lisatud tl 7 ja 8 asuvat dokumenti 12.06.2008a koosoleku protokolli üheks osaks, võiks pidada koosoleku otsust vastuvõetuks. Koosolekul oli 2. otsuse vastuvõtmise hääletamisel 15 häält poolt ja 8 vastu (dokument tl 7,8). Kirjalike tõendite puudumise tõttu ei ole kohtul aga võimalik tuvastada, mida sellel koosolekul täpselt arutati ja milliseid otsuseid täpselt vastu võeti. Seda tunnistab ka kostja oma vastuses tl 51: “üldkoosolekute protokollid on koostatud ebakorrektselt. Korteriühistu viib läbi nende koosolekute otsuste kinnitamiseks uue koosoleku koos korrektselt vormistatud koosoleku protokolliga ning nõutud lisadega.“ Perioodil, mil asi oli kohtu menetluses, uut koosolekut ei toimunud. 12.06.2008a.a üldkoosoleku otsus oli aga vaatamata selle kohasele vormistama jätmisele tehtud. Korteriomandiseaduse § 13 lg.1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistu Puru tee 80 põhikirja p. 29.4 (tl 14) järgi on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Millised on need konkreetsed sihtotstarbelised maksed, mida arvestatakse elanike kohta, seda pole menetlusosalistest keegi kohtus selgitanud. Kostja kohtuistungil 08. oktoobril 2009, tl. 98 toob võrdleva näite sihtotstarbelisest maksest katuse eest. Hageja 24. novembri 2009 kohtuistungil (tl 112) ütleb, et „meie majas ei ole kunagi koos korteriühistu juhatusega arutletud küsimust maja sihtotstarbeliste maksete osas“. Seega saab kohus teha järelduse, et korteriühistu ei ole määratlenud, kas lifti moderniseerimise eest saab korteriühistu põhikirja järgselt arvestada sihtotstarbelist makset elanike kohta või on see selline makse, mida Korteriomandiseaduse §13 lg. 1 järgi tuleks arvestada sõltuvuses kaasomandiosa suurusest, kuid millisest arvestusest võivad korteriomanikud kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuna ei ole olemas koosoleku protokolli, ei saa sellesse olla kantud ka hageja vastuväide. Hageja õigust kohtusse pöördumiseks aktsepteerib kohus tuginedes Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg.1. Kuidas lifti remondi eest oleks olnud seaduspärane korteriühistu majandamisel raha koguda – kas korterite arvust tulenevalt või elamispinna ruutmeetreid arvestades, on kirjas korteriühistu põhikirjas ja Korteriühistuseaduses. Remondi maksumust arvestatakse korteriühistu põhikirja p.29.4 kohaselt ning lähtuvalt Korteriühistuseaduse §15 ́ liikmele kuuluva korteri suurusest. Kuna kohtule esitatud korteriühistu põhikiri on kehtiv ning Korteriühistuseaduse § 15 ́ seadusena kohaldamiseks kohustuslik, ei saa kohus teha teistsugust lahendit kui korteriühistu

12.06.2008 koosoleku otsuse nr.2 kehtetuks tunnistamine. Seadusega ja põhikirjaga rakendatav remondi maksumuse jaotus on kehtiv. Korteriomandiseaduse § 13 lg. 1 kohaselt oleksid korteriomanikud võinud majandamise kulutuste kandmisest võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet korteriomanikud ei ole sõlminud. Üldkoosoleku otsust ei saa võrdsustada kokkuleppega. Hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks ka 10. juuli 2008 toimunud üldkoosoleku (hagi täiendus tl 46-48).Sisuliselt vaidlustab ta aga üldkoosolekul vastu võetud otsust. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud koosoleku toimumise kohta koosoleku protokolli. Hageja ja tunnistaja V. M. ütluse kohaselt koosolekut ei toimunudki (tl 93). Kohale tulid ainult ühetoaliste korterite elanikud. Hiljem koguti korteritest allkirju 10. juulil 2008 toimuma pidanud koosoleku potentsiaalsetelt osalejatelt, kes oma allkirjale lisasid ka arvamuse, kuidas tuleks jaotada kulud seoses lifti remondi või moderniseerimisega. Seda, et peale koosolekut allkirju koguti, tõendavad peale tunnistaja V. M. ka tunnistajad V. T.(tl 95)ja S. B. (tl 97).Allkirjadega dokument asub toimiku lehel 44. Kuna 10.juuli 2008 protokoll (milles peab kajastuma ka otsus) on tunnistaja S.B.sõnade kohaselt edastatud kirjalikult vormistatuna korteriühistu lepingupartnerile OÜ Tammiku Maja (leping tl 40,tunnistaja ütlused tl 97),siis seega on otsus fiktiivselt koostatuna olemas ning hagejal oli õigus see vaidlustada.

Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.