Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

kohtutäitur avaldaja kontod Swedbank’is ja Sampo Pangas. Lisaks sellele saatis kohtutäitur vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid ka SEB Pangale, Nordea Pangale ja Krediidipangale. 03.02.2009. a esitas avaldaja kaebuse täituri tegevuse peale, taotledes kontode kohest aresti alt vabastamist. Kaebuse arutelu päeval 16.02.2009. a esitas avaldaja täiturile oma kirjaliku seisukoha, mis on kaebuse lahutamatu osa. Kohtutäitur tegi hilinemisega, peale pretensiooni esitamist, 10.03.2009. a otsuse, milles hindas avaldaja seisukohas toodud argumente valikuliselt ja jättis paljudele küsimustele hinnangu andmata, rikkudes sellega kohustust teha motiveeritud otsus. 25.03.2009. a esitas avaldaja kohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2009. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2006/3575. Avaldaja palub tema kontode arestimise kui täitetoimingu tunnistada õigusvastaseks ja hüvitada õigusvastase täitetoiminguga tekitatud kahju 226,04 krooni. Kaebuse kohaselt sooritas kohtutäitur täitetoimingu ajal, kui nõue oli aegunud. Avaldaja leiab, et enne kontode arestimist pidi täitur kindlaks tegema, et nõue ei ole aegunud. Aegumise avastamisel esitama aga täitekohtunikule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja ise ei taotlenud täitemenetluse aegunuks tunnistamist, sest oli kindel, et tema poolt tasutud 475 krooni on tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, olles seega piisav summa nii trahvinõude kui täitemenetluse kulude katteks. Kuna täitur kontosid aresti alt ei vabastanud, oli avaldaja sunnitud 09.02.2009. a tasuma kohtutäiturile 295 krooni, millest täitur kandis Lõuna Politseiprefektuurile 68,96 krooni ja endale 226,04 krooni. Vaatamata nõude aegumisele leiab avaldaja, et 68,96 krooni on mõistlik jätta sissenõudjale, kuid 226,04 krooni palub avaldaja tagastada. Lisaks nõuab avaldaja õigusvastase täitetoiminguga ebaõigete isikuandmete töötlemise parandamist ehk avaldaja palub kohustada täiturit saata kõikidesse pankadesse seletuskiri tunnistamaks oma viga. Avaldaja leiab, et kontode arestimine viitab kaudselt isiku maksejõuetusele ning iseloomustab teda negatiivselt. Ebaõige informatsiooni levitamine võib tulevikus takistada laenude edukat taotlemist. Kuna nõue oli aegunud, siis oli kontode arestimine kohtutäituri poolt alusetu. Täitur rikkus täitetoimingut tehes seaduses sätestatud saladuse hoidmise kohustust, kui saatis arestimisaktid ka SEB Panka, Nordea Panka ja Krediidipanka, kelle klient avaldaja ei ole. Selline täituri käitumine riivab avaldaja arvamusel põhiseaduse (PS) §-des 17 ja 26 sätestatud õigusi. Avaldaja palub, et täitur edastaks pankadele paranduse järgmisel kujul: „24.01.2009. a sissenõude pööramine A.U. ’u kontole osutus ebaõigeks“. Veel palub avaldaja, et kohus tunnistaks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses määratud täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni kohtutäituri seadusega (KTS) vastuolus olevaks. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas seadustega. Täitemenetluse alustamise tasu sõltub täitmisteate kättetoimetamise viisist. Tasu on 295 krooni, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult kohtutäitur ise või kohtutäituri abi. Muul viisil kättetoimetamise korral on täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni. Kuna täitmisteate on toimetanud kätte Kristi Viitkar, kes ei ole kohtutäitur ega kohtutäituri abi, siis peaks täitemenetluse alustamise tasu moodustama 118 krooni 295 krooni asemel. Seega rikkus kohtutäitur tasustamise põhimõtteid, pöörates täitmisele suurendatud nõude. PUUDUTATUD ISIKU VASTUS (tl 36-39, 59) Kohtutäitur ei nõustu kaebuses esitatud väidete ja põhistustega, leides, et sissenõude pööramine võlgniku kontodele oli põhjendatud ja seaduslik, kuna puudus täitmise aegunuks tunnistamise lahend. Kuni nimetatud lahendi jõustumiseni on täituri toimingud seaduslikud, mistõttu puudub alus nii kahju hüvitamiseks kui täituri kohustamiseks saata kõikidesse pankadesse seletuskiri vea tunnistamiseks. Täitur on seisukohal, et antud kaebuse raames ei ole võimalik vaidlustada kohtutäituri tasu määra, kuna avaldaja ei ole järginud KTS-st tulenevat täitemenetluse algatamise ajal ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kättetoimetamise ajal kohtutäituri tasu vaidlustamiseks kehtinud kaebamise korda, mille kohaselt võis kaebuse esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule ühe kuu jooksul alates kohtutäituri otsuse isikule esitamisest. Täitur palub kaebuse jätta täies ulatuses rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et avaldaja kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, kohtutäituri 10.03.2009. a otsus täiteasjas nr 084/2006/3575 tuleb tühistada.

Vaidlust ei ole selles, et Lõuna Politseiprefektuur tegi 04.10.2006. a väärteoasjas nr 114686080 otsuse avaldaja trahvimiseks 180 krooniga ja et trahvi sissenõudmiseks esitati puudutatud isikule täitedokument ja täitmisavaldus täitemenetluse läbiviimiseks. Täitemenetluse alustamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 1 kohaselt pidi kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate, sest vastavalt TMS § 24 lõikele 2 loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. TMS § 10 lõige 2 sätestas, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulenenud teisiti. Seega pidi puudutatud isik selleks, et lugeda täitemenetlus alanuks, toimetama võlgnikule täitmisteate kätte tsiviilkohtumenetluse seadistikus (TsMS) menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut järgides. Kohtule on esitatud täitmisteate kättetoimetamise akt (tl 17), millest nähtub, et täitmisteadet on püütud võlgnikule kätte toimetada Tartus nii XXX kui XXX tänava aadressidel, kuid 02.02.2007. a on võlgnik öelnud uueks aadressiks XXX, peale mida on täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri pandud võlgniku eluruumi juurde kuuluvasse postkasti. Menetlusdokumendi kättetoimetamise ajal kehtinud TsMS § 326 lõige 1 sätestas, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kättetoimetamine TsMS § 326 lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale või TsMS §-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Eeltoodust tuleneb, et puudutatud isik, saades teada uuest võlgniku aadressist, pidi proovima võlgnikule dokumenti sellel aadressil üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega. Alles eeldusel, et saajale isiklikult ja tema esindajale või TsMS §-des 322 ja 323 nimetatud isikule, kättetoimetamine TsMS § 326 lõikes 2 sätestatud tingimustel ei ole mingil põhjusel võimalik, võis puudutatud isik jätta menetlusdokumendid avaldaja postkasti. Täitmisteate kättetoimetamise aktist järeldub, et täitmisteade pandi võlgnikule 02.02.2007. a postkasti ilma, et seda oleks võlgnikule püütud kätte toimetada TsMS §-i 326 kohaselt, seega seaduses sätestatud kättetoimetamise korda rikkudes. TsMS § 307 lõige 3 sätestas, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Võlgnik on märkinud kaebuses, et tutvus täitmisteatega alles 02.04.2007. a. TsMS § 306 lõike 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Seega loeb kohus täitmisteate võlgnikule kätte toimetatuks alates 02.04.2007. a, kuna kohus on tuvastanud, et täitmisteate kättetoimetamisel rikuti tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kehtestatud korda. Kohtutäituril tuli täitmisteate kättetoimetamisel kättetoimetamise korda rikkudes nimetatud tagajärjega arvestada. Täitmise ajal kehtinud TMS § 25 lõike 2 kohaselt täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Sama põhimõte kordub KTS § 23 lõikes 2, mille kohaselt kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Täitmisteatest (tl 15) nähtub, et kohtutäituri määratud vabatahtliku täitmise tähtaeg on 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates ehk antud juhul 02.04.2007. a alates ning võlgnetava summa suuruseks on sel juhul 475 krooni. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik tasus 02.04.2007. a puudutatud isiku ametialasele arvelduskontole 475 krooni. Järelikult tasus võlgnik vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul sissenõudja nõude (180 krooni) ja kohtutäituri tasu pooles ulatuses (295 krooni). Seega tuli puudutatud isikul

kanda tasutud 475 kroonist 180 krooni sissenõudjale trahvinõude katteks ja 295 krooni endale täitekulude katteks. Täitemenetlus kuulunuks lõpetamisele TMS § 48 punkti 3 alusel seoses nõude rahuldamisega. Tegelikult kandis kohtutäitur sissenõudjale trahvinõude katteks 111,04 krooni ja endale täitekulude katteks 363,96 krooni (tl 40), rikkudes sellega TMS § 25 lõikes 2 ja § 43 lõikes 2 sätestatut. 24.01.2009. a arestis kohtutäitur võlgniku kontod 295 krooni ulatuses. Vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti (tl 14) kohaselt sisalduvad nõudes trahvi jääk 68,96 krooni ja kohtutäituri tasu 226,04 krooni. Avaldaja palub kontode arestimise tunnistada õigusvastaseks nõude aegumise tõttu ja tagastada talle 226,04 krooni. Puudutatud isik leiab, et kontode arestimine oli seaduslik, kuna puudus täitmise aegunuks tunnistamise lahend. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et täitmisteate kättetoimetamisel rikuti tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kehtestatud korda, mis tõi kaasa täitmisteate võlgnikule kättetoimetatuks lugemise alates 02.04.2007. a ja et täitedokument täideti vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, mistõttu oli puudutatud isikul õigus kohtutäituri tasule üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust, siis puudus edaspidi kohtutäituril õigus teha täitetoiminguid, sealhulgas pöörata 24.01.2009. a sissenõue võlgniku kontole 295 krooni ulatuses ja seetõttu tuleb puudutatud isikul A.U. ’ule tagastada 226,04 krooni KTS § 29 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta selles, kas avaldajale väärteokaristusena mõistetud rahatrahvi sissenõudmine oli aegunud. Avaldaja soovib, et kohtutäitur tunnistaks oma viga ja saadaks pankadele paranduse järgmisel kujul: „24.01.2009. a sissenõude pööramine A.U. ’u kontole osutus ebaõigeks“. Avaldaja leiab, et kontode arestimine on kahjustanud tema mainet pankade silmis, mistõttu võib tulevikus olla takistatud laenu edukas taotlemine. Kohus on seisukohal, et vaidlus ebaõigete andmete ümberlükkamise üle peab toimuma hagimenetluses. Kaebus kohtutäituri otsuse peale on hagita asi, mis vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 370 lõike 1 kohaselt hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Kuigi kõik esitatud nõuded alluvad maakohtule, leiab kohus, et lubatud ei ole sama menetluse liik. Kui avaldaja leiab, et kontode arestimisega on rikutud tema seadusega kaitstud õigusi või huvi, tuleb tal oma õiguste kaitseks esitada kohtusse vastav hagi. Avaldaja palub kaebuses, et kohus tunnistaks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses määratud täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni KTS-ga vastuolus olevaks. Kohtule on esitatud 05.12.2006. a täiteasjas nr 084/2006/3575 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (tl 16), millest nähtub, et kohtutäitur otsustas võlgnikult nõuda täitemenetluse alustamise tasu summas 250 krooni, millele lisandub käibemaks 45 krooni, kokku summas 295 krooni (punkt 1). Vastavalt KTS § 21 lõikele 1 kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 22 lõige 1 sätestab, et kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. KTS § 2511 lõike 1 kohaselt täitemenetluse alustamise tasu sõltub täitmisteate kättetoimetamise viisist ning katab muu hulgas kohtutäituri täitekulud seoses täitemenetluse alustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täitemenetluse alustamise tasu on 250 krooni, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult kohtutäitur ise või kohtutäituri abi ja lõike 3 kohaselt täitemenetluse alustamise tasu on 100 krooni, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul viisil, välja arvatud TsMS-s sätestatud korra kohaselt elektrooniliselt, sest sel juhul ei nõuta täitemenetluse alustamise tasu. Kohus leiab, et selline diferentseerimine seadusandja poolt vahetu kättetoimetamise ja muul viisil kättetoimetamise vahel on igati põhjendatud, kuna vahetu kättetoimetamine on aja- ja töömahukam, samal ajal muul viisil (nt tähitud kirjaga, lihtkirjaga, faksi teel) kättetoimetamisega võivad kaasneda vaid dokumentide edastamise kulud. Kohtule ei ole teada, et avaldajale oleks täitmisteadet alates 05.12.2006. a kuni selle kättetoimetamiseni toimetatud kätte muul viisil kui vahetult. KTS-st ei tulene, et kui kohtutäituri valitud viisil täitmisteate kättetoimetamine ei ole mingil põhjusel võimalik või kui kättetoimetamisel rikutakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kehtestatud korda, et siis sellest tingituna muutub täitemenetluse alustamise tasu

suurus. Kuna kohtutäitur valis täitmisteate avaldajale kättetoimetamise viisiks vahetu kättetoimetamise ja tuvastatud ei ole, et tegelik kättetoimetamine oleks toimunud muul viisil, ei ole puudutatud isik rikkunud tasustamise põhimõtteid. Kui avaldaja leidis, et täitemenetluse alustamise tasu on määratud ebaõigesti või on ebaproportsionaalne võrreldes talle määratud trahviga, tuli tal esitada kaebus kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates, antud juhul 02.04.2007. a., ühe kuu jooksul vastavalt KTS §-le 28. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus A.U. ’u kaebuse osaliselt ja tühistab kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2009. a otsuse täiteasjas nr 084/2006/3575.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi kohus rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt, on põhjendatud jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.