Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused

09.02.2009.a. esitas KÜ hagi T M’i vastu 34 486,96 krooni nõudes. 04.06.2009.a. suurendas hageja oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista seisuga 01.09.09 53 332,10 krooni, millest põhivõlgnevus 43 771,68 krooni ja viivis 9 560,42 krooni. Kostja on korteri nr 30 omanik ja ühistu liige, kes ei ole tasunud hooldus- ja kommunaalteenuste arveid. Kostja kohustus on põhikirja p 4.4. alusel on tasuda kütte, vee ja kanalisatsiooniteenuste eest ühistule, Ühistu esitab liikmetele vastavalt tasumisele kuuluva makse kohta arved üks kord kuus ning kodukorra p 5.5 loetakse need kättetoimetatuks postkasti panekuga kuid mitte hiljem kui 15 kuupäevaks, arve mittesaamisel on kohustatud liige teavitama juhatust. Arve tuleb tasuda selles märgitud tähtajaks. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskuluna tasutud riigilõivud kokku summas 7 500 krooni. Tõendid: arved, põhikiri, kinnisturegistri osa väljavõte, ühistu kodukord, hoiatuskirjad ja teatised kotjale võla suuruse kohta. Kostja seisukoht Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles märkis et ta võla suurusel vastu ei vaidle, see on tasumata., kompromissi ei saavuta, kuna ühistu esinaine ei suhtle. Kostja on tasunud kommunaalmakseid kogu aja vältel keskmiselt kvartaalselt ühe korra. Viivised on liiga suured. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale kohtukutse kättetoimetanud 17.11.2009.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva e- kirjaga (t lk 85). Kostja 09.12.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel päeval, st kohustus muutub sellel päeval sissenõutavaks. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivise tasumist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriühistuseadus (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud: kostja kohustus tasu hagejale ühistu poolt osutatud teenuste eest on muutunud sissenõutavaks, kuna kostja ei ole kohustust täitnud ettenähtud tähtajal, mistõttu on hagejal õigus nõuda selle täitmist VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja KÜS § 15.1 lg 1 järgi ning täitmisega viivitamise eest seaduses sätestatud viivist KÜS § 7 lg 4 ja § 101 lg 1 p1 alusel. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku seisuga 01.09.09 53 332,10 krooni, millest põhivõlgnevus on 43 771,68 krooni ja viivis on 9 560,42 krooni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu

määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda, s.o tasutud riigilõivu (maksekäsu kiirmenetluses ja kohtumenetluses tasutud) kokku summas 7 500 krooni. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv summas 7 500 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.