Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-139-09 Tartu, 14. detsember 2009. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik Tartu linna avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 207-28122 Sean Thomas Donohoe määruskaebus Hageja Sean Thomas Donohoe (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich Kostja Tartu linn, esindaja vandeadvokaat Anne Tammer 16. november 2009. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-28122.
2.Teha uus määrus, millega välja mõista Sean Thomas Donohoe`lt (isikukood xxxxxxxxxxx) Tartu linna kasuks menetluskulud 5000 (viis tuhat) krooni.
3.Rahuldada määruskaebus.
4.Tagastada Eero Tonkale määruskaebuselt 21. augustil 2009 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Sean Thomas Donohoe (hageja) esitas 27. juulil 2007 Tartu Maakohtule hagi Tartu linna (kostja) vastu avaliku vabanduse nõudes.
2.Tartu Maakohus jättis 18. jaanuari 2008. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
3.Tartu Ringkonnakohus jättis 15. mai 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.
4.Tartu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 1. oktoobri 2008. a määrusega, millega jäeti menetlusse võtmata hageja kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse peale.
5.Kostja esitas 20. oktoobril 2008 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, paludes menetluskuluna hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja tasutud lepingulise esindaja kulud 19 352 krooni.
6.Hageja esitas avalduse peale vastuväite ning leidis, et menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele tuleb kohaldada hagiavalduse esitamise ajal kehtinud õigusakte. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 306 eraldi lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära mittevaralise hagi puhul sätestatud ei ole, seega tuleb mittevaralise hagi hind määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 järgi ja selleks on 15 000 krooni. Määruse nr 306 § 1 lg-s 1 esitatud tabeli järgi on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise maksimummäär kuni
15 000-kroonise hinnaga tsiviilasja puhul 5000 krooni. Seega saab hagejalt väljamõistetavaks kostja lepingulise esindaja kulude maksimumsummaks olla 5000 krooni. Tegemist ei olnud sedavõrd keeruka ja mahuka asjaga, et lisaks linnavalitsuse juriidilise osakonna töötajatele olnuks Tartu linnal põhjendatud kaasata veel esindajaid ja/või nõustajaid.
7.Tartu Maakohus mõistis 6. märtsi 2009. a määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 16 400 krooni. Maakohtu määruse kohaselt ei ole 12. septembril 2008. a kehtetuks tunnistatud Vabariigi Valitsuse
15.detsembri 2005. a määrus nr 306 asjas kohaldatav ning alates 12. septembrist 2008 kehtib Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137, mis reguleerib lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid. Viidatud määruses ei ole sätestatud, et varem alustatud menetlustes kohaldatakse eelmist määrust. Maksu- ja Tolliameti päringust nähtub, et kostja on registreeritud maksuametis käibemaksukohuslasena. Seega saab kostja käibemaksuseaduse § 29 lg 1 järgi tasutud käibemaksu enda tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha arvata ning järelikult ei saa menetluskuluks lugeda esindajale tasutud käibemaksu. Kostja õigusabikulud ilma käibemaksuta on kokku 16 400 krooni (19 352 : 1,18 = 16 400). TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni. Kostja lepingulise esindaja kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kindlaks määratud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud 16 400 krooni. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.
8.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata või mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud üksnes põhjendatud ulatuses (arvestades ülemmäära 5000 krooni). Tartu Maakohtu kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel Tartu Maakohtu kohtunikule. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle edasi Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 26. juuni 2009. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on maakohus õigesti kohaldanud menetluskulude kindlaksmääramisel alates 12. septembrist 2008 kehtivat Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrust nr 137. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 20. oktoobril 2008. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-47-08 ja nr 3-3-1-12-07. Praegusel juhul oli määruskaebuse esitaja kogu menetluse vältel teadlik sellest, et kui tema hagi jääb rahuldamata, siis jäävad kostja menetluskulud tema kanda. Maakohus on kohaldanud toimingu tegemise ajal kehtivat seadust ning tegemist ei ole tagasiulatuva kohaldamisega.
See, et Tartu linn kasutas õigusabi, ei muuda tema kantud menetluskulusid põhjendamatuteks. Hagi oli esitatud avaliku vabanduse nõudes. Hagi ei olnud seotud kohaliku omavalitsuse igapäevaste ülesannetega ning seetõttu oli Tartu linna kasutatud õigusabi vajalik ja põhjendatud. Samuti ei saa väita, et õigusabi osutamine 15 tunni ulatuses oleks asja keerukust ja mahtu arvestades liiga palju. Nähtuvalt kostja esitatud arvetest on õigusabi kasutatud esimese astme kohtus 8 tunni ulatuses, teise astme kohtus 4 tunni ulatuses ning kassatsioonkaebusele vastamisel 3 tunni ulatuses. Selline ajakulu õigusabi osutamiseks on õigustatud ja põhjendatud ning seetõttu ei ole alust vähendada maakohtus Tartu linna kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Juhul kui kohtu hinnangul kasutas kostja tsiviilasjas lepingulist esindajat siiski põhjendatult, palub hageja mõista temalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud põhjendatud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 5000 krooni. Nii hagiavalduse esitamise ajal kui ka apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306. Nii maa- kui ka ringkonnakohus juhindusid menetluskulude kindlaksmääramisel alates 12. septembrist 2008, s.o pärast Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamist kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusest nr 137. Kohtumenetlus tuleb lahendada menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide järgi, st ka menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele tuleb kohaldada hagiavalduse esitamise ajal kehtinud õigusakte. Eeltoodud põhimõtet kinnitab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 306 eraldi lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära mittevaralise hagi puhul sätestatud ei ole. Seega tuleb hagiavalduse esitamise ajal mittevaralise hagi hind määrata TsMS § 132 lg 1 järgi ja selleks on 15 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 § 1 lg-s 1 esitatud tabeli järgi on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise maksimummäär kuni 15 000-kroonise hinnaga tsiviilasja puhul 5000 krooni. Seega ei saa hagejalt väljamõistetava kostja lepingulise esindaja kulude summa olla suurem kui 5000 krooni. Viidates TsMS § 175 lg-le 1, leiab hageja, et kostja on kohalik omavalitsus, kelle juriidilise teenindamise (sh esindamise kohtus) peab põhimäärusest tulenevalt tagama Tartu Linnavalitsuse juriidiline osakond. Tartu Linnavalitsus saanuks advokaadile tehtud kulutusi ilmselgelt vältida, volitades ennast esindama juriidilise osakonna ametnikud, kes olid kindlasti ka juba vaidluse asjaoludega kursis. Tegemist ei olnud keeruka ja mahuka asjaga. Kostja kulutused lepingulise esindaja peale ei olnud põhjendatud ega vajalikud.
11.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 5000 krooni menetluskulusid.
13.Praeguses asjas tuleb kassatsioonimenetluses esmalt lahendada vaidlus selle üle, kas menetluskulude kindlaksmääramisel saab aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (edaspidi määrus nr 306) kehtestatud piirmäärasid, mis kehtisid tsiviilasja menetluse kestel, mitte aga menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal ega menetluskulude kindlaksmääramisel 6. märtsil 2009. Küsimuse lahendamisest sõltub hagejalt väljamõistetavate menetluskulude suurus, sest alates
12.septembrist 2008 kehtivad kõrgemad piirmäärad, kui olid sätestatud määruses nr 306. Nimetatud kuupäeval jõustus Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137, millega kehtestati uued lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.
14.Kolleegium jääb Riigikohtu 15. oktoobri 2009. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 väljendatud seisukoha juurde, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha. Praegusel juhtumil said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse
15.detsembri 2005. a määrusega nr 306. Kostja soovib hüvitist nende toimingute eest, mis tehti määruse nr 306 kehtivusajal, mitte määruse nr 137 kehtivusajal. Samuti on õigusabikulud kantud määruse nr 306 kehtivusajal (toimiku lk 101, 103, 105). Avaliku vabanduse nõue on mittevaraline nõue. TsMS § 123 lg 1 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagiavalduse esitamise ajal (27. juulil 2007) kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15 000 krooni. Määruse nr 306 § 1 lg 1 võimaldab juhul, kui tsiviilasja hind on kuni 15 000 krooni, teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 5000 krooni.
15.Kolleegium leiab, et praegusel juhul on põhjendatud kohaldada määruse nr 306 maksimummäära 5000 krooni. Hageja väide selle kohta, et kostjal ei olnud vaja lepingulise esindaja peale kulutusi teha, ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud. Kostja kui kohalik omavalitsus on õigustatud tegema tsiviilasja raames kulutusi lepingulisele esindajale. Pealegi ei olnud avaliku vabanduse nõue seotud kohaliku omavalitsuse igapäevaste ülesannetega.
16.Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
17.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Eero Tonka. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Eero Tonkale. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.