Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-19-19724
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 2. detsembri 2019. a otsuse peale täiteasjades nr 035/2011/111, nr 035/2011/534, nr 035/2011/535, nr 035/2011/781, nr 035/2011/1050, nr 035/2011/1318, nr 035/2011/1741 ja nr 035/2012/2087
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. mai 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik kohtutäitur Hille Kudu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 4. mai 2022. a määrus osas, millega maakohus määras kohtutäituri Hille Kudu menetluskulud kindlaks ja mõistis need X-lt välja 93 eurot 74 senti ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.2.Rahuldada kohtutäituri Hille Kudu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata kohtutäituri Hille Kudu menetluskulude suuruseks 93 eurot 74 senti (käibemaksuga).
3.3.Mõista X-lt kohtutäituri Hille Kudu kasuks välja menetluskulude hüvitis 93 eurot 74 senti ja alates määruse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni tasumata hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras viivis, kuid mitte rohkem kui 93 eurot 74 senti.
3.4.Jätta kohtutäituri Hille Kudu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 2843 euro 40 sendi ulatuses.
2-19-19724 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 16. detsembril 2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Hille Kudu (puudutatud isik, kohtutäitur) 2. detsembri 2019. a otsuse täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 035/2011/781, 035/2011/1050, 035/2011/1318 ja 035/2011/1741 ning kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 15. septembri 2019. a kaebuse uuesti läbi. Harju Maakohus jättis 28. septembri 2020. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. mai 2021. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
2.Kohtutäitur esitas 5. oktoobril 2020 ja 30. augustil 2021 maakohtule menetluskulude nimekirjad, mille järgi on tema menetluskulude suurus maa- ja ringkonnakohtus kokku 2937 eurot 14 senti (käibemaksuga), sh printimis- ja bürookulud 78 eurot 14 senti ning lepingulise esindaja kulud 2859 eurot. Kohtutäitur palus hüvitatavatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi kohtutäituri lepinguline esindaja keskmise tunnihinnaga 187 eurot 48 senti (käibemaksuga) kohtutäiturit esindades kokku toiminguid 15 tunni 15 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised: -
-
16. september 2020 – tsiviilasja materjalide analüüs ja menetlusseis – 1 tund; 28. september 2020 – maakohtu 28. septembri 2020. a määruse analüüs ja suhtlus kliendiga – 30 minutit; 5. oktoober 2020 – menetluskulude nimekirja koostamine, arve komplekteerimine ja kohtule esitamine – 30 minutit; 7. oktoober 2020 – avaldaja 5. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirjaga tutvumine – 15 minutit; 14. oktoober 2020 – tsiviilasja materjalidega tutvumine, määruskaebuse analüüs – 30 minutit; 14. oktoober 2020 – maakohtu 14. oktoobri 2020. a kohtunõudega tutvumine, määruskaebuse analüüs, tsiviilasja materjalide analüüs, suhtlus kliendiga – 45 minutit; 15. oktoober 2020 – tsiviilasja materjalide analüüs, määruskaebusele vastuse koostamine – 4 tundi 15 minutit; 16. oktoober 2020 – määruskaebusele vastuse koostamine – 45 minutit; 19. oktoober 2020 – tsiviilasja materjalide analüüs, õiguslik analüüs (täitemenetluse seadustiku § 132 asjakohased lõiked), määruskaebusele vastuse koostamine, suhtlus kliendiga – 3 tundi; 20. oktoober 2020 – õiguslik analüüs seoses töötasu arestimise arvutuskäiguga, täituri arvutuste kontrollimine tsiviilasja materjalide pinnalt – 1 tund 45 minutit;
2-19-19724 -
21. oktoober 2020 – määruskaebuse vastuse täiendamine ja kohtule esitamine, e-kirjavahetus kliendiga – 30 minutit; 4. juuni 2021 – ringkonnakohtu 14. mai 2021. a määruse analüüs, suhtlus kliendiga – 15 minutit; 30. august 2021 – suhtlus kliendiga, lõpliku menetluskulude nimekirja koostamine, taotlus kohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks – 1 tund 15 minutit.
3.Avaldaja vaidles kohtutäituri menetluskuludele vastu. Avaldaja kaebus ei väljunud kohtutäituri tavapärasest tegevusest, mistõttu pidi kohtutäitur olema võimeline menetluses isiklikult osalema ega vajanud lepingulist esindajat. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras kohtutäituri menetluskulude suuruseks 1921 eurot 67 senti ja mõistis need avaldajalt kohtutäituri kasuks välja koos kohustusega tasuda neilt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist. Maakohus jättis kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 1015 euro 47 sendi ulatuses. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna avaldaja vastuväited alust jätta kohtutäituri põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid kindlaks määramata. Alates 19. aprillist 2021 ei sisaldu tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtutäituri õigusabikulude hüvitamise piirangut (varasem tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 31). Seetõttu peab kohus hindama kohtutäituri lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kaalutlusõiguse alusel ning nende vähendamiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et kohtutäituril on õigusteadmised. Kohtutäituri lepingulise esindaja printimis- ja bürookulud 78 eurot 14 senti on täies ulatuses põhjendamatud. Kohtul ei ole võimalik hinnata nende kulude vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga ning need peaksid sisalduma lepingulise esindaja tunnitasus. Kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasu 187 eurot 48 senti (käibemaksuga) on põhjendatud. Kohtutäituri lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on asja mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohtutäituri lepingulisel esindajal kulus nimekirja järgi 21. oktoobri 2020. a määruskaebuse vastuse koostamisele ja selleks vajalikele toimingutele ajavahemikul 15.–21. oktoober 2020. a kokku 10 tundi 15 minutit. Selle ajavahemiku toimingute põhjendatud ajakuluks saab määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et kohtutäitur oli asja materjalidega eelnevalt põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud, arvestades pidada maksimaalselt 5 tundi 15 minutit. Kohtutäituri lepingulise esindaja ajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 10 tunni 15 minuti ulatuses, millele vastab 1921 eurot 67 senti (käibemaksuga). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise ja kohtutäituri menetluskulude avaldajalt välja mõistmise osas, ning teha uue määruse, millega jätta kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
5.1.Määruskaebuse väidete kohaselt ei olnud kohtutäituri õigusabikulud avaldajale ettenähtavad. Kohtutäitur kandis õigusabikulusid enne kohtutäituri õigusabikulude hüvitamist
2-19-19724 piirava TsMS § 175 lg 31 kehtetuks tunnistamist, s.o enne 19. aprilli 2021. Avaldaja võis seega arvestada sellega, et kohtutäituri õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele. Kohtutäituril on õigus õigusabikulude hüvitamisele üksnes sellistes asjades, milles vaidlus väljub tema igapäevategevusest ja mille sisuks on väga keerulised materiaal- või menetlusõiguslikud küsimused. Kohtutäitur on avalik-õigusliku ameti pidaja ning ta peab suutma end kohtus ametitegevusega seotud asjades ise esindada. Kohtutäituri osalemine menetluses, milles on esitatud kaebus tema otsuse peale, mis on seotud võlgniku töötasu arestimisega, ei välju tema tavapärasest tegevusest. Seejuures on kohtutäitur talle esitatud kaebuse enne kohtumenetlust juba lahendanud ning kohtule esitatud kaebus lahendatakse hagita menetluses, kus kehtib uurimispõhimõte. Maakohus eelnevaga ei arvestanud.
5.2.Kohtutäituri menetluskulud ringkonnakohtus (2937 eurot 14 senti) olid kordades suuremad tema menetluskuludest maakohtus (315 eurot 18 senti). Riigikohtu praktika järgi ei saa põhjendatud kohtumenetluse kulud olla kõrgema astme kohtus reeglina suuremad kui madalamas astmes. Kohtutäituri põhjendatud ringkonnakohtu menetluse kulud saavad seega olla maksimaalselt 315 eurot 18 senti ning kahe kohtuastme põhjendatud menetluskulud kokku 630 eurot 36 senti. Põhjendamatud on kohtutäituri bürookulud 7 eurot 65 senti.
6.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
6.1.Avaldaja pidi kohtusse pöördumisel ette nägema, et tema kahjuks tehtava lahendi korral tuleb tal kanda asja menetlemisega kaasnevad kulud. Kohtutäitur esitas maakohtule tervikliku menetluskulude nimekirja 30. augustil 2021, s.o enam kui neli kuud pärast TMS § 175 lg 3 1 kehtetuks tunnistamist. Menetlustoimingu tegemisel tuleb TsMS § 6 järgi lähtuda toimingu tegemise ajal kehtivast seadusest. Ekslik on avaldaja arusaam, et kohtutäituril ei ole kunagi õigust saada oma menetluskulude eest hüvitist kohtuasjas, milles vaadatakse läbi tema otsuse peale esitatud kaebust. Nüüdseks kehtetuks tunnistatud TMS § 175 lg 31 piiras kohtutäituri menetluskulude hüvitamist just kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise vaidlustes, mis tähendab, et pärast sätte kehtetuks tunnistamist saab kohtutäitur nõuda kulude hüvitamist ka sellistes vaidlustes. Kohtutäituri menetluskulude hüvitamine toimub üldiste menetluskulude hüvitamise reeglite alusel ja nende kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Väär on avaldaja väide, et kohtutäituril on õigus saada oma menetluskulude eest hüvitist ainult sellistes kohtuasjades, kus on arutlusel väga keerulised materiaal- või kohtumenetluslikud küsimused, mis väljuvad kohtutäituri igapäevategevusest. Igal juhul ei kuulu kohtutäituri otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine kohtutäituri ametitoimingute hulka, mistõttu ei saa nendega tegelemist pidada kohtutäituri igapäevaseks põhitegevuseks. Samuti tuli asjas lahendada mitmeid kohtumenetluse küsimusi, mis ei kuulu ka kohtutäituri põhitegevuse hulka.
6.2.Maakohus arvestas kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramisel asja mahu ja õigusliku keerukusega, samuti kohtutäituri ametipositsiooniga. Maakohus hindas kohtutäituri kõigi menetluskulude põhjendatust sisuliselt ega pidanud võtma seisukohta küsimuses, miks on kohtutäituri ringkonnakohtus kantud menetluskulud suuremad. Kohtutäituri lepingulise esindaja töömaht ringkonnakohtus erines oluliselt maakohtu omast ja seda mh põhjusel, et kuni
16.septembrini 2020 osales kohtutäitur menetluses isiklikult.
2-19-19724 Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus määras kohtutäituri menetluskulud kindlaks ja mõistis need avaldajalt välja 93 eurot 74 senti ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega määrab kohtutäituri hüvitatavate ja avaldajalt välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 93 eurot 74 senti. Muus osas ei anna avaldaja väited alust maakohtu määrust muuta.
9.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise ja kohtutäituri menetluskulude avaldajalt välja mõistmise osas. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes kohtutäituri lepingulise esindaja kulude osalise kindlaksmääramise ja nende avaldajalt väljamõistmise osas.
10.Kolleegiumi hinnangul määras maakohus ekslikult kindlaks kohtutäituri lepingulise esindaja kulud ajavahemikul 16. septembrist kuni 21. oktoobrini 2020 tehtud toimingute eest.
10.1.Kolleegium selgitab, et alates 14. juunist 2010 kuni 18. aprillini 2021 kehtinud TsMS § 175 lg 31 nägi ette, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid (s.o lepingulise esindaja kulusid) ei hüvitata.
19.aprillil 2021 jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatus, millega tunnistati TsMS § 175 lg 31 kehtetuks. Alates 19. aprillist 2021 ei kehti seega enam kohtutäituri lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirang ning kohus peab kohtutäituri lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtuma kaalutlusõigusest (täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 291 SE seletuskiri, lk-d 16 ja 17). Samas ei ole seadusandja reguleerinud muudatusega seonduvaid rakendusküsimusi tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses. Seetõttu tuleb lähtuda TsMS §-st 6 tulenevast üldpõhimõttest, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendamise puhul leidnud, et see tuleb TsMS §-s 6 sätestatud üldpõhimõttest lähtudes lahendada riigi õigusabi osutamise ajal kehtinud korra alusel (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13244, p 17). Kolleegiumi arvates saab seda seisukohta analoogia korras kohaldada ka menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisele, st lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb samuti kohaldada õigusabi osutamise, s.o konkreetse õigusabitoimingu tegemise ajal kehtinud seadust.
10.2.Kohtutäituri lepinguline esindaja on kulude aluseks olevad toimingud teinud ajavahemikul 16. septembrist 2020 kuni 30. augustini 2021. Seejuures on ta kõik toimingud peale 4. juuni ja 30. augusti 2021. a toimingute teinud enne 18. aprilli 2021, s.o ajal, mil kehtis kohtutäituri lepingulise esindaja kulude hüvitamist piirav TsMS § 175 lg 31. Kolleegium leiab
2-19-19724 ülaltoodule tuginedes, et kohtutäituri lepingulise esindaja enne 18. aprilli 2021 tehtud toimingutega seotud kulud ei ole TsMS § 175 lg 31 alusel hüvitatavad ning maakohus pidanuks jätma need kindlaks määramata. Kohtutäituri ja maakohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu
5.aprilli 2022. a määruse p 13 tsiviilasjas nr 2-21-8023 ei ole siinsel juhul asjakohane, sest selles asjas tekkisid menetluskulud pärast TsMS § 175 lg 31 kehtetuks tunnistamist.
10.3.Kolleegium lisab, et arvestades enne 18. aprilli 2021 kehtinud regulatsiooni ei saanud avaldaja ette näha, et tal tuleb kohtutäituri lepingulise esindaja kulud kohtutäiturile kohtuvaidluse kaotuse korral hüvitada. Riigikohtu praktika järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha (vt nt Riigikohtu
15.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 10; 14. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-09, p 14; 15. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15). Kuigi kohtutäituri tervikliku menetluskulude nimekirja esitamise ja menetluskulude kindlaksmääramise ajal TsMS § 175 lg 31 enam ei kehtinud, ei saanud avaldaja kuni TsMS § 175 lg 31 kehtetuks tunnistamiseni ette näha, et tal tuleb menetluskulude tema kanda jätmise korral hüvitada kohtutäituri lepingulise esindaja kulud. Avaldaja sai kuni 18. aprillini 2021 lähtuda sellest, et ta ei pea kohtutäituri võimalikke senimaani kantud lepingulise esindaja kulusid hüvitama. Seejuures sai ja pidi ka kohtutäitur arvestama sellega, et tema enne 18. aprilli 2021 tekkinud lepingulise esindaja kulud ei kuulu seaduse järgi hüvitamisele.
11.Kuna seadus ei näe alates 19. aprillist 2021 enam ette kohtutäituri lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirangut, saab kohtutäitur nõuda alates sellest ajast lepingulise esindaja tehtud toimingute, s.o 4. juuni ja 30. augusti 2021. a toimingute eest hüvitist põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäituri lepingulise esindaja 4. juuni 2021. a toiminguga seotud kulu kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik, kuid 30. augusti 2021. a toiminguga seotud kulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
11.1.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu
29.septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 19. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).
11.2.Maakohus leidis õigesti, et ainuüksi asjaolu, et kohtutäituril on õigusteadmised, ei anna alust pidada kohtutäituri lepingulise esindaja kulusid ebavajalikeks ega põhjendamatuteks. Samuti ei näe ei seadus ega täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 291 SE seletuskiri ette, et kohtutäituril oleks lepingulise esindaja kulude hüvitamisele õigus üksnes sellistes asjades, milles vaidlus väljub tema igapäevategevusest ja mille sisuks on väga keerulised materiaal- või kohtumenetluslikud küsimused. Kohus peab kohtutäituri nagu ka kõigi teiste menetlusosaliste lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hindama kaalutlusõiguse alusel, võttes
2-19-19724 arvesse ülal märgitud asjaolusid. Kuigi üldjuhul on kaebemenetluse kulud väiksemad esimese astme kohtus kantud kuludest, ei tähenda see seda, et erandina ei võiks menetlusosalise põhjendatud ja vajalikud kaebemenetluses kantud kulud osutuda suuremaks kui esimeses kohtuastmes kantud kulud.
11.3.Maakohtu hinnangul olid kohtutäituri lepingulise esindaja ülalnimetatud kulud nii asja mahtu ja õiguslikku keerukust kui ka toimingute sisu arvestades põhjendatud ja vajalikud, kuid maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus seda järeldas. Ringkonnakohtu hinnangul saab kohtutäituri lepingulise esindaja 4. juuni 2021. a toimingut (ringkonnakohtu 14. mai 2021. a määruse analüüs ja suhtlus kliendiga) pidada vajalikuks ja sellele kulunud aega (15 minutit) põhjendatuks. Kohtutäituri lepingulise esindaja 30. augusti 2021. a toimingud (suhtlus kliendiga, lõpliku menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamine) ja neile kulunud aeg (1 tund 15 minutit) ei ole aga kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Arvestades seda, et 4. juunil 2021 oli kohtutäituri lepinguline esindaja juba tutvunud ringkonnakohtu menetlust lõpetava lahendiga ja suhelnud seoses sellega kohtutäituriga, sai tema 30. augusti 2021. a toiming olla seotud üksnes menetluskulude nimekirja koostamise ja selle kohtule esitamisega. Seda, et lepingulisel esindajal oli vaja kliendiga enne menetluskulude nimekirja esitamist pikalt konsulteerida, toimiku materjalidest ei nähtu. Seetõttu saab 30. augusti 2021. a põhjendatud ajakuluks pidada 15 minutit.
11.4.Kohtutäituri lepingulise esindaja 4. juuni ja 30. augusti 2021. a toimingute põhjendatud ajakulu on seega kokku 30 minutit ja tasu selle eest on kokku 93 eurot 74 senti (30 minutit × 187 eurot 48 senti) (käibemaksuga).
12.Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus määras kohtutäituri menetluskulud kindlaks ja mõistis need avaldajalt välja 93 eurot 74 senti ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kohtutäituri hüvitatavate ja avaldajalt välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 93 eurot 74 senti.
13.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.