Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-9230

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostja K.K.iga 22.12.2000.a. liitumislepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon) teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Seisuga 23.02.2005.a. on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees 4784.73 krooni ja viivis üldtingimuste VII peatükile (viivise määr 0,5 % päevas maksmisele kuuluvast summast) 4783.73 krooni (viivist arvestatud alates 23.02.2005-12.02.2009). AS Tele2 Eesti loovutas hagejale OÜ-le Aktiva Finants kostja vastu nõude summas 4784.73 krooni, millele lisanduvad viivised. Eeltoodu ja tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, 174, 191 lg 1, 192, 222 lg 1, 231 lg 1, ning TsMS § 146 ja 407 lg 1 alusel palub hageja: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 4784.73 krooni ja viivised 4783.73 krooni. 2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud sh riigilõiv 1250 krooni ja õigusabitasu 2500 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 63-64, 71/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

2-09-9230 isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja taotles hagis, et juhul kui kostja hagile ei vasta, rahuldaks kohus käesoleva hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt maakohtu 11.08.2009.a. määrusele toimetati kostjale K.K.ile avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so OÜ Aktiva Finants hagi K.K. vastu võla 4784.73 krooni ja viivise 4783.73 krooni nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 63-64/. Vastavalt TsMS §-le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 02.09.2009.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 02.10.2009.a. /t.l. 71/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagilt 1250 krooni, riigilõiv 100 krooni Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest ja õigusabitasu 2118.64 krooni /t.l 31/, millele lisandub käibemaks 381.36 krooni. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on asunud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 seisukohale, et nimetatud sätte alusel saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva käibemaksu 381.36 krooni väljamõistmine kostjalt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-le 1 lg-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5000 krooni. Arvestades käesolevat tsiviilasja, mis ei ole keerukas ja asjaolu, et kohus lahendab käesoleva hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus nimetatud õigusabitasu põhjendatuks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja peab kandma hageja menetluskulud milleks on riigilõiv 1350 krooni ja õigusabitasu 2118.64 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 3468.64 krooni.

2-09-9230 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada käesolev kohtuotsus TsMS § 317 lg 1, lg. 3, lg. 4 ja lg 5 alusel kostjale kätte väljaande Ametlikud teadaanded kaudu ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.