Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

06.04.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt väljastas kostja hagejale võlakirja 12.11.2007.a, millega kinnitab laenusuhet hagejaga summas 300’000.kr tagastamise tähtajaga 01.06.2008.a. Kostja võlga tasunud ei ole. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 23.02.2009.a. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi. Kostjale on hageja pakkunud erinevaid võimalusi võlgnevuse tasumiseks, teinud meeldetuletusi telefoni teel. Kostja on rikkunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 300’000.- kr, seadusest tuleneva viivise seisuga 02.04.2009.a summas 18’3000.- kr ja alates 02.04.2009.a kuni võlgnevuse kustutamiseni viivis 0,02% nõuetekohaselt tasumata põhivõlgnevuse summalt kalendripäevas. Kostja vastuväited ja põhjendused. 03.06.2009.a vastuse kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. 12.07.2007.a sõlmiti poolte vahel korteriomandi müügileping, mille p 3.2 kohaselt oli kostja tasunud hagejale enne lepingu sõlmimist 300’000.- kr. Hageja poolt müüdud korteri hind oli 1,2 milj kr ja hageja soovis seda müüa. Kostjal oli raha 900’000.- kr ja hageja palus kirjutada vaidlusaluse võlakirja, lubades, et ei kiirusta kostjat tasumisega. Kostja tunnistab põhivõlga, kuid mitte viivist. Intressi või leppetrahvi tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud, kuid pooled ei ole selles kokku leppinud. Kostja ei keeldu lepingu täitmisest, vaid palub arvestada riigis muutunud majandusseisuga. Korteri turuväärtus on langenud, pank ei ole nõus korterit ümber hindama. Kostja ei saa korterit ka müüa, sest see on ostetud halvas seisukorras, remonti ei ole tehtud. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja väljastas hagejale 12.11.2007.a võlakirja summas 300’000.- krooni ja tagastamise tähtajaga 01.06.2008.a (tl 5). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 23.02.2009.a (tl 6-9). Vaidlus on poolte vahel asjaolus, kas lisaks põhikohustuse täitmisele on hagejale õigus nõuda ka viivist. VÕS § 396 lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sellisel juhul on kostja väljastatud võlakirja näol tegemist nn deklaratiivse võlatunnistusega (VÕS § 30 lg 1), mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat kohustust. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja ostis hageja kostja korteri (tl 30-34), jäädes selle eest võlgu 300’000. kr. Võlakirjaga loobus võlgnik oma võiamlikest vastuväidetest võlale ja pooled lihtsustasid võla sissenõudmist. Võlakirjast tulenevalt on tegemist tähtajalise lepinguga, mille kohaselt kohustus kostja tasuma 300’000.- kr 01.06.2008.a, seega tuli kostjal kohustus täita nimetatud kuupäeval (VÕS § 82 lg 1). Hageja nõue kostja vastu põhivõla osas on seetõttu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 300’000.- kr (vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p-s 1, § 108 lg-s 1 sätestatule). Võlakirja kohaselt ei ole kostja kohustunud tasuma intressi või leppetrahvi, seda hageja kostjalt ei nõua ja kostja vastavasisulised vastuväited hagile on seetõttu asjakohatud. Hageja õigus nõuda seadusest tulenevat viivist tuleneb VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1. Tulenevalt asjaolust, et kostja kohustus muutus sissenõutavaks 01.06.2008.a, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast nimetatud tähtpäeva möödumist ehk alates 02.06.2008.a. Kostja on hagiavalduse esitamiseni viivitanud 305 päeva. Viivise matemaatilisele arvestusele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. TsMS § 367 toodust tulenevalt võib hageja taotleda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitt kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja kuuluv rahuldamisele hageja nõue mõista välja kostjalt võlgnevus põhisummas 300’000. kr, viivised seisuga 02.04.2009.a 18’300.- kr ning alates 02.04.2009.a kuni võlgnevuse lõpliku kustutamiseni viivis arvestusega 0,02 % nõuetekohaselt tasumata põhivõlgnevuse summalt kalendripäevas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.