Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud ja hageja nõue Severin Vilentšiku (hageja) poolt Harju Maakohtule 07.11.2007 esitatud ning 26.03.2008 ja 30.04.2008 täiendatud nõude kohaselt Korteriühistu Sõle 74A (kostja) vastu palub hageja tühistada kostja 23.05.2007 üldkoosoleku otsuse p 6, tühistada 14.11.2007 üldkoosoleku otsuse p-d 1-5 ja välja mõista kostjalt kahju hüvitamiseks 1971 krooni. 13.01.2009 istungil vähendas hageja nõuet 650 kroonini. Hagi põhjendustel on kostja üldkoosoleku otsused parkla ehitamise kohta ebaseaduslikud. Parkla ehitamine ja parkimiskohtade jaotamine ei ole toimunud kooskõlas seadusega. Hageja väidab, et kostja poolt parkla ehitamisega ja tema sõiduki teisaldamisega 30.10.2007 on talle tekitatud kahju, mille hüvitamist ta kostjalt palub. Kahju hüvitamise nõue koosneb temale kuuluva sõiduki hoidmise ja teisaldamise kulust 440 krooni, trahvist 180 krooni ja sõiduki parkimise tasust 30 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu. Auto oli pargitud maja juures ehitusplatsil ja segas parkla ehitust. Vastuväidete kohaselt viibis hageja ise auto teisaldamise juures ja keeldus autot teise kohta parkimast. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata. Pooltel oli vaidlus selles, kas kostja peab vastutama hageja auto teisaldamisega tekkinud kahju eest ja selle hüvitama summas 650 krooni, mille moodustab kiirmenetluse otsuse nr K 013577 alusel määratud trahv 180 krooni, sõiduki teisaldus- ja hoiutasust 440 krooni ning autoparkla tasust 30 krooni. Esitatud kiirmenetluse otsuse kohaselt teisaldati auto, kuna isik parkis mootorsõiduki selleks keelatud kohas. Tulenevalt asjaolust, et hageja keeldus ise oma sõiduautot kõrvaldamast ehitusplatsilt teisaldati see, mille tulemusena tekkisid kohustused hagejale kokku 620 krooni (trahv 180 krooni + teisaldustasu 440 krooni). Apellatsioonkaebus Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja vaadata asi sisuliselt läbi või selle võimatuse korral saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus rikkus oluliselt õigusnorme. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki teisaldamine oli seaduslik, sest hageja peab liiklusmärgi „Parkimine omaniku loal“ paigaldamist seadusevastaseks. Korteriühistu 23.05.2007 otsus parkimise korraldamise kohta on vastuolus ehitusseadusega. Kostja tegevus on omavoli KarS § 257 järgi. Kohus märkis otsuses, et hageja viibis sõiduki teisaldamise juures, kuid ei uurinud samas, kas kostja tegevus oli seaduslik. Apellant viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-96-06, mille kohaselt on tegu ebaseaduslik, kui see on seotud vägivallaga, vara hävitamise või sellega ähvardamisega. AÕS § 40 sätestab, et valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Kohus ei kaitsnud hagejat kostja eest, kuigi korteriühistu pädevusse ei kuulu korteriomandite esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade jagamine, vaid nende ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostjal ei onud õigust sõidukit teisaldada. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 646 ja § 656 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Ringkonnakohus leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti oluliselt menetlusõiguse norme, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses, sest maakohus jättis hageja kaks nõuet lahendamata. 13.05.2008 määrusega eraldas kohus hageja poolt esitatud nõuetest osa iseseisvasse menetlusse ja jätkas menetlust kostja üldkoosoleku otsuste osalise vaidlustamise nõuetes ja kahju hüvitamise nõudes. Kostja on kirjaliku vastuse menetlusse jäänud nõuete osas esitanud 09.10.2008 (t.lk 75-77). Maakohus on arutanud menetluses olnud nõuetest ainult ühte, kuigi hageja on seadnud selle nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused sõltuvusse kahest esimesest nõudest. Hageja on veendunud, et tema sõiduki teisaldamise aluseks olid kostja kehtetud otsused parkla ehitamise kohta. Jättes hageja need nõuded lahendamata, ei olnud kohtul võimalik teha asjas seaduslikku otsust, millega on rikutud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus andnud hinnangu üksnes ühele hageja nõudele, jättes kaks nõuet käsitlemata, mida tuleb lugeda oluliseks menetlusnormi rikkumiseks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 688 lg 3 järgi Riigikohus arvestab kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seega ringkonnakohtu poolt asjaolude esmakordsel väljaselgitamisel ja tõendite hindamisel ei ole võimalik pooltel neid enam vaidlustada. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotus otsustatakse tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

U.Loonurm

R.Allikvere

U.Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.