1.Harju Maakohtu 26.04.2010.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1950 krooni. Teha rahalise nõude osas uus otsus, millega jäetakse hagi rahalise nõude osas rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:
2.1.Tuvastada KÜ Sõle 47a 23.05.2007.a toimunud kordus- üldkoosoleku protokolli nr 18 otsuse nr 4.6, millega otsustati, et juhul, kui parkimiskohti jääb väheseks, ehitada välja lisaparkimiskohad, mille eest tasuvad võrdselt kõik autoomanikud, tühisus.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-47790
2.2.Tunnistada kehtetuks KÜ Sõle 47a 14.11.2007.a üldkoosoleku protokolli nr 22 punktides 1-5 sätestatud otsused, millega otsustati ühistu kinnisele territooriumile autoparkla ehitamine, autoparkla plaani kinnitamine, parkimiskohtade jaotuskava ja parkimiskohtade kasutamise eeskirja kinnitamine ning konkreetsete parkimiskohtade kasutamise õiguse kahele korteriomanikule kinnitamine.
2.3.Jätta rahalises nõudes esitatud hagi rahuldamata.
2.4.Jätta menetluskulu 94% ulatuses kostja KÜ Sõle 47a kanda ja 6% ulatuses hageja, Severin Vilentšik ́i kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulu 94% ulatuses kostja, Sõle 47a KÜ kanda ja 6% ulatuses hageja, Severin Vilentšik ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15.11.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse kostja vastu hagi. Hageja täpsustas ja täiendas menetluse käigus oma nõuet ning lõplikeks nõueteks jäid järgmised nõuded: kostja 23.05.2007.a üldkoosoleku otsuse nr 4.6 tühisuse tuvastamise nõue, 14.11.2007.a üldkoosoleku otsuste nr 1-5 kehtetuks tunnistamise nõue ja kahju summas 1950 krooni hüvitamise nõue. Hagiavalduse kohaselt oli 23.05.2007.a üldkoosoleku puhul tegemist kostja kordus-üldkoosolekuga, mis korraldati seetõttu, et esialgse üldkoosoleku puhul ei olnud täidetud põhikirjas sätestatud kvooruminõue. Kuid kordus-üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirja nõudeid, sest korduskoosolek toimus pool tundi peale algselt väljakuulutatud koosolekut. 14.11.2007.a üldkoosolekul võeti p-des 1-5 sätestatud otsuste näol vastu otsuseid, mis korteriühistu pädevusse ei kuulu ning mis kahjustavad hageja õigusi. Vastavate otsuste raames määras korteriühistu, et kaasomandis oleval maa-alal võivad oma autosid parkida vaid need korteriomanikud, kellele on selleks määratud kindel koht. Selliste otsuste vastuvõtmine ei ole korteriühistu pädevuses ning sellised otsused kahjustavad korteriomanike õigusi, sest maa-ala on kõikide korteriomanike kaasomandis. Kostja teisaldas 30.10.2007.a maja hoovist hageja sõiduki, millega tekitas hagejale kahju. Hageja kahju seisneb sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulus summas 440 krooni, trahvis 180 krooni, sõiduki parkimise tasus 30 krooni ja õigusabile kulutatud summas 1300 krooni, mille hageja tasus Eesti Korteriühistute Liidule asjaolude osas õigusliku hinnangu saamiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Rahalises nõudes tuleb hagi jätta rahuldamata seetõttu, et hageja auto oli pargitud maja juures selliselt, et see segas parkla ehitust. Hageja ei olnud nõus autot mujale viima ning seetõttu tuli auto teisaldada.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-47790 23.05.2007.a üldkoosoleku otsuste vaidlustamise tähtaeg on kostja hinnangul möödas, mistõttu tuleb hagi selle üldkoosoleku nõuete osas jätta rahuldamata. 14.11.2007.a üldkoosolekut tuleb käsitleda korteriomanike koosolekuna, mistõttu ei ole korteriühistu oma pädevust ületanud. Menetluse käik
3.Harju Maakohus tegi 15.01.2009.a otsuse, mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas. Ringkonnakohus saatis asja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 26.04.2010.a otsuse, millega rahuldas hagi kõigi kolme nõude osas. Maakohus tuvastas kostja 23.05.2007.a kordus-üldkoosoleku otsuse nr 4.6 tühisuse, tunnistas kostja 14.11.2007.a üldkoosoleku otsused nr 1-5 kehtetuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1950 krooni. Maakohus leidis, et hagejal on õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõuete esitamiseks, sest vastavate üldkoosolekute toimumise ajal oli hageja kostja liige. Maakohus tuvastas, et 23.05.2007.a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kostja põhikirja nõudeid, sest kordus-üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud põhikirjas sätestatud 15-päevast etteteatamistähtaega. Kordus-üldkoosolek toimus esmase üldkoosolekuga samal päeval. Seetõttu tuleb tuvastada sellel koosolekul vastu võetud otsuste tühisus, kuid kuivõrd hageja palus tuvastada vaid ühe sellel koosolekul vastu võetud otsuse tühisuse, tuleb kohtul jääda hagi piiridesse ning tuvastava vaid selle otsuse tühisus. Maakohus leidis, et 14.11.2007.a koosolekut tuleb käsitleda kui korteriühistu üldkoosolekut, mitte kui korteriomanike koosolekut. Kohus lähtus sellise järelduse tegemisel nii koosoleku kokkukutsumise teatest kui ka koosoleku protokollist, samuti korteriühistu järjepidevast tegevusest, mille raames korteriühistu on alati leidnud, et tema pädevuses on parkimisküsimuste lahendamine. Need asjaolud viitavad maakohtu hinnangul sellele, et tegemist on korteriühistu üldkoosolekuga. Kuivõrd koosolekul otsustati, et kõikide korteriomanike kaasomandisse kuuluvat maa-ala võivad parkimiseks kasutada vaid need korteriomanikud, kellele on korteriühistu parkimiskoha eraldanud, väljus korteriühistu selliste otsuste tegemisel oma pädevusest. Korteriühistu võib vastu võtta otsuseid vaid tema pädevusse kuuluvates küsimustes, mistõttu tuleb 14.11.2007.a üldkoosoleku otsused seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistada. Maakohus tuvastas, et korteriühistu paigaldas maja hoovi sissesõiduteele liiklusmärgi, mille kohaselt võib hoovis parkida vaid kostja loal. Maakohus tuvastas ka, et kostja tellis hageja auto teisaldamise põhjusel, et kostjale ei ole autoomaniku isik teada. Maakohus leidis, et hagejal kui korteriomanikul oli õigus vallata kaasomandisse kuuluvat maja hoovi. Maakohtu hinnangul kostjal valduse kaitse meetmete rakendamise õigus puudus, sest korteriühistu ei ole ei kaasomanik ega hoovi valdaja. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kahju hüvitamise nõue on auto äravedamise, parkimise ja trahvi osas põhjendatud. Maakohus rahuldas hagi ka 1300 kroonise õigusabikulu osas, mille hageja tasus Eesti Korteriühistute Liidule selleks, et saada vaidluse asjaolude osas õiguslik hinnang. Maakohus leidis, et vastavat kulu tuleb käsitleda kahju hüvitamiseks tehtud kulutusena. Apellatsioonkaebus
5.Harju Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja leidis, et
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-47790 23.05.2007.a üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaeg oli hagejapoolse kohtusse pöördumise ajaks möödunud ning seetõttu oleks maakohus pidanud selle nõude osas jätma hagi rahuldamata. 14.11.2007.a üldkoosolekust võttis osa enamik korteriomanikest, mistõttu oleks tulnud vastavat üldkoosolekut käsitleda korteriomanike koosolekuna ja mitte korteriühistu üldkoosolekuna, mistõttu ei esine vastaval koosolekul vastu võetud otsuste osas pädevusprobleeme, mis saaksid tingida otsuste kehtetuks tunnise. Kahju hüvitamise nõudes esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hageja auto takistas parkla ehitust ning auto tuli seetõttu paigutada teise kohta. Vastavad asjaolud on tõendatud kohtu poolt üle kuulatud tunnistaja M. L. ́i ütlustega. Hageja oli auto teisaldamise juures ja keeldus autot vabatahtlikult ära vedamast, mistõttu väljendas hageja seeläbi kahju tekkimiseks oma nõusolekut. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus rahuldas hagi 23.05.2007.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes ja 14.11.2007.a korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Osas, milles maakohus rahuldas hagi rahalises nõudes, tuleb maakohtu otsus tühistada. Selles osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse rahalises nõudes esitatud hagi rahuldamata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus 23.05.2007.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudega seonduvat, seejärel annab hinnangu 14.11.2007.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise seaduslikkusele ja lõpuks rahalisele nõudele.
8.Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles tuvastati kostja 23.05.2007.a üldkoosoleku otsuse tühisus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi üle ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et vastava üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue tuleks jätta aegumise tõttu rahuldamata. Tühisuse tuvastamise nõude osas ei esine aegumistähtaegasid. Selles osas kehtib vaid MTÜS § 241 lg-s 3 sätestatud piirang, mille kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kui kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Säte, millele apellant kaebuses viitab (MTÜS § 24 lg 1 lause 2), ei puuduta korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, vaid korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet, kuid hageja ei taotlenud 23.05.2007.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, vaid vastava otsuse tühisuse tuvastamist. Vastavad nõuded on nii eelduste, õiguslike tagajärgede, kui ka õiguse realiseerimist välistavate tähtaegade osas erinevad, mistõttu ei saa üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg omada mõju üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude maksmapanemisele.
9.Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka 14.11.2007.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise osas. Ringkonnakohus nõustub selle nõude osas maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei hakka põhjendusi kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist. Maakohus tuvastas õigesti, et 14.11.2007.a otsuste puhul oli tegemist kostja üldkoosoleku otsustega ja mitte korteriomanike otsustega. Korteriomanikud ja korteriühistu liikmed langevad suures osas kokku, mistõttu tuleb selle üle, kas tegemist on korteriühistu üldkoosoleku otsusega või korteriomanike otsusega, otsustada
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-47790 asjaolude alusel. Üheks kaalukamaks asjaoluks, millest seejuures lähtuda, on otsuse protokoll. Otsuse protokoll kajastab otsust. Otsuse puhul on tegemist tehinguga. Selle tehingu tõlgendamisel tuleb tuvastada tehingu tegija tahe. Maakohus leidis õigesti, et korteriühistu juhatuse poolt kokkukutsutud üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, mille osas koostatakse protokoll, mis on pealkirjastatud kui korteriühistu üldkoosoleku protokoll ja mille vastuvõtmisel viidatakse varasematele korteriühistu otsustele, tuleb käsitleda korteriühistu üldkoosoleku otsustena. Kuivõrd tegemist on korteriühistu üldkoosoleku otsustega, ei oma tähendust apellandi poolt kaebuses esitatud väited, mis puudutavad kaasomanike pädevust ning ringkonnakohus nende väidete osas seisukohta ei kujunda.
10.Ringkonnakohus leiab, et osas, milles maakohus hagi rahalise nõude osas rahuldas, tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse selle nõude osas hagi rahuldamata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja auto äravedamise asjaoludel esitatud kahju hüvitamise nõuet ning seejärel annab hinnangu nõudele, mille raames soovib hageja kostjalt saada kahju hüvitist seetõttu, et hageja tellis Eesti Korteriühistute Liidult 1300 krooni eest õigusteenust.
11.Ringkonnakohus loeb tunnistaja M. L. ́i ütlustega (t lk 177) tõendatuks, et hageja auto oli pargitud maja hoovi selliselt, et see takistas hoovis toimunud ehitustegevust, ning et kostja palus hagejal auto viia kohta, kus see ehitamist ei sega, ning et hageja sellest keeldus. Antud asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et isegi siis, kui kahju hüvitamise muud eeldused oleksid täidetud, ei saaks kahju hüvitamise nõue kuuluda TsÜS § 141 lg-st 1 tulenevalt hüvitamisele. Ehitustegevuse takistamine kujutaks ohtu kostja varale, sest ehitustegevuse takistamise tõttu võinuks kostjale kui ehituse tellijale tekkida negatiivne varaline tagajärg. Käesolevas tsiviilasjas ei ole keegi kahtluse alla seadnud parkla laiendamist kui sellist, samuti mitte seda, et korteriühistu võib olla see isik, kes korteriomandite kaasomandi osas ehitustegevust läbi viib. Hageja on vaidlustanud sisuliselt üksnes selle, et parkla laiendamine põhjustas selle, et teatud korteriomanikud ei või enam senistele kohtadele autosid parkida. Tsiviilkäibes tuleb mõistlikuks pidada seda, et kaasomandi osas ehitustegevuse läbiviimiseks õigustatud korteriühistu teavitab korteriomanikke sellest, milliseid hooneosasid või milliseid kinnisasja osasid ei saa ehituse ajal ajutiselt kasutada. Mõistlik on eeldada, et korteriomanikud ja muud isikud, kes kaasomandit valdavad, selle remondi ajaks vabastavad või remondi tegemist võimaldavad. Seetõttu ei pidanud korteriühistu antud konkreetseid asjaolusid arvestades eeldama seda, et üks korteriomanikest keeldub autot remondi ajaks ära viimast. Vastupidisel juhul peaks korteriühistu hoovi sulgema väga pikka aega enne remonti selleks, et veenduda, et kõik korteriomanikud hoovist lahkuvad, ja et lahkumisest keeldumise korral saaks algatada kohtumenetluse.
12.Isegi kui TsÜS § 141 lg-s 1 sätestatu ei kohalduks, tuleks ka siis auto teisaldamise asjaoludel esitatud hüvitisnõue jätta rahuldamata. Hageja viibis auto teisaldamise juures ning talle anti võimalus auto vabatahtlikult teise kohta paigutada, millest ta keeldus (vt eelmises lõigus tuvastatud asjaolud). Nendel põhjustel leiab ringkonnakohus, et vastav kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel ning seetõttu tuleb kahju hüvitist vähendada nullini (VÕS § 139 lg 1).
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt Eesti Korteriühistute Liidule õigusabi eest makstud 1300 krooni hüvitamiseks esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et TsMS § 174 lg 7 sellise nõude esitamise välistab. Konkreetsel juhul põhjendas hageja Eesti Korteriühistute Liidult õigusabi tellimist sellega, et kostja pani toime õigusvastase tegevuse, mille hindamiseks ning mille pinnalt meetmete rakendamiseks oli mittejuristist hagejal vaja
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-47790 saada õigusabi. Hageja otsustas vastava õigusabi pinnalt pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Õigusabi, mille eesmärgiks on kohtusse pöördumise perspektiivikuse hindamine või mille osutamise tagajärjel otsustab hageja kohtusse pöördumise kasuks, tuleb käsitleda menetluskuluna tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses, mille kohtumenetluse väliselt hüvitamise TsMS § 174 lg 7 välistab. Eespool toodust tulenevalt tuleb rahalises nõudes esitatud hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb ise lõppotsuse, millega jäetakse hagi osaliselt rahuldamata, tuleb menetluskulu jagada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd hagi esitati ajal, mil mittevaralises nõudes esitatava hagi hinnaks loeti 15 000 krooni, ning kuivõrd hagihind ringkonnakohtus on sama, mis maakohtus (TsMS §137 lg 1), ning kuivõrd hageja esitas kahe üldkoosoleku otsuste vaidlustamise nõuded ja raha maksmisele suunatud nõude, tuleb hagihinnaks lugeda 15 000 + 15 000 + 1950 = 31950 krooni. Kuivõrd kohus esimese kahe nõude osas hagi rahuldab ning viimase nõude osas jätab hagi rahuldamata, tuleb 94% ulatuses jätta menetluskulud kostja ja 6% ulatuses hageja kanda, sest see vastab hagi rahuldamise ulatusele. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.