Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud 29.06.2009.a. esitas EEAS kohtule hagi MD’u vastu võlgnevuse 21 589,50 krooni väljamõistmiseks, s.h. põhinõue 19 996,20 krooni ja viivis 1 593,30 krooni. Nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingust , mille alusel kasutas kostja hageja poolt pakutavat teenust digitaaljaama telefon aadressil xxx, Tallinn ja toodet kodulahendus aadressil xxx, Tartus. 29.03.2007.a sõlmisid hageja ja kostja järelmaksu müügilepingu , mille kohaselt ostis kostja hagejalt sülearvuti HP Paviljon DV6255 ja monitori LCD 20’’ LG L204WT-SF. Esitatud arveid kostja tasunud ei ole. 31.07.2007.a ütles hageja võlgnevuste tõttu üles järelmaksu müügilepingu ja sideteenuse kasutamise aluseks olevad lepingud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevusi likvideerinud. Menetluskulud, s.h maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250,00 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4 000,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostja vanaemale 09.11.2009.a. allkirja vastu üle antud. Kohus loeb menetlusdokumendid TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kättetoimetatuks. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250,00 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4 000,00 krooni TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Harju Maakohus jättis 31.12.2008.a. määrusega OÜ EEAS avalduse maksekäsu kiirmenetluses MD’u vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hagiavaldus esitati kohtusse 29.06.2009.a., seega rohkem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et olenemata hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustest, tuleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250,00 krooni jätta kostjalt välja mõistmata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb menetluskuludena hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4 000,00 krooni.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.