Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Lk 1 / 9

2-09-45225 jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

2-09-45225 andis võlgnik vastavalt TMS § 2 lg 1 p 18 nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele nimetatud rahalise kohustuse täitmiseks. Kokkuleppe punktis 3.2 ja kokkuleppe lisaks olevas maksegraafikus leppisid osapooled kokku kohustuse täitmise vabatahtlikus tähtajas, nimelt oli võlgnik kohustatud hiljemalt 15.augustiks 2009.a. tasuma 980 014, 65 krooni, 15. septembriks 2009.a - 973 650, 91 krooni, 15. oktoobriks 2009.a - 967 287,18 krooni ning 15. novembriks 2009.a oli ta kohustatud tasuma 960 923, 45 krooni.

Lk 3 / 9

2-09-45225 kinnisvarast võõrandati võlgniku lähikondsele. Selline võlgniku tegevus tõendab, et võlgnik raiskab ja peidab oma vara, mille tagajärjel on ta muutunud maksejõuetuks. Pankrotiseaduse (PankrS ) § 10 lg 2 p 3 alusel palub võlausaldaja algatada OÜ Termak Ehitus Grupp pankrotimenetlus ning kuulutada välja OÜ Termak Ehitus Grupp pankrot. III Pankrotimenetluse algatamine Viru Maakohus 19.10.2009.a määrusega algatas Endoliin Grupp OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villmani. IV Ajutise pankrotihalduri aruanne 24.11.2009.a esitas Tarmo Villman kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt suheldes võlgnikuga nõudis ajutine haldur andmed varandusliku seisu kohta ja tehingute kohta viimase 3 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile ülevaate oma varalise olukorra kohta pankrotimenetluse algatamise seisuga, bilansi seisuga 20.11.2009.a. Ajutine haldur on kogunud informatsiooni võlgniku kohta samuti kolmandatelt isikutelt ja registritest. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus ajutine pankrotihaldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et

Lk 4 / 9

2-09-45225 alusel erinevatele firmadele (peamiselt erinevatele võlausaldajatele), k.a. 3 korteriomandit Termak Real Estate AS-le seda 19.08.2009 asjaõiguslepinguga.

2-09-45225 Kohustused Võlgniku kõik võlad on lühiajalised kohustused. Põhiosas nõuete osas on ka saabunud kohustuste täitmise tähtaeg. Võlgniku peamisteks võlausaldajateks erinevad ehitusfirmad, erinevad materjali tarnijad, Maksu- ja Tolliamet ja endine emaettevõte Termak Real Estate OÜ. Võlgniku suurimateks võlausaldajateks Maksu- ja Tolliamet, Supreks Ehitus AS, Termak Real Estate OÜ. Võlgnikul võlad ainult 2 töötajale, 1 töötaja osas olemas kohtulahend. Osa võlausaldajaid on alustanud võla sundsissenõudmismenetlust, pöördudes oma nõuetega seoses hagimenetluse korras kohtusse või siis kohtutäiturite poole. Osa kohustusi tagatud pandiõigusega. Võlgniku esitatud bilansiandmete kohaselt võlgnikul võlgu summas 24349831 krooni. Võlgade kogusummas ei ole kajastatud kõiki võimalikke viivisnõudeid. Kohustuste koguhulk suureneb intresside-viiviste arvel. Ajutisel halduril raske hinnata kui suured võivad olla viiviste-intresside nõuded. Ajutise halduri hinnangul kohustused ületavad varasid (bilansiandmete kohaselt) summas 3965823 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub tulubaas ja sellest tulenevalt ka kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Võlgniku omakapital oli negatiivne juba 31.12.2008 seisuga, mil omakapital oli negatiivne 605161 krooni. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada Võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Võlgniku majandustegevus oli 2008 aastal kahjumlik. Omakapital muutus 2008.aasta lõpuks negatiivseks. Võlgnik pidas 2008 lõpust ja kogu 2009 aasta aktiivseid läbirääkimisi oma võlausaldajatega võlgnevuste lahendamise küsimuses, kusjuures osade võlausaldajatega saavutati kokkuleppeid võlgnevuste tasumisest oma korteriomandite müügist tekkivate nõudeõiguste tasaarveldamise teel. Erinevate varade müükide tulemusena ja ka üldkulude tõttu võlgniku majandustegevus tõi 2009 aastal kahjumit ca 3,3 milj.krooni ning kuna puudusid uued ehitusobjektid, siis ei olnud ka võimalik katta tekkinud kahjumit tulevase kasumi arvelt. Hinnates eeltoodut on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Maksujõuetuse alused tulenevad PankrS 1 lg 2 ja lg 3 sätestatust.

Lk 6 / 9

2-09-45225 Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile kinnituse, et tunnistatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti endise emaettevõte Terkmak Real Estate OÜ arendatava kinnisvaraobjekti ehitustöödega. Ehitustööd seondusid Koidula 19g Narva-Jõesuu korterelamu ehitusega. Võlgniku poolt on maksejõuetuse põhjusena välja toodud endiste juhatuse liikmete (S S) tegevust, st nimetatud isikute poolt ei ole järgitud hoolsuskohustuse nõuet (võlgniku väitel on esitatud politseile vastavasisuline avaldus). Samas ajutine haldur tooks välja maksejõuetuse põhjusena üldist majanduskriisi ja sellest tulenevat kinnisvaraturu halba olukorda ja tellimuste puudumist (kadumist). Termak Real Estate OÜ oli ainuke tööandja, kuid kes finantskriisi (või muul põhjusel) lõpetas (peatas) NarvaJõesuus kinnisvaraarenduse. Kuna võlgnikul puudusid teised ehitusobjektid (tellijad), siis puudusid ka võimalused majandustegevuse jätkamiseks. Võlgniku üldkulud oli liialt suured, mistõttu tekkis suur kahjum, mida ei olnuks võimalik katta tulevaste perioodide kasumist. Võlgnik on välja toonud, et maksejõuetuks muutumise põhjused võivad tulla kuriteo tunnustega tegudest või siis juhtimisvigadest. Samas ajutine haldur ei ole hetkel veel tuvastanud selgeid juhtimisvea tunnuseid või selgeid kuriteo tunnustega tegusid. Kõiges nimetatus on võimalik võtta seisukoht ka edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri hinnangul maksujõuetuse põhjused tulenevad muust, seda PankrS tähenduses. Ajutine pankrotihaldur peab võimalikuks erinevate sisudega tagasivõitmise hagide esitamist erinevate isikute vastu. Tagasinõuete esitamise võimalusi ajutine haldur ei ole hetkeks suutnud tuvastada. Kõiges nimetatus on võimalik võtta seisukoht ka edasise pankrotimenetluse käigus. Esialgselt saadud andmete esmaanalüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, milledel selged raske juhtimise tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur tuvastanud tagasivõitmise võimalusi, samuti tagasinõudmiste võimaluste kohta andmed puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 31, ajutine pankrotihaldur palub:

2-09-45225 esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. V Kohtuistung 26.11.2009.a kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma ettekande juurde, paludes kuulutada välja OÜ Endoliin Grupp pankrot ja määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks ajutise halduri tasu 10 000 krooni ja pankrotimenetluse teenindamise kulud 2 500 krooni pankrotivara arvelt. Menetlusosalised kinnitasid, et on tutvunud ettekandega ja on sellega nõus. Võlausaldaja esindaja taotleb võlgniku seadusliku esindaja Kristjan Roop`i vande andmist. VI Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS ) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on 19.05.2009.a Termak Ehitus Grupp OÜ ja AS Supreks Ehitus vahel sõlmitud kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, mille alusel pidi võlgnik tasuma võlausaldajale kuni 15.08.2009.a 980014,65 krooni. Võlausaldaja nõuet ei saanud rahuldada ka täitemenetluses. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku esitatud bilansiandmete kohaselt oli võlgnikul kohustusi summas 24349831 krooni ning varasid summas 20384008 krooni. Võlgniku netovara on negatiivne. Pankrotihalduril olevate andmete kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 32 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotiseaduse § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga, lg 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Sama paragrahvi lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Lk 8 / 9

2-09-45225 Kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget K R`i ilmuma Viru Maakohtu Narva kohtumajja võlgniku vande andmiseks. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud Endoliin Grupp OÜ pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Tarmo Villman. Kohus leiab, et Tarmo Villman on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks Endoliin Grupp OÜ pankrotimenetluses tööd 18 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 18000 krooni. Ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud (transport, side, paljundus jne) moodustasid 2500 krooni. Võlausaldaja ega võlgniku esindaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003.a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihaldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 18000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni.

Geete Lahi Kohtunik

Lk 9 / 9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.