Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-10-8667 Endoliin Grupp OÜ (endise nimega Termak Ehitus Grupp OÜ) pankrotimenetlus Supreks Ehitus OÜ pankrotiavalduse alusel. Viru Maakohtu 07.12.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-45225 kuulutati välja Endoliin Grupp OÜ pankrot. OÜ Tartu Projekt ja Termak Ehitus Grupp OÜ vahel on 25.08.2009.a. sõlmitud ning Jõhvi notar Andrei Lõssenko poolt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega on seatud tagatis – hüpoteek XXX, registriosa nr XXX hüpoteegisummaga 659230 krooni Tartu Projekt OÜ kasuks. Kinnistusraamatus on registriosal nr XXX 25.06.2009. asjaõiguslepingu alusel tehtud sissekanne 01.09.2009.aastal, millega hüpoteek on kantud järjekorrakohale nr 2. 25.08.2009. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 4.1. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik Tartu Projekt OÜ nõuded Termak Ehitus OÜ vastu, mis tulenevad 27.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 572 ja selle 04.04.2008 lisast. OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud osaühing Tartu Projekt nõudeavaldusest nähtub, et võlausaldaja nõue tuleneb 27.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 572 ja selle 04.04.2008 lisast ning arvetest nr 8028 03.07.2008, nr 8030 28.07.2008, 8031 04.08.2008, 8037 30.09.2008.a. OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud OÜ Tartu Projekt nõue on eesõigusnõude, mis seab võrreldes teiste võlausaldajatega kostja paremasse olukorda. Hageja ja kostja vahel 27.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 572 ja selle 04.04.2008 lisast ei tulene hageja kohustust seada kostja kasuks hüpoteek ei nimetatud korteriomandile ega ka muid tagatisi muudele varadele. OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et 25.08.2009.a. leping, millega kostjale on antud tagatis, on tagasivõidetav. OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) pankrotihaldur on edastanud 15.02.2010 OÜ-le Tartu Projekt ettepaneku, milles teinud kohtuväliselt ettepaneku tunnistada kehtetuks Termak Ehitus Grupp OÜ ja Tartu Projekt OÜ 25.08.2009.a. sõlmitud ning Jõhvi notar Andrei Lõssenko poolt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega seatud tagatis – hüpoteek XXX, (registriosa nr XXX) hüpoteegisummaga 659230 krooni Tartu Projekt OÜ kasuks. Tartu Projekt OÜ on oma 19.02.2010 kirjaga teatanud mittenõustumisest esitatud ettepanekuga. 25.08.2009.a. lepingu sõlmimisel on võlgnik eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele. Lepingu sõlmimise momendil olid hagejal täitmata kohustused mitmetele võlausaldajatele. Näiteks oli Termak Ehitus Grupp OÜ-l täitmata kohustused Supreks Ehitus OÜ ees, seda 15.08.2009 seisuga summas 980014,65 krooni. Võlgnik seadis tagatise Tartu Projekt OÜ-le, kuid ei seadnud seda ei Supreks Ehitus OÜ ega ka muude võlausaldajate kasuks. Tartu Projekt OÜ on tagatise saamisega omandanud eelisõigused võrreldes teiste võlausaldajatega. Sellega on riivatud võrdse kohtlemise printsiipi – võlgnik on siin eelistanud ühte võlausaldajat teistele (käesoleval juhul Tartu Projekt OÜ). Üldiseks võlausaldajate huviks on, et kõikidesse võlausaldajatesse suhtutakse võrdselt ning ka kõigi huvidesse suhtutaks võrdselt. Hageja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik oma maksujõuetusest ja sellest, et ta ei ole võimeline rahuldama kõigi võlausaldajate nõudeid. Hageja teadlikkus oma maksevõime puudumisest tulenes asjaolust, et juba 31.12.2008. seisuga oli hageja omakapital negatiivne (31.12.2008 seisuga -605151 EEK) ning võlgnik ei olnud suuteline täitma kõiki omi kohustusi, seda sealhulgas ka Supreks Ehitus OÜ-le. Tagasivõidetav tehing oli sõlmitud 25.08.2009.aastal, pankrotimenetlus oli algatatud 19.10.2009.a. Tagasivõidetav tagatise seadmise leping on sõlmitud perioodil, milleks on vähem kui 2 kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Käesoleval juhul on tagatise andmine tagasivõidetav nii PankS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 sätestatu alusel kui ka alternatiivselt PankrS § 114 lg 1 p 2 alusel. Tehingu tagasivõitmise asjaolud on käesoleval juhul täidetud. 25.08.2009 lepinguga on kahjustatud võlausaldajate huve. Termak Ehitus Grupp ja OÜ Tartu Projekt lepingulistes suhetes ei olnud sätestatud tagatise seamise kohustust. Võlakohustus kostjale tekkis põhiosas enam kui üks aasta enne tagatislepingu sõlmimist. 25.08.2009 lepingu sõlmimise eel oli kostja seaduslikele esindajatele läbirääkimistest hageja esindajatega teada asjaolu, et hageja ei ole suuteline täitma omi lepingulisi kohustusi nii kostjale kui ka teistele võlausaldajatele (sellest oli kostjat informeeritud enne 25.08.2009 lepingu sõlmimist toimunud läbirääkimistel). Antud juhul on võlgnik andnud võlausaldajale tagatise PankrS § 114 lg lg 1 p 2 sätestatud tähtajal ning seetõttu tuleb nimetatud tagatise andmine (hüpoteegi seadmine) tunnistada kehtetuks. Ühe nõude tagamine pankrotimenetluses seab tagatist omava võlausaldaja eelisseisu võrreldes teiste võlausadajatega, mistõttu on tagatise andmine vahetult enne pankrotimenetluse algatamist igal juhul

2-10-8667 teiste võlausaldajate huve kahjustav. PankrS § 110 lg 2 tuleneb seaduses sätestatud eelduse säte, mistõttu tuleb eeldada, et 25.08.2009 tehinguga on teadlikult kahjustatud kõigi võlausaldajate huve. Hageja palub tunnistada kehtetuks hageja ja kostja vahel 25.08.2009.a. sõlmitud ning Jõhvi notar Andrei Lõssenko poolt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega seatud tagatis – hüpoteek XXX, (registriosa nr XXX) hüpoteegisummaga 659230 krooni Tartu Projekt OÜ kasuks. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt tegi kohtuvälistel läbirääkimistel Termak Ehitus Grupp OÜ ettepaneku korteriomandile hüpoteegi lepingu seadmiseks seoses korterite müügiga tekkinud raskustega. Kohtuvälistel läbirääkimistel Termak Ehitus Grupp OÜ-ga selgus, et XXX oli kohtu poolt seatud 16.02.2009.a. hüpoteek Osaühingu Mikro Projekt kasuks summas 572473 krooni. Termak Ehitus Grupp OÜ põhjendas tasumisega hilinemist korterimüügi hilinemisega. Internetis saadud informatsiooni kohaselt oli 25.08.2009.a. müümata 11 korterit väärtusega umbes 35 miljonit krooni, s.h. korter XXX müügihind oli 4,16 miljonit krooni. Kohtuväliste läbirääkimiste käigus Termak Ehitus Grupp OÜ-ga ja 25.08.2009.a. hüpoteegi seadmisel XXX korteriomandile OÜ Tartu Projekt ei teadnud, et võiks kahjustada teiste võlausaldajate huve kuna puudus informatsioon teiste võlausaldajate olemasolu kohta peale OÜ Mikro Projekti. OÜ Mikro Projekti kasuks oli seatud nimetatud korteriomandile hüpoteek kohtu poolt. XXX korteri müügihind oli internetis 4,16 miljonit krooni, mis tunduvalt ületas kostjale teadaolevaid võlanõudeid Termak Ehitus Grupp OÜ vastu. 27.09.2007.a. lepingu punktis 3.7 sätestatu all pidasid lepinguosalised dokumentaalselt tõestatud tagatise andmise all silmas tagatise andmist, mis reaalselt kindlustaks tellija kohustuse täitmise, muuhulgas töövõtja kasuks hüpoteegi seadmise. Hüpoteegi seadmise ajal 25.08.2009.a. ei olnud Termak Ehituse Grupp OÜ maksejõuetu, kuna korterite müügihind ületas oluliselt kostjale teadaolevaid kohustusi. Kostja on seisukohal, et pärast selguse saamist pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja AS Supreks Ehitus nõude suuruse üle võib pankroti alus ära langeda. Väide, et 25.08.2009.a. lepingu sõlmimise eel oli kostja seaduslikule esindajale läbirääkimistest hageja esindajatega teada asjaolu, et hageja ei ole suuteline täitma omi lepingulisi kohustusi, ei ole õige. Kostjale ei saanud olla teada, milline on hageja majanduslik seis, sest 2008.a. majandusaasta raamatupidamise aastaaruannete ei olnud ta veel Äriregistrile esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et OÜ Tartu Projekt ja Termak Ehitus Grupp OÜ vahel on 25.08.2009.a. sõlmitud ning Jõhvi notar Andrei Lõssenko poolt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega on seatud tagatis – hüpoteek XXX, registriosa nr XXX hüpoteegisummaga 659230 krooni Tartu Projekt OÜ kasuks (I kd t.l. 23-29). Kinnistusraamatus on registriosal nr XXX 25.08.2009.a. asjaõiguslepingu alusel tehtud sissekanne 01.09.2009.aastal (t.l. 30-39). 25.08.2009.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 4.1. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik Tartu Projekt OÜ nõuded Termak Ehitus OÜ vastu, mis tulenevad 27.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 572 ja selle 04.04.2008 lisast (I kd t.l. 23-29, 43-51). Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 19.10.2009 määrusega algatati tsiviilasjas nr 2-09-45225 Endoliin Grupp OÜ (endise nimega Termak Ehitus Grupp OÜ) pankrotimenetlus aktsiaselts Supreks Ehitus pankrotiavalduse alusel ning Viru Maakohtu 07.12.2009 otsusega kuulutati välja Endoliin Grupp OÜ pankrot (I kd t.l. 10-22, 157). Vaidlust ei ole, et OÜ Tartu Projekt on Endoliin Grupp OÜ pankrotimenetluses esitanud nõude 659230 krooni 27.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 572 ja selle 04.04.2008 lisast ning arvetest nr 8028 03.07.2008, nr 8030 28.07.2008, 8031 04.08.2008, 8037 30.09.2008.a. (t.l. 40-41).

2-10-8667 Vaidlust ei ole, et 25.08.2009.a. hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega on seatud tagatis – hüpoteek XXX registriosa nr XXX hüpoteegisummaga 659230 krooni Tartu Projekt OÜ kasuks sõlmimisega on OÜ Tartu Projekt nõue eesõigusnõue kui pandiga tagatud nõue, mis seab kostja paremasse olukorda kui teised võlausaldajad. Vaidlust ei ole, et OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses oli esitatud ka muid nõudeid, mis on pankrotiseaduse tähenduses käsitletavad nõuetena, mis ei ole tagatud pandiõigusega. Vaidlust ei ole, et hageja seadis tagatised ka võlausaldajate OÜ Balt Est Holding ja OÜ Joala Elekter kasuks, kuid kohtusse on esitatud samuti hagid võlausaldajate OÜ Balt Est Holding ja OÜ Joala Elekter vastu tagatise tagasivõitmise nõudes, nagu antud menetluses OÜ Tartu Projekt puhul (I kd t.l. 135-138). Vaidlust ei ole, et Endoliin Grupp OÜ pankrotimeneltuses nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt tunnustati 22.07.2010 nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid summas 16 914 997,21 krooni ning aktsiaselts Supreks Ehitus (Jumbo Äri OÜ tema eriõigusjärglasena) polnud ainuke võlgniku võlausaldaja (I kd t.l. 139-143). Endoliin Grupp OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on esitanud nõudeavadlused ka Alfatom Ehitus, AS FEB ning VX Kivisillus OÜ (I kd t.l. 144-156). Ülejäänud võlausaldajate nõuete olemasolu nähtub samuti 22.07.2010 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist. Seega pooled ei vaidle, et hüpoteegi seadmise tehing, mis on tehtud poolte vahel enne hageja pankroti väljakuulutamist kahjustab nende võlausaldajate huve, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud nõuded, mis rahuldatakse esimeses järgus, ja seab OÜ Tartu Projekti paremasse olukorda OÜ Endoliin Grupp (panrkotis) pankrotimenetluses kui teised võlausaldajad, kelle nõuded ei ole tagatud pandiõigusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 2 järgi kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Vaidlust ei ole, et hüpoteek seati kuus kuud enne (tegelikkuses vähem kui kaks kuud enne) Endoliin Grupp OÜ (endise nimega Termak Ehitus Grupp OÜ) pankrotimenetluse algatamist kõikide Tartu Projekt OÜ nõuete tagamiseks Termak Ehitus OÜ vastu, mis tulenevad 27.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 572 ja selle 04.04.2008 lisast. Pooled vaidlevad selle üle kas OÜ Tartu Projekt teadis 25.08.2009.a. hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega on seatud tagatis – hüpoteek XXX, registriosa nr XXX hüpoteegisummaga 659230 krooni Tartu Projekt OÜ kasuks sõlmimisel, et kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 2 järgi eeldatakse, et kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, võlausaldaja teadmist, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et ta ei teadnud, et võiks kahjustada teiste võlausaldajate huve kuna puudus informatsioon teiste võlausaldajate olemasolu kohta peale OÜ Mikro Projekti, kelle kasuks oli seatud korteriomandile hüpoteek summas 572473 krooni kohtu poolt. XXX korteri müügihind oli internetis 4,16 miljonit krooni, mis tunduvalt ületas kostjale teadaolevaid

2-10-8667 võlanõudeid Termak Ehitus Grupp OÜ vastu. Termak Ehitus Grupp OÜ põhjendas kostjale tasumisega hilinemist korterimüügi hilinemisega. Kostja vastuväidete kohaselt oli internetis saadud informatsiooni kohaselt 25.08.2009.a. müümata hagejal 11 korterit väärtusega umbes 35 miljonit krooni, s.h. korter 19 müügihind oli 4,16 miljonit krooni. Kohus leiab, et kostja on veenvalt põhjendanud, et kostjale oli teada hageja majanduslik olukord selliselt, et hagejal ei olnud võimalik oma võlgu tasuda seetõttu, et polnud võimalik müüa hagejale kuuluvaid kortereid, mistõttu sõlmiti 25.08.2009.a. hüpoteegi seamise leping sõlmiti tagada Termak Ehitus Grupp OÜ võlgnevust Tartu Projekti OÜ ees. Kohtu arvates tunnistaja A S ütlustega, kes oli hageja juhatuse liikmeks valitud 16.07.2009.a. (t.l. 27-29) ei saa lugeda tõendatuks, et Tartu Projekt OÜ oli teadlik 25.08.2009.a. hüpoteegi sõlmimise lepingu ajal, et tema kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Tunnistaja ütlustest nähtub, et Tartu Projekt OÜ oli teadlik, et hageja ei saa tagastada neile raha seoses kriisi tõttu müümata korterite tõttu ja seetõttu sõlmiti täitmata kohustuse tagatiseks hüpteek, mis oli võimaluseks anda tagatis kostjale. Vaidlust ei ole, et 25.08.2009.a. lepingu sõlmimisel on hageja eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, sest lepingu sõlmimise momendil olid hagejal täitmata kohustused mitmetele võlausaldajatele ning Tartu Projekt OÜ on tagatise saamisega omandanud eelisõigused võrreldes teiste võlausaldajatega. Kuid asjaolu, et hageja oli või võis olla lepingu sõlmimise ajal teadlik oma maksujõuetusest ja sellest, et ta ei ole võimeline rahuldama kõigi võlausaldajate nõudeid, sest hageja pidi olema teadlik oma maksevõime puudumisest tulenes asjaolust kuna juba 31.12.2008. seisuga oli hageja omakapital negatiivne (31.12.2008 seisuga -605151 EEK, I kd t.l. 58-78) ning võlgnik ei olnud suuteline täitma kõiki omi kohustusi ei oma tehingu tagasivõitmisel tähtsust. Kohtul on vaja tuvastada kas kostja oli 25.08.2009.a. teadlik hüpoteegi sõlmimisel, et tehinguga kahjustatakse võlausaldjate huve. Asja lahendamisel ei oma tähtsut hageja teadmine võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks olnud tutvunud hageja 2008.a. majandusaastaaruandega ja niimoodi olnud teadlik hageja majanduslikust olukorrast. Samas ei leidnud ka tunnistaja ütlustega kinnitamist, et hageja oleks teadnud oma maksejõuetusest ja sellest informeerinud kostjat. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja teadis, et 25.08.2009..a. hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega seati tagatis – hüpoteek XXX, registriosa nr XXX hüpoteegisummaga 659230 krooni Tartu Projekt OÜ kasuks, et kostja kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kostja on kohtule veenvalt põhistanud et internetis saadud informatsiooni kohaselt oli 25.08.2009.a. müümata hagejal 11 korterit väärtusega umbes 35 miljonit krooni, s.h. korter 19 müügihind oli 4,16 miljonit krooni. Seega on kostja ümber lükanud eelduse, et kuna tehing hüpoteegi seadmiseks tehti kuus kuud enne hageja pankrotimenetluse algatamist, siis kostja teadis või pidi teadma, et kahjustab tehinguga teiste võlausaldajate huve. PankrS § 114 lg 1 p 2 tuleneb, et kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud. Pooled vaidlevad, kas hagejal oli kohustus anda kostjale tagatis poolte vahel 27.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 572 ja selle 04.04.2008 lisast tekkinud kohustuste tagamiseks. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel 27.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 572 ja selle 04.04.2008 lisast ei tulene hageja kohustust seada kostja kasuks hüpoteek ei korteriomandile ega ka muid tagatisi muudele varadele. Kostja vastuväidete kohaselt pidasid pooled 27.09.2007.a. lepingu punktis 3.7 sätestatu dokumentaalselt tõestatud tagatise andmise all silmas tagatise andmist, mis reaalselt kindlustaks tellija kohustuse täitmise, muuhulgas töövõtja kasuks hüpoteegi seadmise.

2-10-8667 Lepingu nr 572 (27.09.2007.a. ja lisa 04.04.2008) punkti 3.7. järgi on tellijal kohustus tasuda töövõtjale nõuetekohaselt tehtud ja üleantud töö eest vastavalt lepingus sätestatatud maksetingimustele. Töövõtja nõudel on tellija kohustatud andma temale dokumentaalselt tõestatud tagatise oma maksejõulisuse kohta. PankrS § 114 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagatise andmise kehtetuks, kui tagatis anti kuue kuu jooksul enne panrotimeneltuse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud. Pooled ei vaidle, et 25.08.2009.a. hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepinguga seati tagatis poolte vahel 27.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 572 ja selle 04.04.2008 lisast tekkinud kohustuste tagamiseks. Hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1.1. kohaselt on lepingu sõlmimise momendil Termak Ehitus Grupp osaühingu täitmata kohustused Tartu Projekt osaühingu ees 659 230 krooni. Vaidlust ei ole, et töövõtulepingust nr 572 ja selle 04.04.2008.a. lisast tulenevad võlakohustused kostjale tekkisid enam kui üks aasta enne tagatislepingu sõlmimist. Seega ei olnud hageja kohustuste tekkimise ajal kohustatud andma tagatiseks hüpoteeki ja seda ta ka ei teinud. Vaidlust ei ole, et hüpoteek seati peaaegu aasta hiljem varem tekkinud kohustuste tagamiseks ning kohustuste tekkimisel ei lepitud kokku hüpoteegi seadmises. Kohus möönab, et et töövõtulepingute punkti 3.7. kohaselt võib tellijal olla nõudeõigus tagatise nõudmiseks hüpoteegi näol, kuid kohtu arvates, ei ole punktis 3.7. tagatise nõudmise või andmise kokkuleppe sellisel konkreetsel kujul määratletud, mis lubab eeldada ükskõik millises tagatise määramises ükskõik mis ajahetkel ja ükskõik mis tingimustel. PankrS §-s 114 lg 1 p 2 kohaselt on oluline tuvastada kas kohustuse tekkimise ajal oli võlgnik kohustatud andma koheselt ka tagatise. Vaidlust ei ole, et kohustuse tekkimise ajal kostja ei nõudnud ja hageja ei andnud kohustuse tagamiseks tagatist. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud ning hüpoteek tekib kinistusraaamatusse kandmisega. Seega ei ole tõendatud, et poolte vahel oleksid olnud kokkulepped, millega Termak Ehitus Grupp OÜ oli juba varasemalt s.o. töövõtulepingus ja töövõtulepingu alusel esitatud arvete alusel võtnud kohustuse seada hüpoteek oma varale. Lähtudes eeltoodust tuleb tunnistada kehtetuks Endoliin Grupp OÜ (pankrotis) ja osaühing Tartu Projekt vahel 25.08.2009.a. sõlmitud ning Jõhvi notar Andrei Lõssenko poolt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega seati tagatis – hüpoteek XXX (registriosa nr XXX) hüpoteegisummaga 659230 krooni osaühing Tartu Projekt kasuks. Kohus ei hinda poolte vaiteid ja tõendeid seoses OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses aktsiaselts Supreks Ehitus ja Termak Real Estate OÜ nõuete esitamise ja vaidlustamise kohta, sest nendel asjaoludel ei ole käesoleva asja lahendmisel tähtsust (I kd t.l. 53-54, 91 – ekspertiis, II kd t.l. 3-15, 24-26). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.