Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-37609

menetlusosalistele ja pärast jõustumist ([email protected], Lai 11/13 Tartu 51005)

Kohtute riigilõivu

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud 22.01.2009.a. lõpetas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Aktiva Finants OÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse J P vastu 2430.80 krooni nõudes ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas /t.l 12/. 03.03.2009.a. määrusega kohustas Kuressaare kohtumaja hagejat esitama kohtule oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest /t.l 13-14/. 19.03.2009.a. esitas Aktiva Finants OÜ maakohtule hagi J P vastu võla 1215.90 krooni ja viivise 1214.90 krooni nõudes /t.l 17-35/. 24.03.2009.a. võttis maakohus nimetatud hagi menetlusse ja väljastas kostjale hagimaterjalid /t.l 36-39/. 14.04.2009.a. esitas kostja hagile vastuse, milles teatas muu hulgas, et hagi on aegunud ja asjas tuleb menetlus lõpetada. Kostja palub menetluskulud jätta täielikult hageja kanda sh kostja menetluskulud. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja leiab, et asja saab lahendada ka muul viisil s.o hageja loobumisega hagist /t.l 40-43/. Hageja taotlus 09.07.2009.a. esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel /t.l 45/. Hageja on teadlik hagist loobumise tagajärgedest ja palub TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada talle pool tasutud riigilõivust s.o 500 krooni Aktiva Finants OÜ kontole nr 332066230003 Sampo pangas. Aktiva Finants OÜ tasus 10.07.2008 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2900072369 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu 250 krooni ja 18.03.2009 hagi esitamise eest maakohtule riigilõivu 750 krooni. Kostja seisukoht ja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Kostja peab hagist loobumist mõistlikuks ja palub TsMS § 150 lg 5 alusel välja mõista hagejalt kostja menetluskulud s.o õigusabikulu 4500 krooni /t.l 49-53/. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Taotlusele on lisatud AB Taivo Saks & Partnerid OÜ 07.09.2009 arve summas 3750 krooni, millele lisandub käibemaks 750 krooni, kokku 4500 krooni. Vastavalt aruandele koosneb arve järgmisest: 14.04.2009 kohtumine kliendiga, asjaoludega- materjalidega tutvumine, edasise tegevuskava koostamine 1 tund, tasu 1500 krooni; 14.04.2009 dokumendi koostamine: hagiavaldusele kostja vastuse koostamine ja kohtule edastamine 1.30 tundi, tasu 2250 krooni, tasu kokku 3750 krooni /t.l 53/. Hageja vastuväited Hageja esitas kohtule 25.09.2009 oma vastuväiteid kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele /t.l 56-57/. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kinnitatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade §le 1 on kehtestatud piirmäärad lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks. Kuni 10 000 krooni nõude puhul on piirmääraks 5000 krooni. Hagi hinnaks on käesolevalt võlgnevus 1215.90 krooni ja viivis 1241.90 krooni, kokku 2430.80 krooni. Kuna tegemist ei ole keeruka

2-08-37609 kohtumenetlusega leiab hageja, et kostja menetluskulud ei saa olla suuremad või isegi võrdsed sama hagihinnaga võrreldavates mahukamates ja enam aeganõudvates tsiviilasjades. Seadusandja on eeldatavasti silmas pidanud sama hagihinna korral esinevaid erinevaid keerukusastmeid ja sellest lähtuvalt kinnitanud ka vastavad piirmäärad. Teenuse kirjelduseks on õigusabi hinnaga 1500 krooni tund, millele lisandub käibemaks. Antud tsiviilasi ei ole arvatavasti kostja esindajalt nõudnud suurmahulist ettevalmistamist ja olulisi kulutusi. Hageja leiab, et kostja nõutud menetluskulude hüvitamise summa ei vasta reaalselt tehtud tööde mahule, eriti arvestades asjaoluga, et kostja vastus sisaldab sisulisi vastuväiteid kõigest poolel leheküljel. Hagiavaldusega esitatud hageja menetluskulude aruande kohaselt on hageja kulu hagiavalduse esitamise ja kogu kohtumenetluse eest 1500 krooni. Kostja nõutud menetluskulud on põhjendamatult suured. Tulenevalt eeltoodust peab hageja põhjendatuks kostja menetluskulusid maksimaalselt 1500 krooni ulatuses. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kostja ei ole kohtule hageja taotluse osas ja menetluse lõpetamisele vastuväiteid esitanud, kuid palub välja mõista hagejalt kostja menetluskulud 4500 krooni sh käibemaks 750 krooni /t.l 4953/. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad hagilt hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni.

2-08-37609 Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja menetluskulude suuruse osas. Tegemist ei ole keeruka kohtumenetlusega, kostja menetluskulud ei saa olla suuremad või isegi võrdsed sama hagihinnaga võrreldavates mahukamates ja enam aeganõudvates tsiviilasjades ning nõutud menetluskulude hüvitamise summa ei vasta reaalselt tehtud töömahule. Samas ei nõustu kohus hageja seisukohaga selles, et maksimaalselt sissenõutav õigusabikulu käesolevas asjas võiks olla 1500 krooni. Nimetatud summa on advokaadibüroo tunnihind ilma käibemaksuta /t.l 53/. Kostja esindaja on kohtule esitanud kostja vastuse hagile 2-l lehel /t.l 40-41/ ja kostja seisukoha hagist loobumise osas ühes menetluskulude taotlusega 2-l lehel. Arvestades kostja esindaja töömahtu käesolevas tsiviilasjas peab kohus põhjendatuks kostja õigusabi tasu suuruses 2500 krooni sh käibemaks. Nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. TsMS 150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. TsMS § 172 lg 9 viimase lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Aktiva Finants OÜ tasus 10.07.2008 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2900072369 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu 250 krooni ja 18.03.2009 hagi esitamise eest maakohtule riigilõivu 750 krooni. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool so 500 krooni.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.