Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-09-2950
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.detsember 2009. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi L. T. (T.), I. T. (T.) ja P.K. vastu võlgnevuse 8011,55 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
18.november 2009
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791)
Hageja esindaja:
Silver Peepmaa (volikirja alusel);
Kostjad:
L.T. (IK xxx) I.T. (IK xxx) P.K. (IKxxx)
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I Asjaolud
AS Kohtla-Järve Soojus esitas 26.01.2009. a kohtule hagi L. T., I. T. ja P.K. vastu võlgnevuse 8 011,55 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli xxx asuva korteri omanikuks kuni 02.07.2007.a A. T., kellel oli muuhulgas kohustus tasuda osutatud teenuste (sh kütte ja kuuma vee) eest. Hageja ja A. T. vahel oli lepinguline suhe. Hageja on tarninud soojusenergiat ja A. T. võttis selle vastu. Ajavahemikul oktoober 2002 kuni aprill 2004 jättis A. T. hagejale tarbitud soojusenergia eest tasumata 8 011,55 krooni. 02.07.2007 said kostja L.T., I.T. ja P.K. eelpool nimetatud korteri kaasomanikeks A. T. ́u pärijatena. Seega on kostjatele üle läinud kohustus tasuda Arvo Tikku võlgnevused. Hageja saatis 17.01.2008 võlanõude võlgnevuse tasumiseks, kuid kostjad ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõude materiaalõiguslik alus on VÕS § 76 lg 1, § 100 , § 101 lg 1 ja lg 2 ja § 208 lg 1ning PärS § 130 lg 1.
II Kostjate vastused
Kostjad esitasid kohtule vastused (tl 23, 24 - 25), milles teatasid, et nad hagi ei tunnista. Vastuste kohaselt ei ole hageja oma nõuet millegagi tõendanud, kuna lisatud väljavõte ei ole tõendiks TsMS mõttes. Samuti ei ole hageja lisanud lepingut, mille alusel hageja kostjale teenuseid osutas ning mille alusel on võlgnevus arvestatud. Hageja väide võlanõude esitamise kohta on samuti tõendamata. Kostjad kinnitavad, et ei ole sellist nõuet saanud. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Kostjad võtsid pärandi vastu enne pärimisavalduse esitamist, kuna hakkasid korterit kasutama ja valdama juba 2004 aastal. III Kohtuistung Kohtuistungil 18.novembril 2009 hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et poolte vahel oli suuline leping. Kostja P.K. jäi oma vastuväidete juurde, selgitades, et pärand oli vastu võetud 2003.aaasta lõpus või 2004.a alguses.
Kostjad I.T. ja L.T. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli neile teatatud kohtukutsega.
IV Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja P.K., tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Asjas on tuvastamist leidnud, et AS Kohtla-Järve Soojus ja A. T. olid võlaõiguslikes suhetes, hageja tarnis soojusenergiat, tarbija tarbis energiat ja tal lasus kohustus tasuda tarbitud soojuse eest. A. T. suri xxx. Kostjad I.T., L.T. ning P.K. on A. T. pärijad. Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt moodustus korteri xxx võlgnevus keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest perioodil november 2002.a. kuni mai 2004.a esitatud arvete alusel 8 011,55 krooni (tl 6). Kuna võlgnevus on tekkinud peale A. T. surma, on tegemist kostjatele kuuluva võlgnevusega, mitte aga pärandvara hulka kuuluva kohustusega. Kostjad taotlevad hageja nõudele aegumise kohaldamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja taotleb kostjatelt võlgnevuse väljamõistmist ajavahemikus 07.11.2002 kuni 05.05.2004 esitatud arvete järgi (tl 6). Seega tuleb kohaldada kehtiva TsÜS § 146 lg 1 lg 3 kohaselt 3 aastast tähtaega, millest tulenevalt oli hageja nõude aegumistähtajaks 31.12.2007a, kuid hagiavaldus on esitatud kohtule 26.01.2009.a, seega peale aegumistähtaja möödumist. Aegumise instituut teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning lähtub põhjendusest, et mida rohkem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgniku jaoks kujuneda õigusliku olukorra selgitamine. Et sellist olukorra kujunemist vältida peab võlausaldaja oma nõude esitama õigeaegselt, vastasel korral riskib ta sellega, et ka õiguslikult põhjendatud nõue võib aegumisväite esitamisel jääda rahuldamata. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et kui hagi jäetakse rahuldamata seetõttu, et väidetav nõue ons aegunud, ei ole seejuures üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna kostjad on esitanud aegumisväite, kohaldab kohus hageja nõude suhtes aegumist ja jätab hagi rahuldamata. V Menetluskulud
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. (TsMS § 174 lg 1).
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.