Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.12.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-4469
Tsiviilasi
OÜ Carb Grupp hagi Amester Invest OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Carb Grupp apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Carb Grupp (registrikood 11207170, asukoht Voolu t 17 Tallinnas), lepinguline esindaja Agne Koks Vastustaja Amester Invest OÜ (registrikood 10818204, asukoht Piiri t 3c Keila linnas Harjumaal), seadusjärgne esindaja Rego Tohvrel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 28.04.2009 otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi arve nr 07/119 alusel tasumata rahasumma sissenõudmiseks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Amester Invest OÜ-lt välja OÜ Carb Grupp kasuks põhivõlgnevus suuruses 1000 (üks tuhat) krooni ning viivis seisuga 03.12.2009 suuruses 230.48 (kakssada kolmkümmend krooni 48 senti) krooni ja edasi viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
4.Menetluskulud nii maakohtu kui apellatsioonikohtu menetlustes jätta 7,7% ulatuses kostja/vastustaja ja 92,3% ulatuses hageja/apellandi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.02.2008 esitas OÜ Carb Grupp (edaspidi hageja, apellant) Harju Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse Amester Invest OÜ-lt võla väljamõistmiseks. 17.06.2008 määrusega jätkas maakohus avalduse menetlemist hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista kokku 27 012.44 krooni. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 14 924 krooni ja seisuga 28.07.2008 sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 1 020.80 kooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel palus hageja kostjalt välja mõista seadusejärgsed viivised 0,03 % päevas iga viivitatud päeva eest, so 4.20 krooni päevas alates 29.07.2008 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale puhastusteenust, mille eest väljastas arved nr 07/143 20.11.2007 ja nr 07/142 15.11.2007. Veel teostas hageja kostjale ehitustöid kokku summas 23 189.35 kooni, mille kohta väljastas arve nr 07/119 19.08.2007. Arved nr 07/143 ja nr 07/142 on tasumata täies ulatuses. Arve nr 07/119 on tasumata osaliselt, summas 1 000 krooni. Hageja täitis endale võetud kohustuse osutada puhastusteenust ja teostas kokkulepitud ehitustöid, kuid kostja jättis osutatud teenuse eest tasumata.
4.Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping teatud tööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks. Tööde mahud ja hinnad kajastuvad esitatud arvetes, milles on pooled eelnevalt kokku leppinud. Nii leppisid pooled kokku Keilas Piiri t 3c objektil klaaspindade ja aknaraamide pesus ca 480 m2, hinnaga 5 krooni m2, summas 2 400 krooni, millele lisandub käibemaks 432 krooni. Töö teostamise perioodis pooled kokku ei leppinud. Pooled leppisid kokku, et tasu teostatud tööde eest makstakse pärast töö teostamist, vastavalt esitatud arvetele.
5.Pooled leppisid kokku Piiri t 3c objektil puhastustööde teostamises tunnitööna 94 tundi hinnaga 100 krooni tund, kokku 9 400 krooni, millele lisandub käibemaks 1 692 krooni. Puhastustöödena leppisid pooled kokku trepikodade kivipindade ehitusjärgse süvapesu, radiaatorite puhastuse, ustepalede puhastuse jmt. Pooled leppisid kokku, et tasu teostatud tööde eest makstakse pärast töö teostamist vastavalt esitatud arvetele.
6.Pooled leppisid kokku Piiri t 3c rõduraudade 8 jm paigalduses, karbiku 7 jm paigalduses, vundamendi allääre plaadi paigalduses 60 jm, parketi paigalduses 56,5 m2, aknapleki paigalduses 45 jm, plaadiporte 66 jm paigalduses, šahti ümbertegemises, 2 ukse paigaldamises, 6 m2 WC lae tegemises, 25 jm puidust ukseliistu paigalduses, 70 jm metallist ukseliistu paigalduses, 20 jm katuse äärepleki paigalduses, 62 jm plintuse paigalduses. Pooled leppisid kokku, et loetletud tööde kogumaksumuseks on 19 652 kooni, millele lisandub käibemaks 3 537.35 krooni. Pooled leppisid kokku, et tasu tehtud tööde eest makstakse pärast tööde teostamist, vastavalt esitatud arvetele. Tööde üleandmises pooled eraldi kokku ei leppinud, kuivõrd kostja viibis ise pidevalt objektil, siis kontroll tööde teostamise ja kvaliteedi osas käis jooksvalt.
7.Hageja ja kostja vahel on varasem koostöö praktika. Hageja on varasemalt kostjale suulise lepingu alusel teostanud alltöövõttu ehitustöödel. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud.
9.Poolte vahel oli suuline kokkulepe tööde teostamiseks ehitusobjektil aadressil Piiri t 3c Keilas. Tööde mahud ja hinnad lepiti kokku enne tööde teostamist, vaatamata sellele ei
pidanud hageja kinni kokkulepitud hindadest ja esitas korduvalt arveid suuremates summades, kui oli reaalselt teostatud töid. Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud arvega nr 07/119, mis oli esialgselt esitatud summas 39 652 krooni, millele lisandus käibemaks 6 745.50 krooni. Pärast läbirääkimisi korrigeeris hageja arvet, mille tulemusena esitati arve summas 19 652 krooni, millele lisandus käibemaks 3 537.35 krooni, mis on tõestuseks sellele, et hageja üritas kostjalt saada alusetult rohkem raha, kui oli kokku lepitud. Endiselt ei nõustunud kostja antud arvega, arvestades, et objektil töötas üks hageja töötaja, siis ei jõuaks ta antud mahus töid teostada arveperioodi jooksul. Kuna kostja viibis ise pidevalt objektil, siis oli tal kontroll tööde teostamise ja kvaliteedi osas, mida ei saa öelda hageja esindaja kohta, kes ei ole objektil teostatud töid üle vaatamas käinud.
10.Arvetega nr 07/143 20.11.2007 ja nr 07/142 15.11.2007 ei saa nõustuda, kuna puhastustöid ei ole eraldi tellitud, need pidid toimuma tööde käigus. Kuna tööde käigus puhastustöid ei teostatud, tehti seda pärast ehitustööde lõpetamist. Peale puhastustööde arvete esitamist palus kostja esindaja tulla hageja esindajal Piiri t 3c objektile selgitust andma antud arvete kohta, kuid vaatamata mitmekordsetele kutsetele ei tulnud esindaja kohale.
11.Pooltevaheline koostöö kestis kuus kuud, mille jooksul tasus kostja esitatud arved alati õigeaegselt. Arvete osas esines erimeelsusi ka eelnevalt, kuid alati jõuti kokkuleppele. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud alusetute nõuetega. Kostja ei ole tellinud koristustöid. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja töötaja hoidma objektil puhtust. Keegi kolmas ei pea hageja poolt mahajäetud mustust likvideerima. Hageja võib sõlmida lepinguid enda kohustuste täitmiseks kolmanda osapoolega, mille eest ei pea tasuma kostja. Kostja on täitnud kõik õigustatud kohustused alati õigeaegselt. Esimese astme kohtu otsus
12.28.04.2009 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata.
13.Otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli töövõtulepingust tulenev võlasuhe, mille kohaselt teostas hageja kostjale ehitustöid. Vaidlus on selle üle, kas pooled on kokku leppinud hageja poolt nõude aluseks olevate tööde teostamises, tööde mahtudes ja hindades. Pooltel puudub vaidlus selles, samuti on hageja pangakonto väljavõttega tõendatud, et kostja on vaidlusaluse arve nr 07/119 alusel tasunud hagejale 22 189.35 krooni ja tasumata on 1 000 krooni. Arved nr 07/143 ja 07/142 on tasumata täies ulatuses.
14.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 ja §-le 82 tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse ja lepingu sätetele. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.
15.Hageja ei ole tõendanud tema nõude aluseks olevaid asjaolusid. Mingeid tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud arve nr 07/119 aluseks olevate tööde teostamises enamas, kui kostja on omaks võtnud, hageja esitanud ei ole. Hageja seadusliku esindaja seletus ei ole usaldusväärne ja on vastuolus dokumentaalsete tõenditega. Kostja poolt esitatud hageja e-kiri 19.08.2007 arve ja nn tegelike hinnetega tõendab, et pooled tegelikult tööde mahtudes ja hindades kokku leppinud ei olnud, vaid
nende kooskõlastamine toimus tööde teostamise käigus. Seetõttu ei ole hageja seletus usaldusväärne. Kuivõrd kostja on vaidlusaluse arve tasunud osaliselt, on kostja selles osas arve omaks võtnud. Ülejäänud osas vaidles kostja vastu algusest peale ja seetõttu tulnuks hagejal oma nõuet tõendada.
16.Arve nr 07/143 aluseks olevateks töödeks on arvele märgitud klaaspindade ja aknaraamide pesu ca 480 m2, hinnaga 5 krooni m2, kokku 2 400 krooni. Arve nr 07/142 aluseks olevateks töödeks on puhastustööd tunnitööna 94 tundi, hinnaga 100 krooni, kokku 9 400 krooni. Asjaolu, et kostja soovis, et aknaraamid ära pestaks, on tavapärane nõue tellija poolt ehitajale. Nimetatust aga ei tulene, et tellija peaks antud töö eest tasuma. Ehitusööde teostajal on kohustus teostada tööd selliselt, et tööd antaks üle puhtalt ning tellija kohustuseks ei ole puhastööde teostamine pärast ehitaja poolt tööde lõpetamist. Vastupidist kokkulepet peaks hageja tõendama. Poolte käitumine antud suhtes ei tõenda, et kokku oleks lepitud teisiti. Asjaolu, et hageja on kostjale arved esitanud, ei tõenda vastavat kokkulepet poolte vahel. Ükski dokumentaalne tõend ei tõenda antud kokkuleppe olemasolu. Hageja poolt saadetud e-kirjadest nähtub, et hageja on korduvalt kostjale arveid saatnud ja nõudnud aknapindade ruutmeetrite esitamist, kuid kostja ei ole ühegi kirjaga nimetatuga nõustunud. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt ei saanud ta akna ruutmeetreid ei meili ega telefoni teel. Kui ta lõpuks sai kostja esindaja kätte, siis ütles kostja esindaja, et ei mäleta enam klaaside pinna suurust, kuna teda ei ole kontoris ning et paras on arve teha 480 m2-le. Kui kostja esindaja oleks antud asjaoluga nõustunud, puuduks vajadus arvele märkida ca 480 m2, siis oleks märgitud konkreetselt ruutmeetrite arv. Asjaolu, et tõstuki tellis kostja ja tõstuki eest pidi maksma kostja, tõendab pigem vastupidist, et hageja antud töid kostjale ei teostanud. Hageja seletus on vastuoluline, kord seletas ta, et eelnevalt lepiti kokku tööde mahtudes ja hindades, siis aga, et puhastustööde tundide arv kujunes töö käigus ja tööline pidas arvestust ning kostja kontrollis seda. Antud vastuolude tõttu on hageja seletus ebausaldusväärne, millest tulenevalt ei saa seda otsuse tegemisel arvestada. Samuti on ebausaldusväärne hageja esindaja seletus selle kohta, et puhastustööde osas teeb tööline töölehe ning kui arve on esitatud ja tööde osas pretensioone ei esitata, siis 1-2 kuu pärast kaotatakse töölehed ära, need on raamatupidamisele koormavad lehed. Selline käitumine on äärmiselt ebatõenäoline ja ebausutav. Lisaks eeltoodule ei olnud kostja hageja arveid aktsepteerinud. Samuti ei kinnita saldoteatisele vastuse mittesaamine hageja nõuet. Seadusest ei tulene, et saldokinnituse mittesaatmisel nõustuks vastaspool esitatud saldoga.
17.VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- ja kutsetegevuses sõlminud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja ei ole tõendanud mingit tava ega praktikat, millest saaks teha järelduse hageja nõude aluseks olevate asjaolude tõendatuse kohta. Apellatsioonkaebus
18.OÜ Carb Grupp palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
19.Kaebuse kohaselt on vastustaja võtnud õigeks, et poolte vahel oli suuline kokkulepe tööde teostamiseks ehitusobjektil Piiri t 3c Keilas. Tööde mahud ja hinnad lepiti kokku enne tööde teostamist, kuid vastustaja väidab, et arveid esitati suuremates summades, kui oli reaalselt teostatud töid. Nimetatu aga ei ole kohtuistungil kinnitamist leidnud ja pigem viitab tänases ühiskonnas väljakujunenud arusaamale, et pärast töö tegemist tuleb jätta selle eest tasumata.
20.Vastustajale esitatud arvetelt on näha, et igal asjal on tunni- või tükihinne. Lepiti kokku, et toimub klaasipesu, kuna korterid olid lõpuni välja ehitamata. Korterid olid karbikujul, seintel oli kruntvärv. Klaasipindade ja aknaraamide pesu on poole odavam turuhinnast, m2-d pidi vastustaja ise kokku arvestama. Vastustaja soovis, et aknad ja aknaraamid ära pestaks, tõstuki väljastpoolt pesuks tellis ta ise. Pesemine toimus korterite haaval, vastustaja ütles töölisele korterite numbrid, kus tuli aknapesu teha. Akna m2-d ei saanud apellant ei meili ega telefoni teel. Vastustaja esindaja ütles, et ei mäleta enam klaaside pinna m2-d, kuna teda ei ole kontoris, leidis, et 480 m2-le on paras arve teha.
21.Puhastustööd tunnitööna tegi üks mees peaaegu ühe kuu lõikes, sinna alla läksid koridori põrandate süvapesu, koridori seinte pesu ja etteantud tubade radiaatorid ja kõik siseuksed. Pesu vajaduse näitas ette töölisele vastustaja seaduslik esindaja. Konkreetsed tööd olid kokku lepitud, poolte esindajad leppisid eelnevalt kokku ka tööde järjekorra. Hind oli samuti kokku lepitud, ehitustöödel oli tunni hind 100 krooni.
22.Kui etteantud puhastustööd ära tehti, esitati meili teel arve, kokku 96 tundi. Tundide arvestust pidas tööline, samuti jälgis vastustaja, millal tööline tuli ja millal läks. Puhastustööde osas tegi tööline töölehe, tööleht esitati igal nädalal tööandjale. Kui on tööde eest arve esitatud ja tööde osas pretensioone ei esitata, siis 1-2 kuu pärast kaotatakse töölehed ära, need on raamatupidamisele koormavad lehed.
23.Vastustajal pretensioone ei olnud, tööd võeti vastu. Kirjalikku tööde üleandmise akti ei allkirjastanud. Vastustaja ei ole kordagi teatanud, et ei ole nõus esitatud arvetega, on aktsepteerinud meili teel saadetud arveid.
24.Maakohtu otsusest ei selgu, miks apellandi väited, mis lähevad kokku kogutud tõenditega, ei ole usaldusväärsed. Samuti ei ole kohus andnud hinnangut tõendina esitatud töövõtulepingule, mille apellant sõlmis teostavate tööde tegemiseks, täpsemalt puhastusteenuse osutamiseks. Kui vastustaja ei oleks puhastusteenuseid tellinud, ei oleks apellandil olnud vajadust eelnimetatud lepingu sõlmimiseks.
25.Kohus on jätnud hindamata vastustaja vastuolulised väited selle kohta, et apellant on esitanud kokkulepitust suuremad arved, kuid ei esitanud tõendeid, millised siis olid kokkulepitud arved. Hiljem vastustaja väitis, et puhastustööd olid justkui ehitustööde hinna sees. Nimetatud väited aga ei haaku esitatud tõenditega. Kohus on lähtunud vaid vastustaja paljasõnalistest ja vastuolulistest väidetest.
26.Kohus leidis, et asjaolu, et vastustaja soovis, et aknaraamid ära pestaks, on tavapärane nõue tellija poolt ehitajale. Nimetatust aga ei tulene, et tellija peaks antud töö eest tasuma. Kohus oli seisukohal, et ehitustööde teostajal on kohustus teostada tööd selliselt, et tööd antaks üle puhtalt ning tellija kohustuseks ei ole puhastööde teostamine pärast ehitaja poolt tööde lõpetamist ja et vastupidist kokkulepet peab apellant tõendama. Otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes kohtu nimetatud arusaam kujunes. Nimetatud järeldus ei tulene esitatud tõenditest. Teenuse eest leppisid pooled kokku tasumise ja ei ole tavapärane, et selle eest ei pea tasuma. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Vastustaja seisukoht
27.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus
tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Asjas on võimalik tühistatud osas teha uus otsus asja maakohtule tagasi saatmata.
29.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tsiviilkohtus tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamine toimub tõendite esitamisega, kusjuures lubatud tõendiliigid on sätestatud TsMS § 229 lg-s 2. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei pea tõendama sellist faktilise asjaolu kohta esitatud väidet, mille vastaspool õigeks võtab. Sama sätte lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta väidet selgesõnaliselt ning vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
30.Hageja nõue koosneb kahest osast: 1) ehitustööde teostamise eest esitatud arve nr 07/119 alusel osaliselt tasumata 1000 krooni; 2) puhastustööde teostamise eest esitatud täielikult tasumata arved nr 07/142 ja nr 07/143.
31.Arve nr 07/119 alusel esitatud nõude osas puudub pooltel vaidlus, et ehitustöid objektil asukohaga Piiri t 3c Keila linnas kostja hagejalt tellis. Hageja esitas 21.08.2008 menetlusdokumendis (t lk 35-36) väite, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping teatud tööde tegemiseks. Kostja võttis nii vastuses hagiavaldusele (t lk 41-42) kui korduvalt menetluse käigus õigeks, et poolte vahel oli suuline kokkulepe tööde teostamiseks nimetatud objektil. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et tööde mahud ja hinnad olid samuti poolte vahel eelnevalt kokku lepitud. Seda väidab hageja viidatud menetlusdokumendis ja selle võttis kostja õigeks vastuses hagiavaldusele.
32.Hageja väitis, et kokkulepitud konkreetsed tööd, nende mahud ja hinnad kajastuvad esitatud arvetes. Arve nr 07/119 (t lk 43) osas ei vaielnud kostja vastu sellel märgitud teostatud töödele ja mahtudele. Seega selles osas saab lugeda hageja väite, et arvel kajastuvad tööd ja mahud olid poolte vahel kokku lepitud, samuti tõendatuks kostja omaksvõtuga.
33.Küll aga vaidles kostja vastu hageja poolt arvestatud hindadele ja väitis, et hageja ei pidanud kokkulepitud hindadest kinni ning esitas korduvalt arveid suuremates summades. Samas ei väitnud ega tõendanud kostja, millised olid siis need konkreetsed hinnad, millised olid poolte vahel enne tööde teostamist tegelikult iga töö osas kokku lepitud. Hageja tõendas seadusliku esindaja vande all antud seletusega (t lk 89), et ehitustööde puhul oli lepitud kokku tunnihinnaks 100 krooni, muid hindu ei toonud ka tema välja. Kostja esitas hageja poolt koos arvega 19.08.2007 temale saadetud hinnakirja (pealkirjastatud Tegelikud hinnad; t lk 56-58), kust nähtub samuti tunnihinnaks 100 krooni, lisaks muud hinnad, kokku üldsummas 44 397.50 krooni. Tasumiseks arve ise oli esitatud summas 23 189.35 krooni, kusjuures teostatud tööd ja nende mahud on mõlemal dokumendil samad. Hageja lepinguline esindaja möönis kohtuistungil 16.02.2009 (protokoll t lk 72) arvete korrigeerimist. Puudub vaidlus, et vähendatud summas arve tasus kostja peaaegu täielikult, jättes tasumata 1000 krooni. Kostja esindaja ei toonud esile, millist konkreetset tööd või mahtu või hinda ta vähendatud suuruses arvel ei tunnista. Seega puudus hagejal võimalus ja vajadus esitada täiendavaid tõendeid, et tõendada arve põhjendatust ka selle 1000 krooni ulatuses.
34.Nimetatud asjaolude kogumi alusel on kolleegium seisukohal, et tõendatuks saab lugeda asjaolu, et enne arve summas 23 189.35 krooni lõplikku esitamist kooskõlastasid pooled arvel kajastuvad tööd, mahud ja hinnad ning kostja on VÕS § 635 lg 1 ja § 637 alusel kohustatud arve täies ulatuses tasuma. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg 2 kohaselt ei
ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas sellist kokkulepet ei ole.
35.Arvete nr 07/142 (puhastustööd) ja nr 07/143 (klaaspindade ja aknaraamide pesu) alusel esitatud nõude osas on poolte vahel vaidlus, kas üldse oli kostja hagejalt nendel märgitud töid iseseisvalt, st eraldi ehitustöödest, tellinud.
36.Hageja on väitnud, et nende teenuste osutamises leppisid pooled kokku samuti suuliselt, kusjuures kokku lepiti nii mahtudes (pesu u 480 m2-le klaasile ja aknaraamidele, puhastustöid 94 tundi) kui hindades (pesu 5 krooni m2 eest, puhastus 100 krooni tund) (t lk 35). Oma väidete tõendamiseks esitas hageja tema poolt kostjale saadetud e-kirjad, milledest nähtub, et hageja juhatuse liige küsis kostja juhatuse liikmelt 16.11.2007 ja 23.11.2007 juba pestud akende pinna suurust (t lk 80, 81) ja neid saamata saatis 28.11.2007 arve u 480 m2-le (t lk 82). Samuti kuulas kohus vande all üle hageja juhatuse liikme (t lk 89). Juhatuse liikme seletuse kohaselt oli lepitud kokku, et toimub klaasipesu, kuna korterid olid lõpuni välja ehitamata ja et kui klient tuleb, oleksid aknad ja uksed puhtad; hind oli poole odavam turuhinnast; tõstuki väljastpoolt pesuks tellis kostja ja pidi selle eest ka maksma; pesu toimus korterite kaupa, kusjuures korteri numbri, mida tuli pesta, ütles kostja ise; akende ruutmeetreid ei saanud hageja teada ei e-maili ega telefoni teel ja lõpuks teatas kostja esindaja, et arve on paras teha 480 m2-le; puhastustööde hulka kuulus koridori põrandate süvapesu, koridori seinte pesu ja etteantud tubade radiaatorite ja siseuste pesu; pesu vajaduse näitas töölisele kostja; tundide arvestust pidas tööline, kusjuures tööline andis juhatuse liikmele igal nädalal töölehe näol ülevaate; töölehti säilinud ei ole, sest kui esitatakse arve ja pretensioone ei esitata, siis 1-2 kuu möödudes raamatupidamine kaotab lehed ära kui ebavajalikud; tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei vormistatud. Lisaks esitas hageja tema poolt 05.10.2007 FIE Erki Kurjamaaga sõlmitud töövõtulepingu (t lk 49-51), mille kohaselt tellija hageja nimetatud isikult kogu maja Piiri 3c Keilas akende ja aknaraamide pesu seest ja väljastpoolt, kõikide korterite küttekehade (radiaatorid) ja uste ning ustekomponentide täieliku puhastuse, ka koridoride ja trepikodade täieliku puhastuse (ehitusjärgse koristuse) perioodil 10.oktoober-10.november 2007 (lepingu p-d 1.1.1, 1.3).
37.Kostja väidetel ei tellinud kostja hagejalt eraldi koristustöid, vaid kokkuleppe kohaselt pidi hageja töötaja hoidma objektil ehitustöid tehes puhtust ja selle eest kostja eraldi maksma ei pidanud. Samas kostja juhatuse liige ei vaielnud vastu, et hageja tegi objektil nii akende pesu kui puhastustöid. Kostja juhatuse liige enda vande all ülekuulamist vajalikuks ei pidanud, kuigi kohtuistungil 23.03.2009 selgitas maakohus, et tema seletus, mis ei ole antud vande all, ei ole tõendina käsitletav TsMS-i mõttes (protokoll t lk 87).
38.Kolleegium on tõendite kogumi hindamise tulemusena seisukohal, et veenvat tõendamist ei leidnud hageja väide, et tehtud pesu- ja puhastustööd olid kostja poolt hagejalt tellitud eraldi töödena, mitte aga ei pidanud hageja tegema neid eelnevalt tehtud ehitustööde järgselt nn enda järelt ehitusplatsi puhastamisena. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtule teadaoleva praktika kohaselt on töövõtjal kohustus teha ehitustöid selliselt, et tööd antakse tellijale üle puhtalt ja puhastustööde teostamine ehitusplatsil pärast tööde lõpetamist ehitaja poolt ei ole mitte tellija, vaid töövõtja kohustus. Tõendamist leidis, et hageja teostas samal objektil eelnevalt ehitustöid. Seega eelduslikult pidi ta ka puhastama ja koristama ehitusplatsi ning vastupidised kokkulepped poolte vahel tõendamist ei leidnud. Hageja võis tellida puhastustööd kolmandalt isikult või teha need oma jõududega, seetõttu 05.10.2007 lepingu sõlmimine iseenesest veel ei tõenda, et sama töö oli eelnevalt kostja poolt tellitud iseseisva tööna. Asjaolu, et hagejal puudusid peale puhastus/koristustööde tegemist puhastatud pindade
suurused ja ta nõudis nende esitamist kostjalt, kinnitab kostja seisukohta, et poolte vahel puudusid eraldi kokkulepped nende tööde (mahtude) osas. Arusaamatuks jääb, et kui hageja oli tellinud vaidlusalused tööd kolmandalt isikult ja kohustunud nende eest tasuma, siis pidi hagejal peale tööde lõppu (peale 10.11.2007) olema täielik ülevaade tehtud töödest, sest kuidas muidu sai ta kolmandale isikule tasuda. Selline ülevaade sai hagejal olla iganädalaste töölehtede näol, mille olemasolu juhatuse liige vande all kinnitas. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Ehitustöövõtu puhul on tavaline tööde vastuvõtmine, kuid käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et tööde üleandmist ei toimunud ning esitatud ei ole ka asjaolusid, millede alusel saaks asuda seisukohale, et vaidlusalused tööd saaks lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause mõttes.
39.Hageja esitatud seadusjärgse viivise nõue on põhjendatud arve nr 07/119 alusel maksmata põhivõla 1000 krooni osas. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt arvele oli maksetähtajaks 24.08.2007. Seega otsuse tegemiseni 03.12.2009 on kostja olnud viivituses kokku 832 päeva. Vastavalt VÕS §-le 94 ja Ametlikes Teadaannetes avaldatud intressimääradele on viivisemääradeks 11% aastas kuni 31.12.2008 (495 päeva), 9,5% perioodil 01.01.2009 kuni 30.06.2009 (181 päeva) ja 8% alates 01.07.2009 (156 päeva). Seega on hageja õigustatud saama viivist järgmiselt: 1) 11% 1000-st : 365 x 495 = 149.18 krooni; 2) 9,5% 1000-st : 365 x 181 = 47.11 krooni; 3) 8% 1000-st : 365 x 156 = 34.19 krooni. Seega kokku 230.48 krooni ja alates 04.12.2009 vastavalt TsMS §-le 367.
40.Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 tuleb nii maakohtu menetlusega seotud kulud kui apellatsioonkaebuse menetlusega seotud kulud jaotada selliselt, et 7,7% jäävad hageja/apellandi ja 92,3% jäävad kostja/vastustaja kanda, sest hageja nõue kuulub rahuldamisele 7,7% (1230.40 15 944.80-st) ulatuses nõutust.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.