Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.04.2009.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-08-4469
Tsiviilasi
OÜ G hagi A OÜ vastu võla nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
23.03.2009.a.
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Greg kood xxx asukoht: xxx, esindajad Hageja seaduslik esindaja R R Lepinguline esindaja A Koks, Kostja OÜ A reg kood xxx, asukoht: xxx Kostja seaduslik esindaja R T ,
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ G kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima ( TsMS § 633 lg 7).
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt osutas hageja kostjale puhastusteenust, mille eest väljastas arved nr 07/143 – 20.11.2007 ja 07/142- 15.11.2007. Veel teostas hageja kostjale ehitustöid kokku summas 23 189, 35 kooni, mille kohta väljastas arve nr 07/119- 19.08.2007. Arved nr 07/143, 07/142 on tasumata täies ulatuses. Arve 07/119 tasumata osaliselt, so summas 1000.- EEK-i.
Antud juhul täitis hageja endale võetud kohustuse osutada puhastusteenust ja teostas kokkulepitud ehitustöid, kuid kostja jättis osutatud teenuse eest tasumata. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping teatud tööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks. Tööde mahud ja hinnad kajastuvad esitatud arvetes, millises on pooled eelnevalt kokku leppinud. Nii leppisid pooled kokku xxx, Keila objektil klaaspindade ja aknaraamide pesus ca 480 m2 , hinnaga 5 krooni m2 , kokku summas 2400.00 krooni, millele lisandub käibemaks 432,0 krooni. Töö teostamise perioodis pooled kokku ei leppinud. Pooled leppisid kokku, et tasu teostatud tööde eest makstakse peale töö teostamist, vastavalt esitatud arvetele. Veel leppisid pooled kokku xxxpuhastustööde teostamises tunnitööna 94 tundi hinnaga 100,00 krooni tund , kokku 9400, 00 krooni, millele lisandub käibemaks 1692.00 krooni. Puhastustöödena leppisid pooled kokku xxx trepikodade kivipindade ehitusjärgne süvapesu, radiaatorite puhastus, ustepalede puhastus jmt. Pooled leppisid kokku, et tasu teostatud tööde eest makstakse peale töö teostamist, vastavalt esitatud arvetele. Veel leppisid pooled kokku xxx rõduraudade 8 jm paigalduses, karbiku 7 jm paigalduses, vundamendi allääre plaadi paigalduses 60 jm, parketi paigalduses 56,5 m2, aknapleki paigalduses 45 jm, plaadiporte 66 jm paigalduses, sahti ümbertegemises, 2 ukse paigaldamises, 6 m2 WC lae tegemises, 25 jm puidust ukseliistu paigalduses , 70 jm metallist ukseliistu paigalduses, 20 jm katuse äärepleki paigalduses, 62 jm plintuse paigalduses. Pooled leppisid kokku, et loetletud tööde kogumaksumuseks on 19 652,00 kooni, millele lisandub käibemaks 3 537.35 krooni. Pooled leppisid kokku, et tasu tehtud tööde eest makstakse peale tööde teostamist, vastavalt esitatud arvetele. Tööde üleandmises pooled eraldi kokku ei leppinud, kuivõrd kostja viibis ise pidevalt objektil, siis kontroll tööde teostamise ja kvaliteedi osas käis jooksvalt. Hageja ja kostja vahel on varasem koostöö praktika. Hageja on varasemalt kostjale suulise lepingu alusel teostanud alltöövõttu ehitustöödel. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 14 924 krooni ja seisuga 28.07.2008 sissenõutavaks muunud viivised kokku summas 1020.80 kooni. TsMS § 367 alusel palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks seadusejärgsed viivised 0,03 % päevas iga viivitatud päeva eest, so 4.20 krooni päevas alates 29. juuli 2008 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et poolte vahel oli suuline kokkulepe tööde teostamiseks ehitusobjektil aadressil xxx, Keilas. Tööde mahud ja hinnad lepiti kokku enne tööde teostamist, vaatamata sellele ei pidanud hageja kinni kokkulepitud hindadest ja esitas korduvalt arveid suuremates summades, kui oli reaalselt teostatud töid. Seega ei nõustu kostja hageja poolt esitatud arvega nr 07/119, mis oli esialgselt esitatud summas 39 652,00 millele lisandus käibemaks 6745,50, pärast läbirääkimisi korrigeeris hageja arvet, mille tulemusena esitati arve summas 19 652,00, millele lisandus käibemaks 3537,35 mis on tõestuseks sellele, et hageja üritas kostjalt saada alusetult rohkem raha, kui oli kokku lepitud. Endiselt ei nõustunud kostja antud arvega, arvestades, et objektil töötas üks hageja töötaja, siis ei jõua ta antud mahus töid teostada arveperioodi jooksul. Kuna kostja viibis ise pidevalt objektil, siis oli tal kontroll tööde teostamise ja kvaliteedi osas, mida ei saa öelda hageja esindaja kohta, kes ei ole objektil teostatud töid üle vaatamas käinud. Arvetega 07/143-20.11.2007 ja 07/142-15.11.2007 ei saa kostja nõustuda, kuna puhastustöid ei ole eraldi tellitud, need pidid toimuma tööde käigus. Kuna tööde käigus puhastustöid ei teostatud, tehti seda peale ehitustööde lõpetamist. Peale puhastustööde arvete esitamist palus kostja esindaja tulla hageja esindajal xxx objektile selgitust andma antud arvete kohta, kuid vaatamata mitmekordsetele kutsetele ei tulnud esindaja kohale. Pooltevaheline koostöö kestis kuus kuud, mille jooksul tasus kostja esitatud arved alati õigeaegselt. Arvete osas esines erimeelsusi ka eelnevalt kuid alati jõuti kokkuleppele. Seega ei nõustu kostja hageja poolt esitatud alusetute nõuetega. Kostja ei nõustu sellega, et oleks tellinud koristustöid. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja töötaja hoidma objektil puhtust. Keegi kolmas ei pea hageja poolt mahajäetud mustust likvideerima. Hageja võib sõlmida lepinguid enda kohustuste täitmiseks kolmanda osapoolega,
mille eest ei pea tasuma kostja. Kostja on täitnud kõik õigustatud kohustused alati õigeaegselt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, hageja seletuse vande all ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et varasemalt oli poolte vahel töövõtulepingust tulenev võlasuhe, mille kohaselt teostas hageja kostjale ehitustöid. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on kokku leppinud hageja poolt nõude aluseks olevate tööde teostamises, tööde mahtudes ja hindades. Pooltel puudub vaidlus selles, samuti on hageja pangakonto väljavõttega tõendatud, et kostja on vaidlusaluse arve nr 07/119 alusel tasunud hagejale 22 189,35 krooni. Seega on antud arve alusel tasumata 1000 krooni. Arved nr 07/143, 07/142 on tasumata täies ulatuses. Vastavalt VÕS § 76 ja § 82 tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse ja lepingu sätetele. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt , kirjalikult või mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku(lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama neid nõudeid ja asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja kohustus on oma nõuet tõendada. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule tõendanud tema nõude aluseks olevaid asjaolusid. Mingeid tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud arve nr 07/119 aluseks olevate tööde teostamises enamas kui kostja on omaks võtnud, hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja seadusliku esindaja seletus ei ole usaldusväärne ja on vastuolus kohtutoimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Kostja poolt esitatud hageja e-kiri 19.08.2007.a. arve ja nn tegelike hinnetega tõendab, et pooled tegelikult tööde mahtudes ja hindades kokku leppinud ei olnud, vaid nende kooskõlastamine toimus tööde teostamise käigus. Seetõttu ei ole hageja seletus usaldusväärne. Kuivõrd kostja on antud vaidlusaluse arve tasunud osaliselt, on kostja selles osas arve omaks võtnud. Ülejäänud osas vaidles kostja vastu algusest peale ja seetõttu tulnuks hagejal oma nõuet tõendada. Arve nr 07/143 aluseks olevateks töödeks on arvele märgitud klaaspindade ja aknaraamide pesu ca 480 m2 hind 5 krooni kokku 2400 krooni, arve nr 07/142 aluseks olevateks töödeks puhastustööd tunnitööna 94 tundi hind 100 krooni kokku 9400 krooni. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja soovis, et aknaraamid ära pestaks, on tavapärane nõue tellija poolt ehitajale. Nimetatust
aga ei tulene, et tellija peaks antud töö eest tasuma. Kohus on seisukohal, et ehitusööde teostajal on kohustus teostada tööd selliselt, et tööd antaks üle puhtalt ning tellija kohustuseks ei ole puhastööde teostamine pärast ehitaja poolt tööde lõpetamist. Vastupidist kokkulepet peaks hageja tõendama. Kohus leiab, et poolte käitumine antud suhtes ei tõenda, et pooled oleksid teisiti kokku leppinud. Asjaolu, et hageja on kostjale arved esitanud, ei tõenda vastavat kokkulepet poolte vahel. Ükski dokumentaalne tõend ei tõenda antud kokkuleppe olemasolu. Hageja poolt saadetud e-kirjadest nähtub, et hageja on korduvalt kostjale arveid saatnud ja nõudnud aknapindade ruutmeetrite esitamist, kuid kostja ei ole ühegi kirjaga nimetatuga nõustunud. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt ei saanud ta akna m2-d ei meili ega telefoni teel. Kui ta lõpuks sai kostja esindaja kätte, siis ütles kostja esindaja, et ei mäleta enam klaaside pinna m2d, kuna teda ei ole kontoris, ta ütles, et 480m2-le on paras arve teha. Kohus on seisukohal, et kui kostja esindaja oleks antud asjaoluga nõustunud, puuduks vajadus arvele märkida ca 480 m2, siis oleks märgitud konkreetselt ruutmeetrite arv 480 m2. Asjaolu, et tõstuki tellis kostja, tõstuki eest pidi maksma kostja tõendab pigem vastupidist, et hageja antud töid kostjale ei teostanud. Hageja seletus on vastuoluline ka selles osas, et kord seletas ta, et eelnevalt lepiti kokku tööde mahtudes ja hindades, siis aga, et puhastustööde tundide arv kujunes töö käigus ja tööline pidas arvestus ning kostja kontrollis seda. Antud vastuolude tõttu on hageja esindaja seletus ebausaldusväärne, millest tulenevalt ei saa kohus seda otsuse tegemisel arvestada. Samuti on ebausaldusväärne hageja esindaja seletus selle kohta, et puhastustööde osas teeb tööline töölehe ning kui arve on esitatud ja tööde osas pretensioone ei esitata, siis 1-2 kuu pärast kaotatakse töölehed ära, need on raamatupidamisele koormavad lehed. Kohtu hinnangul on antud käitumine äärmiselt ebatõenäoline ja ebausutav. Lisaks eeltoodule ei olnud kostja hageja arveid aktsepteerinud. Samuti ei kinnita saldoteatisele vastuse mittesaamine hageja nõuet. Seadusest ei tulene, et saldokinnituse mittesaatmisel nõustuks vastaspool esitatud saldoga. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- ja kutsetegevuses sõlminud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule tõendanud mingit tava ega praktikat, millest kohus saaks teha järelduse hageja nõude aluseks olevate asjaolude tõendatuse kohta. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.