Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik

964 399 krooni 50 senti. Kostja toetab kolmanda isiku I seisukohti ja loeb laenulepingu täitmise tõendamiseks esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohasteks. Maksekorralduse, kassa väljaminekuorderite ning ärikolledži subkonto väljatrükiga on tõendatud, et hagejale on kokku makstud 1 221 399 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et see raha maksti talle muu kohustuse kui

laenu õigeaegselt, leppisid pooled kokku laenu tagastamises osade kaupa. Selleks anti hagejale kaks võlakirja - 01.112000 võlakiri 100 000 USA dollari ja ilma kuupäevata võlakiri 50 000 USA dollari tagastamise kohta. 21.03.2001 sõlmisid hageja ja ärikolledž uue lepingu, milles lepiti kokku kohustus tagastada kõik laenud, s.o kokku 540 000 USA dollarit 21.04.2001. Ärikolledž on oma kohustuse tähtaegselt täitnud. Kostja vastuhagi

tuvastamaks tõendite võltsitust. Hageja kinnitas, et maksekorralduste või kassa väljamineku orderite alusel talle makstud 846 399,50 krooni näol oli tegemist ärikolledži enda võlgade järkjärgulise kustutamisega hageja ees. Hageja oli korduvalt laenanud ka ärikolledžile raha, mida viimane ei eitanud. Kohtu arvates on hageja selgitused oletuslikud ja väheveenvad, mistõttu nendest ei saa järeldada, et nimetatud dokumentide alusel oleks olnud tegemist ärikolledži enda võlgade kustutamisega. Kolmas isik kinnitas, et ärikolledži raamatupidaja kirjutas hiljem 16.03.2002 maksekorraldusele selgituseks juurde teksti „laenuleping 28.12.2001 J. Kelini eest“ ning tõmbas maha märgi „%“ 19.03.2002 maksekorraldusel. Kohus ei näe probleemi selles, kui raamatupidaja, kes ei järginud küll täpselt dokumendi vormistamise ja sisunõudeid, hiljem siiski enda ja raamatupidamisaruandluse täpsuse huvides märkis orderitele, mis rahaga oli tegemist. Sellest ei saa kohtu arvates järeldada hageja väite õigsust ja kostja seisukoha ebaõigsust. Kohtu arvates on ebaõige ja ekslik oletada, et ärikolledž ei maksnud eelpool kirjeldatud dokumentide järgi hagejale kostja võlgnevust vastavalt ärikolledži ja kostja vahel sõlmitud kahele laenulepingule, kus see sõnaselgelt on ette nähtud. Puudub alus kahelda kostja ja kolmandate isikute selgitustes. Asjas puuduvad niisugused kindlapiirilised tõendid, mis hageja väited usutavaks muudaksid. Keegi ei ole seadnud kahtluse alla kostja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud kaht laenulepingut, mida pooled ka on täitnud. Tagasi maksti mõnevõrra rohkem raha seepärast, et see tagastati tähtajast hiljem. Puuduvad vähimadki tõendid, mis kinnitaksid, et samu dokumente oleks esitatud mõnes muus hageja ja ärikolledži vahelises vaidluses. Kohus ei leidnud ebaseaduslikku selles, kui kolmandad isikud leppisid kostjaga kokku, et kostjalt saadud raha tagastatakse hoopis teisele isikule. Kohus märkis, et kui hageja nõudis eraldi viivist, pidanuks ta haginõuet suurendama ja sellelt nõudelt tasuma ka riigilõivu, mida ta ei teinud. Kostja kinnitas, et ärikolledž tagastas hagejale 964 399,50 krooni (770 000 krooni, millele lisanduvad intressid). Ärikolledži juhatuse liige G. N. andis 11.02.2005 tõendi G.Netrobtšukile selle kinnituseks, et viimase poolt 03.05.2002 Hansapangast saadud 375 000 krooni suunati ärikolledži arveldusarvelt kostja võlgnevuse kustutamiseks hageja ees. Selle summa näol ei ole tegemist G. Netrobtšuki võlgnevusega ärikolledži ees. Kohtul puudub alus selles tõendis kahelda ja seegi kinnitab osaliselt hagejale kostja poolt kolmanda isiku kaudu võla tagastamist. Ärikolledži raamatupidamisbilansist subkonto 147 kajastab, et hagejale on 770 000 krooni eest tagastatud 964 399,50 krooni. Hageja on dokumendi õigsuse seadnud kahtluse alla, kuid kohtu käsutuses puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber bilansis kajastatud fakte ja veenaksid kohut vastupidisele. Arvestades ärikolledži vastust hagile ja sellele lisatud kassa väljamineku ordereid, on kohtu arvates tagastatud ärikolledži poolt kokku mitte 964 399,50 krooni, vaid 846 399,50 krooni. Kohtul puudub vähimgi alus kahelda, et sellega on kolmas isik täitnud kostja kohustuse hageja ees, makstes tagasi kostjalt saadud ja hageja poolt kostjale eelnevalt laenuks antud 770 000 krooni asemel 76 399,50 krooni rohkem, mille kohta on kostja ja ärikolledž öelnud, et see summa oli viivituse võrra suurem. Vastupidiseid tõendeid kohtu käsutuses ei ole. Tõendamata on hageja väited sellest, et tegemist ei olnud mitte kostja võlgnevuse kustutamisega, vaid ärikolledž tagastas enda võlgnevust hageja ees. Nimetatud maksedokumente ei ole kasutatud üheski muus menetluses, mida on ka hageja aktsepteerinud. Seega kostja ja kolmandad isikud tõendasid, et kostja kohustus hageja ees on täidetud. Kehtinud TsK mõtte kohaselt lõppes võlakohustis selle täitmisega võlausaldajale. Apellatsioonkaebuse põhjendused

alguses olid ärkolledžil võlad hageja ees. Kohus ei ole neid tõendeid analüüsinud. Paljasõnaline on kohtu väide, et ärikolledž ei ole neid kassaordereid ja maksekorraldusi kasutanud teistes vaidlustes hagejaga. Pealegi ei ole hageja esitanud ärikolledži vastu haginõudeid 01.11.2000 allkirja ja 10.07.2000 lepingu alusel, seega ei olnud ärikolledžil põhjust neid ordereid ja maksekorraldusi esitada kusagil mujal. 16.03.2002 ja 19.03.2002 kassaorderite sisu on ärikolledži poolt võltsitud, kusjuures seda tehti pärast selle allakirjutamist hageja poolt. Kohus jättis tähelepanuta, et 28.12.2001 võlakirjaga laenas kostja ärikolledžile 550 000 krooni ja 29.12.2001 võlakirjaga 220 000 krooni. Need kuupäevad ja summad langevad kokku hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutega. Aga 28.12.2001 lepingutes ei lähe summad kokku allkirjadega ning 28.12.2001 lepingus on kajastatud summa, mis tegelikult anti 29.12.2001. Seega tegemist on kas mingi teise lepinguga või on ärikolledž järjekordselt võltsinud lepingut. Kostja oma vastuses tunnistas, et laenulepingud on vormistatud kohtumenetluse ajal tagantjärele. Seda kinnitas ka G.Netrobtšuk oma vastuses. Kostja ja ärikolledži vahel 28.12.2001 ja 29.12.2001 vormistatud allkirjadega ei ole ette nähtud laenu tagastamine hagejale ärikolledži poolt. Kohus jättis analüüsimata kostja poolt laenatud ja oletavasti hagejale tema eest tagastatud summade vahed. Nimelt laenati 770 000 krooni, aga tagastati 846 599,50 krooni. Kohus arvestas kostja ja kolmanda isiku tõendamata väitega, et laenatud summale lisandus viivis. Kostja ega kolmas isik ei esitanud aga mingeid viivisearvestusi. Hageja sai ärikolledžilt viimase poolt kohtule esitatud dokumentide alusel raha, mis ei ole seotud kostja võlaga. Ka hiljem võttis kostja hagejalt laenu 324 000 krooni, mille ta tagastas. Kohtuotsusest ei selgu, milliste dokumentide alusel kohus järeldas, et kostja võlg maksti hagejale ära. Kostja ja ärikolledž väitsid mitmel korral, et kostja võlg tagastati osaliselt (375 000 krooni) G.Netrobtšuki kaudu, kuid viimane ei ole seda kinnitanud. Tema väitis, et võttis selle summa ärikolledži kassast, aga teiste kohustuste täitmiseks. Ärikolledž esitas kostja võla tagastamise tõendamiseks oma raamatupidamisdokumendid, millest selgub, et ärikolledž sai hagejalt või kostjalt 770 000 krooni laenu ja tagastas arve nr 50 järgi sularahas 964 399 krooni. See summa ei lähe esiteks kokku kostja väidetega ja kohtuotsusega. Teiseks tekib küsimus, kuidas arvestada 180 000 krooni, mis kanti ärikolledži väitel üle hagejale 22.05.2002 kostja 770 000 krooni suuruse võla kustutamiseks. Kui see summa lisandub sularahas väljamakstud summale, mis tagastati kostja eest, siis ületab tagastatud laenusumma miljon krooni. Ärikolledž on käesolevas vaidluses huvitatud valeversiooni toetamisest. Kui kohus jätab hagi rahuldamata, kaob ärikolledžil ka kohustus kostja ees. Hageja nõue ärikolledži vastu 01.11.2000 allkirja alusel on aga probleemne aegumise ja riigilõivu tõttu. Vastus apellatsioonkaebusele

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

seisukohta selles, et ta täitis hagejale kostja kohustuse. Kolmas isik I on märkinud, et sisuliselt oli hageja poolt kostjale antud laen vajalik ärikolledžile ning nimetatud laen ja viivis oli kolmanda isiku I poolt hagejale kostja palvel tagastatud (ärikolledži 10.01.2004 vastuväited hagile, I t.lk 9092). Kolmas isik I tagastas hagejale tema enda poolt esitatud tõendite alusel 15.03.2002 136 399 krooni 50 senti (I t.lk 132), 16.03.2002 150 000 krooni (I t.lk 24), 19.03.2002 75 000 krooni (I t.lk 25), 13.06.2002 80 000 krooni (I t.lk 133), 14.06.2002 75 000 krooni (I t.lk 133) ja 17.06.2002 150 000 krooni (I t.lk 132) sularahas ning 22.05.2002 maksekorraldusega nr 245 180 000 krooni (I t.lk 23), s.t kokku esitatud tõendite alusel hagejale 846 399 krooni 50 senti, s.o 76 399 krooni 50 krooni senti võlgnevusest rohkem. Kolmanda isiku I kohaselt on laen hagejale tagastatud ja tema nõudeõigus lõppes kohase täitmisega, mida kinnitab ka 22.01.2007 Harju Maakohtu kohtuistungil (II t.lk 49). Samas on kolmanda isiku I 2001.a majandusaasta aruande (I t.lk 170) järgi tasutud kostja kohustise eest hagejale kokku 964 399 krooni 50 senti. Asjaolu, et kostja ja kolmandad isikud muutsid menetluse ajal oma seisukohti kostja kohustuse täitmise aja ja viisi kohta, ei saa seada kahtluse alla kolmanda isiku I tahet tasuda hagejale kostja võlgnevust. Hagejale makstud summade suuruse mittevastavus kostja saadud laenudele ei tõenda, et kolmas isik I ei täitnud kostja kohustust. Ühe maksega on võimalik täita mitu erinevat kohustust või üks kohustus osaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et kolmanda isiku I poolt kohtule esitatud arvetega ja suuliselt antud ütlustega on tõendatud, et ärikolledž on täitnud kostja kohustust, mitte muust laenusuhtest tekkinud kohustust hageja ees. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli kohustatud tagastama hagejale laenulepingute alusel laenatud summa hiljemalt 21.01.2002. Kostja kohustus tasuma hagejale (I t.lk 12-14) iga viivitatud päeva eest viivist 0,5%. Ringkonnakohus leiab, et viivise väljamõistmata jätmise osas ei ole kohtuotsus selge, kohtu arutluskäik jälgitav ja kohtuotsuse järeldused vastavuses asjas esitatud tõenditega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on esitanud laenu 770 000 krooni ja viivise 770 000 krooni tagastamise nõude. Kostja on menetluse vältel väitnud, et ta on kogu võlgnevuse tasunud. Maakohus on kostjaga nõustunud, kuid ei ole juhtinud kostja tähelepanu vajadusele oma seisukohti põhjendada ja vastuväiteid vajadusel tõendada. Kuna hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud, oleks kostja pidanud oma vastuväiteid tõendama ja oma seisukohad kohtule ning vastaspoolele avaldama. Kostja, väites, et ta on hagejale tasunud viivist, tunnistas sellega, et laenu tagastamine on toimunud viivitusega. Käesolevas menetluses on kostja ja kolmas isik esitanud hulgaliselt tõendeid, kuid selgitusi selle kohta, kui palju on laenu tagastamisel hilinetud, ei ole esitatud. Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse, s.t kostjal oleks tulnud enda väidete tõendamiseks esitada viivisearvestus ja tõendada, millises ulatuses ja millal on laenukohustus täidetud ja kui palju on sellega viivitatud. Esitatud tõendite kohaselt on kolmas isik I tasunud hagejale võlgnevust kokku vähemalt 846 399 krooni 50 senti. Samas on aastaaruande järgi tagastatud 770 000 krooni suurusest laenust 964 399 krooni 50 senti (I kd lk 104), mida väitis ka G.Netrobtšuk vande all antud seletuses (t.lk 85), kuid eeltoodu ei ole vastavuses kostja ja ärikolledži viimase seisukohaga 846 399 krooni 50 sendi maksmise kohta, mis on väidetavalt esitatud raamatupidamisandmete alusel ja mis koosneb 770 000 krooni suurusest laenu tagasimaksest ja viivisest. Kuna kohus ei ole vaidluse lahendamisel välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, sest vaja on tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata viivise nõude

lahendamiseks uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema pooltele ettepaneku oma seisukohti põhjendada ja vajadusel esitada täiendavaid tõendeid TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi. Arvestada tuleb ühtlasi seda, et vastuhagi on maakohus jätnud 26.05.2008 otsusega rahuldamata ja kuna seda osa otsusest ei ole vaidlustatud, on kohtuotsus selles osas jõustunud. Menetluskulude väljamõistmise küsimuse peab maakohus lahendama koos lõppotsuse tegemisega vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS sätete alusel.

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.