Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 01.12.2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-08-60944
Kohtuasi
AS TL hagi V M, Z M, AM, M, I M, IM, N M, P M, V M, D M, N M, R M, T M ja J M vastu asja tagastamise nõudes. Hageja – AS TL (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja – vandeadvokaat M Männik Kostja – V M (isikukood xxx elukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja esindaja – v.adv I Västrik Kostja – Z M (Zh M ) (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – AM (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – I M (isikukood xx, elukoht xxx) Kostja – IM (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – N M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – P M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – V M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – D M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – N M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – R M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – T M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – J M (isikukood xxx, elukoht xxx) Hagi hind maakohtus
15’000.- krooni
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 09.11.2009.a
Resolutsioon
Maakohtu Kinnistusosakonna Tkinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxkantud kinnisasja valdus. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada teisi isikuid, kes elavad aadressil xxx tagastama ehitise valdus ning vabastama Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tkinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud kinnisasja valdus.
käesoleva hagi kostjatele kätteandmisega üles öelduks seoses vaidlusaluste ruumide seisukorraga st asjaoluga, et vaidlusaluste ruumide kasutamine on seotud olulise ohuga kostjate tervisele. Hageja 18.03.2009.a täienduste kohaselt ei ole hagejale teada, kas kostjatele oli 1985. aastal västatud order käesoleval ajal hagejale kuuluva ehitise (endise i ühiselamu) asustamiseks, kas nad asusid elama vaidlusalustesse ruumidesse õiguspäraselt, kas kostjatele toimus elamispIandmine õiguspäraselt ning kas kostjatega on peale 1985. aastat üürisuhe lõppenud või mitte. Kostjad ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et nad on asunud vaidlusalustesse ruumidesse elama õiguslikul alusel. Kostjate vastuväited ja põhjendused. Kostja V.M 12.02.2009.a vastuse kohaselt asus kostja kinnistusse elama õiguspäraselt ning enne 01.07.2007 ei ole üürileping lõppenud. Kostja jätkas kinnistu kasutamist peale 01.07.2007 ning kostja esindaja andmetel ei ole hageja avaldanud tähtaegselt (lepingu tähtajatuks muutumise suhtes) teistsugust tahet, seega kasutab kostja kinnistut tähtajatu üürilepingu alusel VÕS 0167 310 lg 1). Kuivõrd hageja kasutab kinnistut õiguslikul alusel, ei ole põhjendatud hageja nõue kostjate vastu tagastada kinnisasja valdus. V.M on alates 11.02.1985 sisse kirjutatud (omanud orderit) aadressil xxx, Tallinn asuvas elamus olevat korterisse, elamu juurde kuulub kuur (edaspidi nimetatud kinnistu). Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et kinnistu ei ole registreeritud elamuseaduse mõttes tööandja eluruumiks. Kui üürileandja on VÕS § 310 lg 2 alusel teatanud enne lepingu lõppemist, et ei soovi lepingu pikenemist, kuid peale seda, kui saab teada, et peale lepingu lõppu jätkab üürnik eluruumi kasutamist, kuid ei esita vastuväidet lepingu pikenemisele, võib üürileping muutuda tähtajatuks VÕS § 310 lg 1 alusel. 13.05.2009.a täpsustuste kohaselt kostja 1985.a västatud orderi olemasolu vaidlusaluse elamu kasutamiseks tõendab koopia kostja passist, millest nähtub sissekirjutus. Sissekirjutust ei olnud võimalik saada ilma orderita. Kostja on esitanud väite, et üürileping on pikenenud, seega ei ole kostja omaks võtnud asjaolu, et üürisuhe on lõppenud. Kostja hinnangul ei tulene hagiavaldusest, et hagiavalduses endas on tahteavaldus üürilepingu ülesütlemiseks. Kostja vaidleb vastu asjaolule, et eluruumi kasutamine on seotud olulise ohuga elanike tervisele ja hageja ei ole seda asjaolu piisavalt tõendanud. 14.05.2009.a on ülejäänud kostjad teatanud, et ühinevad kostja V.Mi vastuväidetega hagile. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja V.M ja tema perekonnaliikmed kasutavad eluruumi asukohaga Tallinn, xxx (tl 7), mis asub hageja kinnistul (tl 9-10). Vaidlust ei ole, et vaidlusalusel elamul puudub kasutusluba, kuid kostjad ei ole omaks võtnud hageja väidet, et elamu on kasutuskõlbmatu. Vaidlust ei ole, et hageja on 28.02.2007.a kirjaga teatanud kostjale üürisuhte lõppemisest alates 01.07.2007.a ja kohustusest tagastama üüritud asi ja et vaidluse kohtuväline lahendamine, sh ka TLinnavalitsuse osavõtul ei ole andnud tulemusi (tl 13-15, 2846). Kostja V.M passi koopiast (tl 132-133) nähtub, et sellele on löödud orderi tempel „11.veebruar 1985.a ühiselamu, xxx”. Nimetatust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul eeldada, et kostja V.Mil oli tolleaegse üürileandjaga üürisuhe ehk kostja suhtes oli tehtud elamispIandmise otsus ja antud selle alusel vä order elamispIasustamiseks ühiselamus (Elamukoodeks § 106 lg 3). Asjaolu, et hagejale ei ole üürilepingu sõlmimine ja selle tähtaeg või lõpetamine teada, ei saa tõlgendada kostjate ja tema perekonnaliikmete kahjuks.
Vaidlust ei ole selles, et tegemist ei ole tööandja eluruumiga. Seega kohaldati käesoleva eluruumi suhtes alates 01.07.1992.a elamuseaduse (edaspidi ES) sätteid ning neis elavate üürnikega loeti eluruumi üürileping sõlmituks viieks aastaks ehk kuni 01.07.1997.a. Vaidlust ei ole selles, et enne üürilepingu tähtaja möödumist ei taotlenud kumbki pool üürilepingu lõppemist, seega pikenes üürileping ES § 32 lg 2 alusel veel viieks aastaks kuni 01.07.2002.a ja VÕS jõustumisel 01.07.2002.a veel viieks aastaks (VÕSTsÜS ja RVEÕS § 15 lg 3) ehk kuni 01.07.2007.a. Edasi kohaldub vaidlusalusele 5-aastase tähtajaga üürilepingule kui kestvuslepingule VÕS (VÕSTsÜS ja RVEÕS § 12 lg 1). VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Kuna vaidlusalusel juhul on tegemist 5-aastase tähtajaga üürilepinguga, kehtib selle suhtes erinorm VÕS § 310 lg 2, mille kohaselt, kui kumbki lepingupoole ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks. Hageja teavitas 28.02.2009.a, seega rohkem kui kaks kuud enne üürilepingu lõppemist kostjat ja tema perekonda üürilepingu lõppemisest alates 01.juulist 2007.a, millest järeldub, et hageja ei soovinud lepingu pikenemist. Hagejal ei olnud täiendavat kohustust avaldada kaks nädalat peale üürilepingu lõppemist tahet, et üürileping lõpetada VÕS § 310 lg 1 alusel, kuna nimetatud norm käsitleb tahte avaldamist selle kohta, kas üürileping muutub selle lõpetamata jätmise korral tähtajatuks, muus osas säilib pooltevaheline üürileping. Kui hageja avaldas tahet üürilepingu lõppemiseks, siis nimetatud normi kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Üürniku kohustus tagastada üüritud asi koos päraldistega pärast lepingu lõppemist, tuleneb VÕS § 334 lg-s 1 sätestatust. Seetõttu on põhjendatud hageja nõue kostjate ja tema perekonnaliikmete vastu kohustada kostjaid tagastama ehitise valdus ning vabastama kinnisasja valdus. Kohus ei saa rahuldada kostjate vastu nõuet osas, millega hageja taotleb teiste isikute suhtes ja teisel aadressil ( xxx-1) ehitise ja kinnisasja valduse vabastamist. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostjad kasutavad eluruumi aadressil xxx-1. Kohtuotsus peab olema täidetav ja selle resolutsioonis peavad olema loetletud isikud, kelle suhtes otsus kehtib. Seetõttu kuulub nõue rahuldamisele osaliselt. Kuivõrd kohus leiab, et kostjatega on tähtajaline üürileping lõppenud ja kostjad peavad üürilepingu objekti tagastama, et käsitle kohus hageja alternatiivset käsitlust selle kohta, et eluruum on elamiseks ohtlik ja käesolevat hagiavaldust tuleb vaadelda ülesütlemisavaldusena. Kuivõrd kohus jätab läbivaatamata vastuhagi erastamiskohustuse tuvastamise nõudes, ei uuri kohus järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: TLinnavalitsuse korraldust (tl 186), Eesti Lad kirja (tl 134), plaane (tl 135-144), kartoteegi kaarti (tl 146-149). Kohus ei uuri ka sünni- ja surmatunnistusi ja kostjate V ning Ž Mi isikuttõendavat dokumenti, kuna need ei oma tähendust käesolevas menetluses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kb hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega kostjate vastu suunatud hagi rahuldatakse osaliselt 80% ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda 80% ulatuses ja kostjate menetluskulud hageja kanda 20% ulatuses. Kohus ei tuvastanud kostjate suhtes äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust hageja poolt, mis ks aluse jätta kohtukulud hageja kanda. Kostjad ei ole solidaarvõlgnikud ja kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades (VÕS § 65 lg 2 ja TsMS § 165 lg 1 ning 3).
Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.