Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Vida Skog AB esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Cesmet, A.P. i ja E.E. i vastu 753 727.22 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegi Vida Skog AB 20.12.2005 eksliku ülekande Salmer Invest OÜ (hilisema nimega OÜ Cesmet) arveldusarvele nr 221023407566 Hansapangas summas 449 289 Rootsi krooni (SEK), mis vastavalt Eesti Panga ametlikule kursile oli hagiavalduse esitamise päeval 753 727.22 Eesti krooni. Ekslik ülekanne tehti hageja raamatupidaja inimliku vea tõttu, kuna tegelikult pidi nimetatud summas ülekanne tehtama AS-ile Karo Trans, viimase poolt esitatud arvete nr 96, 97 ja 98 alusel. Eksliku ülekande tegemine sai võimalikuks, kuna hageja ja kostja vahel eksisteerisid majandussuhted 2005. aasta septembrist. Hageja avastas eksituse 27.12.2005 ja üritas kostja juhatuse liikme A.P. iga telefoni teel kontakti saada, kuid A.P. ei vastanud. Hageja pöördus 2006. aasta jaanuari alguses asja lahendamiseks MAQS Law Advokaadibüroo poole ning hageja esindajana võttis vandeadvokaadi vanemabi Veikko Toomere 10.01.2006 A.P. iga ühendust. A.P. kinnitas raha laekumist kostja pangaarvele, kuid teatas, et kostja on raha enda kulutuste katteks ära kulutanud. A.P. väitis ka seda, et kuna kostja soovis osutada hagejale metsa ülestöötamise teenust võis ekslikult ülekantud summa tasaarveldada. Samuti kinnitas A.P. , et raha üritatakse osaliselt (ca summas 100 000 Rootsi krooni) tagasi maksta 2006. aasta alguses. Hageja saatis kostjale OÜ Cesmet 10.01.2006 faksiga ja 12.01.2006 tähitud kirjaga nõudekirja ülekantud raha tagastamiseks hiljemalt 18.01.2006. Kostja hageja nõudekirjale ei vastanud. 18.01.2006 proovis hageja esindaja uuesti kostja juhatuse liikmete A.P. i ja E.E. iga telefoni teel ühendust saada, kuid kõnedele ei vastatud. Rahaülekanne on tehtud kostjale ilma õigusliku aluseta ja kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, sest kohustust rahaülekande tegemiseks hagejal ei olnud. A.P. ja E.E. olid peale summa laekumist koheselt teadlikud laekumise alusetusest, kuna sellise summa laekumine ei saa jääda märkamatuks. Iga mõistlik inimene uuriks, kes sellise ülekande tegi. Isegi kui eeldada, et kohe peale laekumist ei uuritud summa päritolu, pidi laekumise ekslikkus olema selge peale seda, kui 2006. aasta alguses hageja esindaja kostjatega ühendust võttis. OÜ Cesmet oli teadlik raha laekumise alusetusest ning seega oli tal

võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel kohustus see tagastada. OÜ Cesmet tegutses läbi oma juhatuse liikmete A.P. i ja E.E. i, kes olid teadlikud ülekande ekslikkusest, kuid sellele vaatamata asusid nad saadud summat käsutama, võttes arveldusarvelt välja suuri summasid ning tasudes osaühingu liisingvõlgnevust. Kohe kui liisingvõlgnevus oli tasutud, andsid nad liisinglepingust tulenevad õigused ja kohustused üle nende kontrolli all olevale ettevõttele. Seega teostasid kostjad oma seadusest tulenevaid õigusi ebaseaduslikul viisil, tekitades teadlikult hagejale kahju. Hagejal ei olnud kostja ees võlgnevust. VÕS § 137 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alusel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvituse maksmise eest solidaarselt. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt pidi osaühingu juhatus osaühingu maksejõuetuse tekkimisel kui maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 27.03.2007 määrusega on tuvastatud, et kostja maksejõuetus tekkis hiljemalt novembris 2005. a. Seega hiljemalt novembris 2005. a oleksid pidanud juhatuse liikmed esitama kohtule pankrotiavalduse, mis oleks välistanud hagejalt saadud summa kasutamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Pärast 01.01.2006 ei oleks tohtinud teha juhatuse liikmed enam osaühingu arvelt väljamakseid ning hiljemalt 20.01.2006 oleksid nad pidanud esitama pankrotiavalduse. Kostjad E.E. ja A.P. vaidlesid hagiavaldusele vastu ning leidsid, et OÜ Salmer Invest ja hageja vahel oli sõlmitud metsatööalane töövõtu- ja transpordileping tähtajaga 18.02.2005 kuni 18.09.2005. Hageja andis OÜ-le Salmer Invest tööd jaanipäevani, seejärel tekkis paus ning juulikuus oli võimalik teha tööd veel üks nädal. Peale seda hageja neid tööga ei kindlustanud, kuid lepingut ei lõpetanud ning kuni 18.09.2005 olid masinad metsas, tegemist oli ooteajaga. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 8 on fikseeritud, et kui tööd ei saa alustada või töö jääb pooleli tööandja süül, siis makstakse ooteaja eest pool kokkulepitud tunnihinnast. Kostjad andsid hagejale teada, et kuna neil on lepingust tulenevalt selline õigus, siis seda võimalust kaalutakse. 23.12.2005 laekus OÜ Salmer Invest pangaarvele 740 356.10 krooni. Esialgu ei olnud kostjad teadlikud, kellelt summa laekus, kuna samas suuruses summas laekumist oli oodata OÜ-lt Tovister, kes oli ühe teise Rootsis asuva äriühinguvahendusfirmaks. 23.12.2005 laekus OÜ-lt Tovister 57 390 krooni. Samas oli olemas reaalne võimalus, et suurema summa kannab üle hageja. Rootsi Kuningriik pidi hagejale tasuma ostetud kütuse eest kütusekompensatsiooni ning hageja omakorda pidi kandma kütusekompensatsioonina saadud raha üle kostjale. SMS-i teel raha laekumisest arvele teavitati ainult siis, kui laekunud summad olid Eesti kroonides. Kuna arve laekus valuutas, siis selle kohta SMS-i ei tulnud. Teada saades, et hageja soovib nende arvele kantud summat tagasi, otsustasid kostjad kasutada lepingu punktis 8 sätestatud võimalust ning esitada hagejale arved ooteaja eest summas 460 800 SEK-i. Antud juhul ei saa olla tegemist juhatuse liikmete vastu suunatud nõudega. ÄS §-st 187 tulenevalt peab juhatuse liikme vastu nõude esitamisel hageja tõendama osaühingule kahju tekkimist ja selle põhjustamist juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumisega. Hageja ei ole kostjate suhtes juhatuse liikme kohustuse rikkumist tõendanud.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus jättis 30. oktoobri 2008 otsusega VIDA SKOG AB hagi rahuldamata ning lõpetas OÜ Cesmet suhtes menetluse õigusjärgluseta lõppemise alusel.

Otsuse põhjenduste kohaselt tulenevalt VÕS §-st 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 1 p-i 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. OÜ Cesmet juhatuse liikmete E.E. i ja A.P. i poolt seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega hagejale õigusvastaselt kahju tekitamine ei ole tõendatud. Tõendamist ei leidnud, et E.E. ja A.P. olid teadlikud nimetatud summa laekumise alusetusest enne nende poolt juhitud osaühingu arvete tasumisele asumist. OÜ Salmer Invest pangakontost nähtuvalt on osaühingu arvele perioodil 20.12.2005 kuni 23.12.2005 laekunud summasid ka teistelt isikutelt (20.12.2005 summas 65 604 krooni; 22.12.2005 Pajumets OÜ-lt 30 000 krooni, 23.12.2005 Tovister OÜ-lt 57 390 krooni). Hageja ei ole ümber lükanud kostjate väiteid, et OÜ-lt Tovister oli oodata suuremas summas laekumist ning ka hagejalt endalt oli oodata laekumist kütusekompensatsiooni osas. OÜ-lt Tovister laekunud summa on küll oluliselt väiksem vaidlusalusest summast, kuid selle selgituses on märkus „osaline makse“. Hagejalt laekunud summa 740 356.10 krooni osas on selgituses märgitud vaid valuutakurss (SEK 449,000.00 kurss 1,6489 krooni). Konto väljavõttest ei nähtu, et tegemist oleks AS-ile Karo Trans mõeldud laekumisega. Hageja ülekande aluseks olnud maksekorraldusel on makse saajaks märgitud OÜ Salmer Invest, Võsupere 114-5, Vihula vald. Esimene teade laekumise ekslikkusest ja summa tagasinõudmisest jõudis kostjateni hageja volitatud esindaja Veikko Toomere poolt jaanuari algul 2006 telefonivestluse teel A.P. iga. Kostjate väitel oli selleks ajaks hagejalt laekunud summa ära kulutatud. Tõendamata on hageja väide 10.01.2006 toimunud telefonivestluse tegelikust ajast ja vestluse sisust. A.P. i poolt 15.08.2007 kohtuistungil antud seletuse kohaselt pakkus ta temaga ühendust võtnud Rootsi firmat esindavale advokaadile (Veikko Toomerele) välja variandi teatada hagejale, et „teha leping lõpuni, et antaks tööd“, kuid hageja sellega ei nõustunud. Hageja väljastatud nõudekirja vastuvõtnud isikuks 18.01.2006 on väljastusteatel märgitud Õnne Naan, kes kostjate väitel oli alaealine ega omanud antud äriühinguga mingit seost. Seega ei ole välistatud, et poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 8 järgi oli ettenähtud võimalus seisaku aja eest arvete esitamiseks. Asjaolu, et arved esitati peale lepingu lõppemist ja hagejalt saadud ülekande laekumist, ei muuda nimetatud arveid alusetuteks. Kostjate väitel väljastati hagejale nii seisaku eest arved kui tasaarveldusleping. Kostjate väitel peale juulikuud 2005. a hageja OÜ-t Salmer Invest enam tööga ei kindlustanud, kuid lepingut ei lõpetatud ning kuni 18.09.2005 olid kostjatel masinad metsas. Sama seletuse on kostjad andnud ka kriminaalmenetluses ütlusi andes. Hageja väited arvete tagantjärele koostamisest on ümber lükatud raamatupidaja Meeli Sarapuu ütlustega, et jaanuaris 2006. a trükkis ta E.E. ilt saadud andmete alusel Vida Skog AB-le esitatavaid lepingust tulenevaid arveid ning kinnitas, et arved nr 615, 616, 617 on koostatud tema poolt. Samuti ei ole välistatud ka kostjate väide hagejalt saadavast võimalikust kütusekompensatsioonist, kuigi vastavat kokkulepet poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu. Hageja tunnistas, et lisaks lepingule eksisteerisid poolte vahel ka suulised kokkulepped. Hageja tunnistas enda kasuks suulise teate alusel toimunud kütuse ja varuosade arvete tasaarvestamist OÜ Salmer Invest poolt teenuse osutamise eest esitatud arvetega, kuid ei tunnistanud samas kostjate väidet kokkuleppest ostetud kütuse eest kompensatsiooni ülekandmiseks. Rootsi riigi poolt kütuse kompensatsiooni maksmist ja selle ülekandmist tööde teostajale on hageja aga tunnistanud suhetes firmaga AS Karo Trans. Kostjad on raha tagastamata jätmise osas selgitanud, et hageja poolt raha tagasinõudmisel jaanuari algul 2006. a puudus neil täpne ülevaade toimunud arveldustest ja seetõttu otsustati

kasutada lepingust tulenevat õigust seisaku eest arve esitamiseks vastavalt tegelikele seisutundidele. Hageja ei ole ümber lükanud kostjate väidet vastastikusest arveldusest tulenevast võimalikust hageja võlgnevusest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 230 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei tõendanud hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Kostjad esitasid raamatupidamise väljavõtte perioodil 10.02.2005 kuni 20.07.2005 OÜ Salmer Invest poolt seisuga 31.12.2005 hagejale esitatud arvetest kokku summas 1 443 087 SEK-i, millest on tasutud hageja poolt summas 965 487 krooni ning tasumata 477 600 krooni (väljatrükk HansaRaama programmi andmetest). Kohus andis 30.04.2008 eelistungil hagejale võimaluse kostjate esitatud vastastikuste arvelduste kontrollimiseks. Hageja esitas koopiad Vida Skog AB poolt OÜ-le Salmer Invest esitatud kaubaarvetest nr 510362, 510369, 510383, 511919 ja 512004, väites, et tegemist on hageja poolt OÜ-le Salmer Invest ostetud kütuse ning varuosade eest esitatud ja OÜ Salmer Invest poolt tasumata jäetud arvetega kokku summas 434 389 SEK-i, mille osas hageja teatas Salmer Invest OÜ-le, et teeb tasaarvestuse. Samuti väitis hageja, et OÜ Salmer Invest poolt arvete tasumata jätmisel tegi hageja tasaarvestuse OÜ Salmer Invest esitatud nõudega ning pärast tasaarvestuse tegemist ei olnud kummalgi poolel nõudeid teineteise vastu. Kostjad nimetatud arvete saamist ja nende alusel tehtud tasaarveldamist ei tunnistanud, märkides, et ka saaja aadress - Salmer Invest OÜ, Võsupere 114-5, Vihula Vald, Soome, on ekslik. Hageja väitel on arved edastatud OÜ-le Salmer Invest lihtpostiga ning tasaarvelduse tegemisest teatati samuti suuliselt. Kostjad ei kinnitanud hageja väiteid suulistest kokkulepetest hageja esitatud arvete alusel tasaarvestuse tegemiseks. VÕS § 200 lg-st 4 tulenevalt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kuna nimetatud arvete võlgnikule esitamise ja nende alusel tasaarvelduse toimumise kohta dokumentaalsed tõendid puuduvad, samuti ei ole kaubaarvetelt aru saada, millise kauba eest arved on esitatud, siis ei ole võimalik lugeda nimetatud summas poolte vahel toimunud tasaarveldust toimunuks. Tõendamata on, kas ja kui palju poolte majandussuhetest tulenevalt tegelikult kumbki pool teisele poolele vaidlusaluse ülekande laekumisel võlgnes. Tõendamata on kostja tegeliku maksejõuetuse tekkimise aeg. Harju Maakohtu 27.03.2007 pankrotimenetluse lõpetamise määruses on küll märgitud, et OÜ Salmer Invest maksejõuetus kujunes välja novembris 2005. a, kuid dokumentidest ei nähtu, milliste asjaolude alusel ajutine haldur sellisele järeldusele jõudis. Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-06-6600 pankrotimenetluse kohta esitatud dokumentidest nähtub, et menetlus algatati 22.06.2006 võlausaldaja AS Stora Enso avalduse alusel 09.07.2004 sõlmitud liisinglepingutest tulenevalt. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses on märgitud ka, et avalduse esitanud võlausaldaja on oma avaldusest 02.02.2007 loobunud. Ajutine haldur Terje Eipre on väidetavalt andnud viimase arvamuse asjas 06.02.2007, tuginedes võlgniku majanduslikule olukorrale 07.08.2006 esitatud aruandes. Esitatud dokumentides ei kajastu hageja ja võlgniku vahelised majandussuhted, ei nähtu ka ajutise halduri poolt võlgniku suhtes krediidiasutustele tehtud järelepärimised kontodel tehtud tehingute kontrollimisest. Samal ajal oli võlgniku arvelduskonto Hansapangas arestitud käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise määruse 02.03.2006 alusel. Samuti ei nähtu pankrotimenetluse materjalidest andmeid Vida Skog AB volitatud esindaja Veikko Toomere avalduse alusel Põhja Politseiprefektuuris 18.04.2006 alustatud kriminaalmenetlusest. Eeltoodust tulenevalt on teadmata tegelik võlgniku majanduslik seis vaidlusaluse ülekande tegemise ajal. Harju Maakohtu 27.03.2007 määruse kohaselt ei tuvastatud pankrotimenetluse lõpetamisel OÜ Cesmet juhatuse liikmete suhtes maksejõuetust põhjustanud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Samuti ei ole ajutise halduri Terje Eipre poolt 06.02.2007 esitatud

arvamuse kohaselt tuvastatud vara tagasinõudmise võimalusi. Politsei poolt endiste juhatuse liikmete suhtes maksejõuetuse põhjustamise osas kriminaalmenetlust ei alustatud. Kostjad on juhatuse liikmetena tõendanud oma süü puudumist eksliku ülekande alusel laekunud summa kasutamisele asumises, samuti on nad osaühingu majandustegevuses esitatud arvete maksmisel järginud alates 01.01.2006 kehtima hakanud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 redaktsioonis sätestatud hoolsuskohustust. Hageja ei tõendanud OÜ Salmer Invest endiste juhatuse liikmete E.E. i ja A.P. i poolt nende seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega hagejale kahju tekitamist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Vida Skog AB esindaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu

ole ümber lükatud kostjate väide vastastikusest arveldusest tulenevast hageja võlgnevusest. Seega peab kohus vajalikuks, et hageja lükkaks tõenditega ümber kostjate väited hageja võlgnevuse kohta, mis on poolte võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt ebamõistlik. Kohus leidis, et E.E. ja A.P. on esitanud käesoleva protsessi käigus vastuolulisi ja teineteist välistavaid väiteid, kuid samas väidab, et ükski nendest väidetest ei ole välistatud. Sellest võib järeldada, et kohtu arvates piisab tõendatud väidetele vastuvaidlemiseks sellest, kui esitada tõendamata vastuväiteid, mis mingil viisil haakuvad muude asjaoludega. See on vastuolus TsMS §-s 230 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttega, et vaidluse pooled peavad tõendama oma väiteid. Kostjad ei ole tõendanud seisutundide olemasolu ning hageja on sellekohastele väidetele vastu vaielnud. Tõendamata on kostjate väide hageja võlgnevuse kohta OÜ-le Cesmet. A.P. on ülekuulamisel tunnistanud, et hageja esitas OÜ-le Cesmet arveid kütuse ja varuosade eest ning nende arvete osas tehti tasaarvestus. Kaudselt tõendab hageja väidet kütuse ja varuosade arvete tasaarvestuse kohta ka asjaolu, et kostjad ei nõudnud väidetavalt maksmata arvete tasumist hagejalt. A.P. i ülekuulamise protokollist nähtub, et hageja esitas OÜ-le Cesmet kütuse ja varuosade eest arved ning nende arvete osas tehti tasaarvestus ning pärast tasaarvestus ei olnud kummalgi poolel teineteisele võlgnevusi. Samuti on E.E. ja A.P. OÜ Cesmet pankrotimenetluses väitnud, et ei mäleta midagi OÜ Cesmet majandustegevusest ja võlgadest, kuid käesolevas protsessis annavad üksikasjalikke ütlusi OÜ Cesmet majandustegevuse ja võlgade kohta. Seega on kostjad ise tunnistanud tasaarvestuse tegemist ning seda, et hageja ei võlgnenud midagi. Kohus ei ole võtnud seisukohta, miks ei tõenda tasaarvestuse tegemist A.P. i ülekuulamise protokoll, kus ta politseis ülekuulamisel tunnistas tasaarvestuse toimumist ja hageja võlgnevuste puudumist OÜ-le Cesmet.

Samuti on arusaamatu kohtu seisukoht, et pankrotimenetluses ei nähtu andmeid hageja esindaja Veikko Toomere avalduse aluse alustatud kriminaalmenetlusest. Ajutisel pankrotihalduril ei olnud OÜ Cesmet raamatupidamise dokumente ning ta ei saanud olla teadlik menetluse algatamisest E.E. i ja A.P. i suhtes.

E.E. ja A.P. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:

a jaanuari algul, täpset kuupäeva hageja tõendada ei suutnud. Seega on loogiline, et arved 615, 616, 617 on koostatud 05.01.2006.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

- hageja tegi 20.12.2005 eksliku ülekande Salmer Invest OÜ kontole summas 449 000 SEK, kõnesolev summa konverteeriti 22.12.2005 Eesti kroonidesse - 740 356.10 EEK - ning see laekus Salmer Invest OÜ arvele, laekunud summat hagejale ei tagastatud; - Salmer Invest OÜ pangakonto andmetest nähtuvalt on alates 20.12.2005 kuni 20.01.2006 tehtud Salmer Invest OÜ kontolt väljamakseid kokku summas 931 219.38 krooni, laekumisi oli summas 923 918.61 krooni, algsaldo oli 7469.34 krooni, enne hageja poolt tehtud ülekannet oli kontojääk 2830.02 krooni; - hageja poolt tehtud ülekandega seoses võimaliku lahendi leidmiseks suhtlesid hageja volitatud esindaja V. Toomere ja A.P. 2006. a jaanuari algul telefoni teel ning 11.01.2006 on hageja koostanud kostjale Salmer Invest OÜ kirja „Nõue ekslikult ülekantud raha tagasimaksmiseks“, mis on 18.01.2006 on kiri juriidilisel aadressil vastu võetud, vastuvõtjaks on märgitud „Õnne Naan“; - E.E. ja A.P. võõrandasid 2006. a jaanuaris neile kuuluvad Salmer Invest OÜ osad Suurbritannia äriühingule Bestron Capital LLP, 02.02.2006 on osaniku otsusega muudetud Salmer Invest OÜ ärinime - OÜ Cesmet, aadressi – uueks aadressiks määrati Laki 25 Tallinn ning nimetati ka uued juhatuse liikmed - Hlib Berezichenko (elukoht – Tšehhi Vabariik) ja Andriy Manovskyy (elukoht –Venemaa, Petrozavodsk); kostjate A.P. ja E.E. volitused lõppesid 27.02.2006 äriregistris uute juhatuse liikmete kohta kande tegemisega; - OÜ Cesmet suhtes algatati AS Stora Enso Mets avalduse alusel pankrotimenetlus Harju Maakohtu 22.06.2006 määrusega, kõnesolev pankrotimenetlus lõpetati sama kohtu 27.03.2007 määrusega pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 alusel; - OÜ Cesmet on lõpetatud 11.06.2007 kandemäärusega kohtulahendi täitmiseks, kustutuskanne äriregistris on tehtud 15.06.2007. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjateE. ja P. käitumine vaidlusaluse summa hagejale mittetagastamisel ja ärakasutamisel muudeks vajadusteks oli õiguspärane ning kooskõlas hea usu põhimõttega ja heade kommetega, kas hagejale on kostjate käitumise tagajärjel tekkinud kahju, ning kahju olemasolul, kas kostjatel on tekkinud kohustus see hagejale hüvitada.

BORGSTENA 051220L02279 96,97,98 /CHGS/SEK40 449289.00 +“ ning 4. leheküljel kirjendatu kohaselt on tehingu selgitus: „23.12.2005 2005122300147389 VV: SEK kurss 1.6489 -> EEK 740.356.10 449000.00 -“. Nimetatust järeldub, et OÜ Cesmet konto sisaldas kandeid nii hageja ülekande laekumise ajast, summa ülekandja isikust, ülekantava summa suurusest ning maksekorralduse selgitusest ning kostjaid oli 23.12.2005 panga poolt saadetud SMS-ga kõigist neist andmetest teavitatud. Kostjate teadlikkust hageja ülekande laekumisest juba 23.12.2005 kinnitab ka asjaolu, et Rootsi kroonide konverteerimiseks Eesti kroonidesse pidid kostjad andma eelnevalt internetipanga või muu pangakanali kaudu pangale vastava korralduse. Põhjendatud ei ole vastustajate väide, et nad ei olnud teadlikud laekunud summa alusetusest, kuna umbes samal ajal pidi OÜ-le Cesmet laekuma OÜ-lt Tovister suurem summa ning ka hagejalt pidi laekuma kütusekompensatsioon. Arvestades, et kostjad said pangalt kohe SMS-teavituse hageja poolt tehtud rahaülekande kohta ning OÜ-lt Tovister laekus 23.12.2005 kostja OÜ Cesmet arvele vaid 57 390 krooni, mis ei ole ligilähedaseltki samas suurusjärgus kui hageja poolt tehtud ülekanne, ja kostjad ei ole tõendanud OÜ Tovister kohustust ja kavatsust nimetatud ajal üle kanda OÜ Cesmet arvele hageja ülekandega samas suurusjärgus olevat summat (üksnes kontoväljavõttel sisalduv OÜ Tovister selgitus ülekande tegemisel, et tegemist on arve nr 04/08 osalise tasumisega, ei tõenda seda) ega ka seda, et hagejal üldse oli kohustus kanda OÜ-le Cesmet üle kütusekompensatsiooni pooltevahelise 08.01.2005 lepingu järgi (hageja ei ole kostjate sellekohast väidet õigeks võtnud ning hagejal kütusekompensatsiooni maksmise kohustust ei nähtu ka 08.01.2005 lepingust ega saa seda järeldada asjaolust, et hagejal oli kütusekompensatsiooni maksmise kokkulepe teise metsaülestöötajaga - AS-iga KaroTrans, kostja ei ole ka hagejale sellekohaseid arveid esitanud ega tõendanud väidetavat suulist kütusekompensatsiooni maksmise kokkulepet poolte vahel), siis on ringkonnakohtu arvates usaldusväärselt tõendatud kostjateE. ja P. kohene teadasaamine ka hageja ülekande alusetusest. Hageja väidetel oli hageja esindaja V. Toomere ja kostja P. vahel 10.01.2006 telefonivestlus eksliku makse hagejale tagastamise võimalikkuse osas ning seda on kinnitanud ka kostja P. , märkides 15.08.2007 kohtuistungil antud seletuses (II kd tl 157), et ta pakkus hageja advokaadile välja variandi „teha leping lõpuni, et antaks tööd“, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kuna kostjad olid juba 23.12.2005 teadlikud hageja ülekandest ja selle alusetusest ning hageja esindaja oli ka juba 10.01.2006 esitanud nõude kostjatele alusetu makse tagastamiseks, siis ei oma asjas olulist tähtsust see, kas ja millal oli kostja kätte saanud hageja 11.01.2006 koostatud nõudekirja ekslikult ülekantud raha tagasimaksmiseks (I kd tl 16).

kokkulepitust – töövõtjal oli võimalus nõuda tasu pool kokkulepitud tunnihinnast tellija süüst tingitud ooteaja (seisakuaja) eest - ning mille kohta kostja oli esitanud hagejale 05.01.2006 arved nr 615, 616, 617 kokku 460 800 SEK tasumiseks (II kd tl 11-13). Kostjate väidetel ei kindlustanud hageja pärast juulikuud 2005. a OÜ-d Salmer Invest enam tööga, kuid lepingut ei lõpetatud ning kuni 18.09.2005 olid kostjatel masinad metsas, mistõttu väljastatigi hagejale viimase poolt tehtud 740.356.10 krooni suuruse ülekande laekumisel nii eelnimetatud arved seisaku eest kui ka vastav tasaarveldusleping. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud arvete õigsuse seab kahtluse alla juba see, et arvetel on valesti märgitud lähtumine seisutunnihinna täismäärast 600 SEK/tund lepingus kokkulepitud poole määra - 300 SEK/tund – asemel. Hageja ei ole menetluses õigeks võtnud, et ta oleks kostjalt kõnesolevad arved ja tasaarveldusavalduse saanud, et kostja oleks teda eelnevalt teavitanud seisuaja eest tasunõude esitamise kavatsusest või et esinesid lepingu p-s 8 kohaldamise aluseks olevad asjaolud. Kostjad ei ole tõendanud TsMS § 230 sätestatu kohaselt vastupidist, sh VÕS § 198 kohaselt tasaarveldusavalduse esitamist hagejale. Lisaks seab nimetatud arvete õigsuse kahtluse alla ka see, et tulenevalt pooltevahelise lepingu p-st 7 oli kostja OÜ Cesmet kohustatud esitama arved hagejale tööjärgu valmimisel iga kahe nädala tagant ning hageja kohustus iga kahe nädala eest maksma kostjale tasu, kuid käesoleval juhul on väidetavalt hagejale esitatud arved 615, 616 ja 617 koostatud 05.01.2006, s.o ligikaudu pool aastat pärast väidetava seisaku tekkimist. Kostjal seisutundide eest hageja vastu nõude puudumist kinnitavad ka kostja Pirgi poolt politseis 28.08.2006 tunnistajana antud ütlused (dokumentaalne tõend TsMS § 238 mõttes, II kd tl 122), millistes P. on muuhulgas märkinud, et “seisutunde me aga ei arvestanud, sest teadsime, et nende eest nagunii Vida Sog AB ei maksa”. Maakohus on ebaõigesti oma järelduste tegemisel aluseks võtnud kostja raamatupidaja M. Sarapuu poolt tunnistajana kohtus antud ütlused (III kd tl-d 125-128) arvete nr 615, 616 ja 617 tema poolt 05.01.2006 koostamise kohta, kuivõrd oma ütlustes politseile kriminaalasjas 18.08.2006 (II kd tl-d 131133) on ta kinnitanud, et “viimati oli mulle Salmer Investi dokumente toodud vist detsembris 2005 ja seda novembri 2005 dokumendid. Seega ei ole ma näinud Salmer Investi detsembrikuu 2005 ja kõiki järgnevaid 2006 aasta dokumente.” Kuna tunnistaja eelnimetatud ütlused varasemas kriminaalmenetluses ja käesolevas tsiviilasjas on üksteisele vastukäivad, siis ei saa pidada M. Sarapuu ütlusi maakohtus arvete nr 615, 616 ja 617 koostamise kohta usaldusväärseteks, ka ei tõenda need kostja poolt arvete esitamist hagejale ega nende alusel tasaarveldusavalduse tegemist. Eeltoodud tuvastatud asjaolud kinnitavad ringkonnakohtu arvates hageja väidete, et kostjal puudus lepingust või seadusest tulenev alus nende arvete esitamiseks ning nende arvete esitamisega on kostjad püüdnud ebaseaduslikult vältida hageja raha tagastamist, õigsust.

varuosade eest ning ka hageja väide pooltevahelisest tasaarvlemisest eelnimetatud hageja ja kostja arvete osas ainuüksi ei tõenda hagejapoolset tasaarvestuse tegemist, tuleneb selle tegemine siiski muudest tõenditest, millistele maakohus on jätnud vajaliku hinnangu andmata. Nimelt, kostjadE. ja P. on nende ülekuulamisel tunnistajatena kriminaalasja raames (II kd tld 119-121 ja 122-124) andnud ütlusi selle kohta, et hageja juures tööde teostamise lõppedes jäi kostjal saamata lepingujärset tasu ca 200 000 SEK-i ulatuses, seejuures on P. ka kinnitanud (II kd tl 123), et nimetatud summa “läks tasaarvestusse kütte ja varuosade eest”. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kostjate ütlused kriminaalmenetluses kui dokumentaalsed tõendid kinnitavad kogumis hageja poolt esitatud kaubaarvetega nr 510362, 510369, 510383, 511919 ja 512004 hageja väiteid kostjale viidatud arvete esitamisest ning tasaarvestuse tegemisest kostja nõuetega selliselt, et mõlema vastastikused nõuded lõppesid, ning nendega on ümber lükatud kostjate esitatud HansaRaama programmi andmete väljatrüki õigsus ja usaldusväärsus lepingu lõppemisel hagejal 477 600 SEK-i suuruse võlgnevuse jäämise kohta. Eeltoodust tulenevalt on kostjad seega teadlikult püüdnud käesolevas kohtumenetluses esile tuua erinevaid ja vastukäivaid tõendamata asjaolusid, õigustamaks oma tegevust OÜ Cesmet poolt alusetult saadu hagejale mittetagastamisel.

puudumist ei tõenda Põhja Politseiprefektuuri 28.08.2006 määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta ega ka Riigiprokuratuuri 30.10.2006 määrus Vida Skog AB kaebuse rahuldamata jätmises (I kd tl-d 165 ja 183), sest kostjate tegevusele antud kriminaalõiguslik hinnang ei ole kahjunõuet läbivaatavale tsiviilkohtule siduv ega oma see ka tsiviilasjas tõenduslikku tähendust. Kuna lisaks kostjate õigusvastasele teole on tõendatud ka hagejal seoses kostjate õigusvastase käitumisega kahju tekkimine hagis nõutud summas, s.o tagastamata summa 449 289 SEK, mis vastavalt Eesti Panga ametlikule kursile oli hagiavalduse esitamise ajal 25.01.2006 753 727.22 Eesti krooni, ning esineb kostjateE. i ja P. i mõlemi süü hagejale kahju tekitamisel tahtluse vormis, siis on nad tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 7, § 65 lg-st 1, § 127 lg-test 1 ja 4 ja § 128 lg-st 3 kohustatud hüvitama solidaarselt hagejale nimetatud summa.

novembriks ega ka hageja poolt ebaõige rahaülekande tegemise ajaks välja kujunenud. Kostja maksejõuetust hageja poolt eksliku rahaülekande tegemise ajal tõendab lisaks eeltoodud tõenditele ilmekalt ka see, et kostja sai teha ja tegi enamiku detsembri 2005. a ja jaanuari 2006. a maksetest just hagejalt 23.12.2005 laekunud suure summa arvel, samas aga ei tasunud ta ikkagi ära ei maksuvõlga ega võlgnevust AS-le Stora Enso Mets. Eeltoodust tulenevalt olid kostjadE. ja P. juba 2005. a detsembri alguses kohustatud vastavalt ÄS § 180 lg-le 51 esitama kohtule OÜ Cesmet pankrotiavalduse, mida kostjad aga teinud. Kuivõrd kostjad seda ei teinud ning seetõttu sai ka võimalikuks hageja poolt ekslikult ülekantud suure rahasumma ärakasutamine kostjate endi ärihuvides kui ka neile meelepäraste võlgnevuste valikulisel tasumisel, mis ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega, aga samuti kaasnes sellega hagejale võlgnetava summa kättesaamise võimatus pankrotistunud ja likvideeritud OÜ-lt Cesmet, on kostjatelE. ja P. tekkinud ka ÄS § 180 lg 51 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohane solidaarkohustus 753 727.22 EEK suuruse kahju hagejale hüvitamiseks.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.