lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-1411/83

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 30.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-1411/83
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
8541
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-06-1411

Tsiviilasi

Vida Skog AB hagi OÜ Cesmet, A.P. i ja E.E. i vastu 753 727.22 krooni nõudes

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

753 727.22 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30.10.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vida Skog AB apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. november 2009

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja) - Vida Skog AB (registrikood 5561468256), esindaja advokaat Urmas Veinberg Vastustajad (kostjad) - E.E. (isikukood XXXXXXXXX) ja A.P. (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Maarika Kutser

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning mõista E.E. ’ilt ja A.P. ’ilt solidaarselt välja VIDA SKOG AB kasuks tekitatud kahju katteks 753 727.22 krooni (seitsesada viiskümmend kolm tuhat seitsesada kakskümmend seitse krooni ja 22 senti).

Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt E.E. i ja A.P. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Vida Skog AB esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Cesmet, A.P. i ja E.E. i vastu 753 727.22 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegi Vida Skog AB 20.12.2005 eksliku ülekande Salmer Invest OÜ (hilisema nimega OÜ Cesmet) arveldusarvele nr 221023407566 Hansapangas summas 449 289 Rootsi krooni (SEK), mis vastavalt Eesti Panga ametlikule kursile oli hagiavalduse esitamise päeval 753 727.22 Eesti krooni. Ekslik ülekanne tehti hageja raamatupidaja inimliku vea tõttu, kuna tegelikult pidi nimetatud summas ülekanne tehtama AS-ile Karo Trans, viimase poolt esitatud arvete nr 96, 97 ja 98 alusel. Eksliku ülekande tegemine sai võimalikuks, kuna hageja ja kostja vahel eksisteerisid majandussuhted 2005. aasta septembrist. Hageja avastas eksituse 27.12.2005 ja üritas kostja juhatuse liikme A.P. iga telefoni teel kontakti saada, kuid A.P. ei vastanud. Hageja pöördus 2006. aasta jaanuari alguses asja lahendamiseks MAQS Law Advokaadibüroo poole ning hageja esindajana võttis vandeadvokaadi vanemabi Veikko Toomere 10.01.2006 A.P. iga ühendust. A.P. kinnitas raha laekumist kostja pangaarvele, kuid teatas, et kostja on raha enda kulutuste katteks ära kulutanud. A.P. väitis ka seda, et kuna kostja soovis osutada hagejale metsa ülestöötamise teenust võis ekslikult ülekantud summa tasaarveldada. Samuti kinnitas A.P. , et raha üritatakse osaliselt (ca summas 100 000 Rootsi krooni) tagasi maksta 2006. aasta alguses. Hageja saatis kostjale OÜ Cesmet 10.01.2006 faksiga ja 12.01.2006 tähitud kirjaga nõudekirja ülekantud raha tagastamiseks hiljemalt 18.01.2006. Kostja hageja nõudekirjale ei vastanud. 18.01.2006 proovis hageja esindaja uuesti kostja juhatuse liikmete A.P. i ja E.E. iga telefoni teel ühendust saada, kuid kõnedele ei vastatud. Rahaülekanne on tehtud kostjale ilma õigusliku aluseta ja kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, sest kohustust rahaülekande tegemiseks hagejal ei olnud. A.P. ja E.E. olid peale summa laekumist koheselt teadlikud laekumise alusetusest, kuna sellise summa laekumine ei saa jääda märkamatuks. Iga mõistlik inimene uuriks, kes sellise ülekande tegi. Isegi kui eeldada, et kohe peale laekumist ei uuritud summa päritolu, pidi laekumise ekslikkus olema selge peale seda, kui 2006. aasta alguses hageja esindaja kostjatega ühendust võttis. OÜ Cesmet oli teadlik raha laekumise alusetusest ning seega oli tal

võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel kohustus see tagastada. OÜ Cesmet tegutses läbi oma juhatuse liikmete A.P. i ja E.E. i, kes olid teadlikud ülekande ekslikkusest, kuid sellele vaatamata asusid nad saadud summat käsutama, võttes arveldusarvelt välja suuri summasid ning tasudes osaühingu liisingvõlgnevust. Kohe kui liisingvõlgnevus oli tasutud, andsid nad liisinglepingust tulenevad õigused ja kohustused üle nende kontrolli all olevale ettevõttele. Seega teostasid kostjad oma seadusest tulenevaid õigusi ebaseaduslikul viisil, tekitades teadlikult hagejale kahju. Hagejal ei olnud kostja ees võlgnevust. VÕS § 137 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alusel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvituse maksmise eest solidaarselt. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt pidi osaühingu juhatus osaühingu maksejõuetuse tekkimisel kui maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 27.03.2007 määrusega on tuvastatud, et kostja maksejõuetus tekkis hiljemalt novembris 2005. a. Seega hiljemalt novembris 2005. a oleksid pidanud juhatuse liikmed esitama kohtule pankrotiavalduse, mis oleks välistanud hagejalt saadud summa kasutamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Pärast 01.01.2006 ei oleks tohtinud teha juhatuse liikmed enam osaühingu arvelt väljamakseid ning hiljemalt 20.01.2006 oleksid nad pidanud esitama pankrotiavalduse. Kostjad E.E. ja A.P. vaidlesid hagiavaldusele vastu ning leidsid, et OÜ Salmer Invest ja hageja vahel oli sõlmitud metsatööalane töövõtu- ja transpordileping tähtajaga 18.02.2005 kuni 18.09.2005. Hageja andis OÜ-le Salmer Invest tööd jaanipäevani, seejärel tekkis paus ning juulikuus oli võimalik teha tööd veel üks nädal. Peale seda hageja neid tööga ei kindlustanud, kuid lepingut ei lõpetanud ning kuni 18.09.2005 olid masinad metsas, tegemist oli ooteajaga. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 8 on fikseeritud, et kui tööd ei saa alustada või töö jääb pooleli tööandja süül, siis makstakse ooteaja eest pool kokkulepitud tunnihinnast. Kostjad andsid hagejale teada, et kuna neil on lepingust tulenevalt selline õigus, siis seda võimalust kaalutakse. 23.12.2005 laekus OÜ Salmer Invest pangaarvele 740 356.10 krooni. Esialgu ei olnud kostjad teadlikud, kellelt summa laekus, kuna samas suuruses summas laekumist oli oodata OÜ-lt Tovister, kes oli ühe teise Rootsis asuva äriühinguvahendusfirmaks. 23.12.2005 laekus OÜ-lt Tovister 57 390 krooni. Samas oli olemas reaalne võimalus, et suurema summa kannab üle hageja. Rootsi Kuningriik pidi hagejale tasuma ostetud kütuse eest kütusekompensatsiooni ning hageja omakorda pidi kandma kütusekompensatsioonina saadud raha üle kostjale. SMS-i teel raha laekumisest arvele teavitati ainult siis, kui laekunud summad olid Eesti kroonides. Kuna arve laekus valuutas, siis selle kohta SMS-i ei tulnud. Teada saades, et hageja soovib nende arvele kantud summat tagasi, otsustasid kostjad kasutada lepingu punktis 8 sätestatud võimalust ning esitada hagejale arved ooteaja eest summas 460 800 SEK-i. Antud juhul ei saa olla tegemist juhatuse liikmete vastu suunatud nõudega. ÄS §-st 187 tulenevalt peab juhatuse liikme vastu nõude esitamisel hageja tõendama osaühingule kahju tekkimist ja selle põhjustamist juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumisega. Hageja ei ole kostjate suhtes juhatuse liikme kohustuse rikkumist tõendanud.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus jättis 30. oktoobri 2008 otsusega VIDA SKOG AB hagi rahuldamata ning lõpetas OÜ Cesmet suhtes menetluse õigusjärgluseta lõppemise alusel.

Otsuse põhjenduste kohaselt tulenevalt VÕS §-st 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 1 p-i 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. OÜ Cesmet juhatuse liikmete E.E. i ja A.P. i poolt seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega hagejale õigusvastaselt kahju tekitamine ei ole tõendatud. Tõendamist ei leidnud, et E.E. ja A.P. olid teadlikud nimetatud summa laekumise alusetusest enne nende poolt juhitud osaühingu arvete tasumisele asumist. OÜ Salmer Invest pangakontost nähtuvalt on osaühingu arvele perioodil 20.12.2005 kuni 23.12.2005 laekunud summasid ka teistelt isikutelt (20.12.2005 summas 65 604 krooni; 22.12.2005 Pajumets OÜ-lt 30 000 krooni, 23.12.2005 Tovister OÜ-lt 57 390 krooni). Hageja ei ole ümber lükanud kostjate väiteid, et OÜ-lt Tovister oli oodata suuremas summas laekumist ning ka hagejalt endalt oli oodata laekumist kütusekompensatsiooni osas. OÜ-lt Tovister laekunud summa on küll oluliselt väiksem vaidlusalusest summast, kuid selle selgituses on märkus „osaline makse“. Hagejalt laekunud summa 740 356.10 krooni osas on selgituses märgitud vaid valuutakurss (SEK 449,000.00 kurss 1,6489 krooni). Konto väljavõttest ei nähtu, et tegemist oleks AS-ile Karo Trans mõeldud laekumisega. Hageja ülekande aluseks olnud maksekorraldusel on makse saajaks märgitud OÜ Salmer Invest, Võsupere 114-5, Vihula vald. Esimene teade laekumise ekslikkusest ja summa tagasinõudmisest jõudis kostjateni hageja volitatud esindaja Veikko Toomere poolt jaanuari algul 2006 telefonivestluse teel A.P. iga. Kostjate väitel oli selleks ajaks hagejalt laekunud summa ära kulutatud. Tõendamata on hageja väide 10.01.2006 toimunud telefonivestluse tegelikust ajast ja vestluse sisust. A.P. i poolt 15.08.2007 kohtuistungil antud seletuse kohaselt pakkus ta temaga ühendust võtnud Rootsi firmat esindavale advokaadile (Veikko Toomerele) välja variandi teatada hagejale, et „teha leping lõpuni, et antaks tööd“, kuid hageja sellega ei nõustunud. Hageja väljastatud nõudekirja vastuvõtnud isikuks 18.01.2006 on väljastusteatel märgitud Õnne Naan, kes kostjate väitel oli alaealine ega omanud antud äriühinguga mingit seost. Seega ei ole välistatud, et poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 8 järgi oli ettenähtud võimalus seisaku aja eest arvete esitamiseks. Asjaolu, et arved esitati peale lepingu lõppemist ja hagejalt saadud ülekande laekumist, ei muuda nimetatud arveid alusetuteks. Kostjate väitel väljastati hagejale nii seisaku eest arved kui tasaarveldusleping. Kostjate väitel peale juulikuud 2005. a hageja OÜ-t Salmer Invest enam tööga ei kindlustanud, kuid lepingut ei lõpetatud ning kuni 18.09.2005 olid kostjatel masinad metsas. Sama seletuse on kostjad andnud ka kriminaalmenetluses ütlusi andes. Hageja väited arvete tagantjärele koostamisest on ümber lükatud raamatupidaja Meeli Sarapuu ütlustega, et jaanuaris 2006. a trükkis ta E.E. ilt saadud andmete alusel Vida Skog AB-le esitatavaid lepingust tulenevaid arveid ning kinnitas, et arved nr 615, 616, 617 on koostatud tema poolt. Samuti ei ole välistatud ka kostjate väide hagejalt saadavast võimalikust kütusekompensatsioonist, kuigi vastavat kokkulepet poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu. Hageja tunnistas, et lisaks lepingule eksisteerisid poolte vahel ka suulised kokkulepped. Hageja tunnistas enda kasuks suulise teate alusel toimunud kütuse ja varuosade arvete tasaarvestamist OÜ Salmer Invest poolt teenuse osutamise eest esitatud arvetega, kuid ei tunnistanud samas kostjate väidet kokkuleppest ostetud kütuse eest kompensatsiooni ülekandmiseks. Rootsi riigi poolt kütuse kompensatsiooni maksmist ja selle ülekandmist tööde teostajale on hageja aga tunnistanud suhetes firmaga AS Karo Trans. Kostjad on raha tagastamata jätmise osas selgitanud, et hageja poolt raha tagasinõudmisel jaanuari algul 2006. a puudus neil täpne ülevaade toimunud arveldustest ja seetõttu otsustati

kasutada lepingust tulenevat õigust seisaku eest arve esitamiseks vastavalt tegelikele seisutundidele. Hageja ei ole ümber lükanud kostjate väidet vastastikusest arveldusest tulenevast võimalikust hageja võlgnevusest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 230 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei tõendanud hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Kostjad esitasid raamatupidamise väljavõtte perioodil 10.02.2005 kuni 20.07.2005 OÜ Salmer Invest poolt seisuga 31.12.2005 hagejale esitatud arvetest kokku summas 1 443 087 SEK-i, millest on tasutud hageja poolt summas 965 487 krooni ning tasumata 477 600 krooni (väljatrükk HansaRaama programmi andmetest). Kohus andis 30.04.2008 eelistungil hagejale võimaluse kostjate esitatud vastastikuste arvelduste kontrollimiseks. Hageja esitas koopiad Vida Skog AB poolt OÜ-le Salmer Invest esitatud kaubaarvetest nr 510362, 510369, 510383, 511919 ja 512004, väites, et tegemist on hageja poolt OÜ-le Salmer Invest ostetud kütuse ning varuosade eest esitatud ja OÜ Salmer Invest poolt tasumata jäetud arvetega kokku summas 434 389 SEK-i, mille osas hageja teatas Salmer Invest OÜ-le, et teeb tasaarvestuse. Samuti väitis hageja, et OÜ Salmer Invest poolt arvete tasumata jätmisel tegi hageja tasaarvestuse OÜ Salmer Invest esitatud nõudega ning pärast tasaarvestuse tegemist ei olnud kummalgi poolel nõudeid teineteise vastu. Kostjad nimetatud arvete saamist ja nende alusel tehtud tasaarveldamist ei tunnistanud, märkides, et ka saaja aadress - Salmer Invest OÜ, Võsupere 114-5, Vihula Vald, Soome, on ekslik. Hageja väitel on arved edastatud OÜ-le Salmer Invest lihtpostiga ning tasaarvelduse tegemisest teatati samuti suuliselt. Kostjad ei kinnitanud hageja väiteid suulistest kokkulepetest hageja esitatud arvete alusel tasaarvestuse tegemiseks. VÕS § 200 lg-st 4 tulenevalt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kuna nimetatud arvete võlgnikule esitamise ja nende alusel tasaarvelduse toimumise kohta dokumentaalsed tõendid puuduvad, samuti ei ole kaubaarvetelt aru saada, millise kauba eest arved on esitatud, siis ei ole võimalik lugeda nimetatud summas poolte vahel toimunud tasaarveldust toimunuks. Tõendamata on, kas ja kui palju poolte majandussuhetest tulenevalt tegelikult kumbki pool teisele poolele vaidlusaluse ülekande laekumisel võlgnes. Tõendamata on kostja tegeliku maksejõuetuse tekkimise aeg. Harju Maakohtu 27.03.2007 pankrotimenetluse lõpetamise määruses on küll märgitud, et OÜ Salmer Invest maksejõuetus kujunes välja novembris 2005. a, kuid dokumentidest ei nähtu, milliste asjaolude alusel ajutine haldur sellisele järeldusele jõudis. Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-06-6600 pankrotimenetluse kohta esitatud dokumentidest nähtub, et menetlus algatati 22.06.2006 võlausaldaja AS Stora Enso avalduse alusel 09.07.2004 sõlmitud liisinglepingutest tulenevalt. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses on märgitud ka, et avalduse esitanud võlausaldaja on oma avaldusest 02.02.2007 loobunud. Ajutine haldur Terje Eipre on väidetavalt andnud viimase arvamuse asjas 06.02.2007, tuginedes võlgniku majanduslikule olukorrale 07.08.2006 esitatud aruandes. Esitatud dokumentides ei kajastu hageja ja võlgniku vahelised majandussuhted, ei nähtu ka ajutise halduri poolt võlgniku suhtes krediidiasutustele tehtud järelepärimised kontodel tehtud tehingute kontrollimisest. Samal ajal oli võlgniku arvelduskonto Hansapangas arestitud käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise määruse 02.03.2006 alusel. Samuti ei nähtu pankrotimenetluse materjalidest andmeid Vida Skog AB volitatud esindaja Veikko Toomere avalduse alusel Põhja Politseiprefektuuris 18.04.2006 alustatud kriminaalmenetlusest. Eeltoodust tulenevalt on teadmata tegelik võlgniku majanduslik seis vaidlusaluse ülekande tegemise ajal. Harju Maakohtu 27.03.2007 määruse kohaselt ei tuvastatud pankrotimenetluse lõpetamisel OÜ Cesmet juhatuse liikmete suhtes maksejõuetust põhjustanud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Samuti ei ole ajutise halduri Terje Eipre poolt 06.02.2007 esitatud

arvamuse kohaselt tuvastatud vara tagasinõudmise võimalusi. Politsei poolt endiste juhatuse liikmete suhtes maksejõuetuse põhjustamise osas kriminaalmenetlust ei alustatud. Kostjad on juhatuse liikmetena tõendanud oma süü puudumist eksliku ülekande alusel laekunud summa kasutamisele asumises, samuti on nad osaühingu majandustegevuses esitatud arvete maksmisel järginud alates 01.01.2006 kehtima hakanud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 redaktsioonis sätestatud hoolsuskohustust. Hageja ei tõendanud OÜ Salmer Invest endiste juhatuse liikmete E.E. i ja A.P. i poolt nende seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega hagejale kahju tekitamist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Vida Skog AB esindaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu

30.oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista välja solidaarselt E.E. ilt ja A.P. ilt Vida Skog AB kasuks 753 727.22 krooni ning määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja mõista välja E.E. ilt ja A.P. ilt Vida Skog AB menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
1.On maakohus otsuse tegemisel jätnud hindamata mitmed hageja poolt esitatud tõendid, samas arvestades kostjate paljasõnalisi ja tõendamata väiteid, millele apellant on vastu vaielnud. Sellega on kohus rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 442 lg 8) ning jõudnud valele järeldusele. Kuna OÜ Cesmet osutas hagejale 2005 aastal Rootsis metsa ülestöötamise teenust, siis kohtu arvates tõendab kostjate paljasõnalist väidet kütusekompensatsiooni ülekandmise kohta OÜ-le Cesmet see, et hagejal olevat olnud sarnane kokkulepe AS-iga KaroTrans. Asjaolu, milline kokkulepe oli hagejal AS-iga KaroTrans, ei tõenda kütusekompensatsiooni kokkuleppe olemasolu hageja ja OÜ Cesmet vahel. Seega on kohus rajanud oma järelduse kostjate paljasõnalistele väidetele, mis on vastuolus TsMS § 442 lõikega 8, mille kohaselt märgitakse otsuses kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Seega peab kohus märkima otsuses millistele tõenditele rajanevad tema järeldused. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 2 ei vaja tõendamist poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide, kui vastaspool selle omaks võtab. Seega piisab sellest, et pool vaidleb vastu teise poole paljasõnalisele faktiväitele, ning kohus ei saa seda faktiväidet arvestada. Asjaolu, et hagejal oli kokkulepe kolmanda isikuga kütuse kohta, ei tõenda, et selline kokkulepe oli hageja ja OÜ Cesmet vahel. Hageja vaidles vastu kostjate väidetele selle kohta, et hageja pidi kandma OÜ Cesmet arveldusarvele kütusekompensatsiooni. Seega ei saa arvestada kostjate väidet kütusekompensatsiooni kokkuleppe kohta.
2.Olid kostjad eksliku ülekande laekumise hetkest teadlikud sellest, kes ülekande tegi. Kohus ei ole sellise hageja väite osas seisukohta võtnud. OÜ Cesmet konto väljavõttest on näha, et iga OÜ Cesmet arvele laekunud summa kohta saadeti kostjatele SMS teade ning selle teate eest võeti OÜ Cesmet pangaarvelt maha 3 krooni. Kostjad tunnistasid menetluse käigus SMS teavituse olemasolu, kuid väitsid, et neid teavitati ainult Eesti sisesest laekumisest. 24.12.2005 on võetud OÜ Cesmet kontolt 6 krooni ning eelmisel päeval toimus OÜ Cesmet kontole laekumised OÜ-lt Tovister ja hagejalt. Seega teavitati kostjaid hageja ülekande laekumisel sellest, kes summa üle kandis, milline oli summa suurus ning mis oli maksekorralduse selgituses. SMS teavituse olemasolu tõendab üheselt seda, et kostjad olid juba hageja makse laekumisel teadlikud, et maksjaks on hageja.
3.Ei ole võetud seisukohta selles, miks ei saa lugeda kätteantuks hageja esindaja poolt 2006. a jaanuaris OÜ-le Cesmet saadetud kirja, milles hageja palus tagastada ekslikult laekunud summa. Kiri oli saadetud OÜ Cesmet registris märgitud aadressile ning selle võttis vastu Õnne Naan.
4.On kohus jätnud tähelepanuta, et OÜ Cesmet poolt hagejale seisutundide eest esitatud arved 615, 616 ja 617 kannavad kuupäeva 05.01.2006. Hageja esindaja esimene kontakt kostjatega oli 10.01.2006, ehk viis päeva peale arvete väljastamist. Kostjad väitsid, et arved 615, 616 ja 617 esitati hagejale peale seda, kui kostjad said teada hageja soovist ekslikult ülekantud summa tagasi saada. Seega ei koostatud arveid 615, 616 ja 617 neile märgitud kuupäeval, vaid oluliselt hiljem.
5.Ei ole hinnatud dokumentaalseid tõendeid ning nende vastuolu kostjate ütlustega. OÜ Cesmet raamatupidaja Meeli Sarapuu ütles 18.08.2006 politseis ülekuulamisel, et ta ei ole näinud OÜ Cesmet 2005. a detsembrikuu ja 2006. a dokumente. Käesolevas vaidluses tunnistas sama isik, et koostas ise OÜ-le Cesmet arveid 2006. a jaanuaris. Seega on vastuolus dokumentaalne tõend (ülekuulamise protokoll) ja M. Sarapuu tunnistus. A.P. ütles 05.06.2006 politseis ülekuulamisel, et hageja esitas OÜ-le Cesmet arveid kütuse eest. A.P. väitis 28.08.2006 politseis ülekuulamisel, et hageja jäi OÜ-le Cesmet võlgu umbes 200 000 SEK, kuid selles osas tehti hageja ja OÜ Cesmet vahel tasaarvestus. Kohus ei andnud hinnangut vastuolule kostjate väidete ja ülekuulamise protokollide vahel ning M. Sarapuu ütluste ja tema ülekuulamiste protokollide vahel. Samuti ei põhjendanud kohus, miks ta luges õigeks kostjate ning M. Sarapuu ütlused, mis on vastuolus dokumentaalsete tõenditega.
6.On andmata hinnang OÜ Cesmet pangakonto väljavõttele ning E.E. i ja A.P. i tegevusele peale ekslikult ülekantud summa laekumist OÜ Cesmet arvele. Väga lühikese aja jooksul peale ekslikku ülekannet tasusid E.E. ja A.P. sadades tuhandetes OÜ Cesmet liisinguvõlgu, seejärel lõpetasid need liisingulepingud ja sõlmisid need uuesti teise äriühingu nimel, võtsid OÜ Cesmet kontolt sularahas välja 172 000 krooni ja tasusid E.E. i ja A.P. i osalusega äriühingusse 70 000 krooni. Pärast pangaarve tühjendamist müüsid E.E. ja A.P. neile kuuluvad OÜ Cesmet osad isikutele, kes pole kunagi Eestis viibinud ning väidetavalt andsid kõik raamatupidamise dokumendid üle uutele juhatuse liikmetele, kes pole samuti Eesti viibinud. Seega tegutsesid E.E. ja A.P. teadlikult selle nimel, et viia kõik varad OÜ-st Cesmet välja. A.P. väitis 28.08.2006 politseis ülekuulamisel, et vene rahvusest mehele sai üle antud kogu raamatupidamise dokumentatsioon OÜ Cesmet kohta. E.E. ja A.P. ei esitanud ka OÜ Cesmet pankrotimenetluses pankrotihaldurile raamatupidamise dokumente, väites, et need on üle antud uutele juhatuse liikmetele. Samas on E.E. ja A.P. käesolevas menetluses esitanud kohtule hulgaliselt OÜ Cesmet arveid ning teisi raamatupidamise dokumente, konto väljatrükke ja väljavõtteid raamatupidamise programmist. Kõik see seab kahtluse alla käesolevas vaidluses kohtule esitatud dokumentide tõendusliku väärtuse.
7.Ei ole arvestatud hageja väidet, et seisutundide eest esitatud arved 615, 616, ja 617 tuleb ebausaldusväärsuse tõttu jätta tähelepanuta. Hageja ja OÜ Cesmet vahel sõlmitud lepingu alusel oli OÜ-l Cesmet õigus seisutundide eest esitada arveid ainult pool kokkulepitud tunnihinnast ehk 300 SEK/tund aga arvetel 615, 616 ja 617 on täistunnihind ehk 600 SEK/tund. Isegi kui eeldada, et OÜ-l Cesmet oli õigus esitada hagejale arveid seisutundide eest, on need arved oma sisult valed ning neid ei saa arvestada. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel pidi OÜ Cesmet esitama hagejale arved iga kahe nädala tagant, kuid seisutundide eest esitati arved alles pool aastat peale lepingu lõppemist. See asjaolu viitab üheselt sellele, et mingeid seisutunde ei olnud ning OÜ-l Cesmet ei olnud õigust seisutundide eest arveid esitada.
8.On kohus rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. TsMS §-le 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Samas on kohus leidnud, et asjas esitatud tõenditega ei

ole ümber lükatud kostjate väide vastastikusest arveldusest tulenevast hageja võlgnevusest. Seega peab kohus vajalikuks, et hageja lükkaks tõenditega ümber kostjate väited hageja võlgnevuse kohta, mis on poolte võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt ebamõistlik. Kohus leidis, et E.E. ja A.P. on esitanud käesoleva protsessi käigus vastuolulisi ja teineteist välistavaid väiteid, kuid samas väidab, et ükski nendest väidetest ei ole välistatud. Sellest võib järeldada, et kohtu arvates piisab tõendatud väidetele vastuvaidlemiseks sellest, kui esitada tõendamata vastuväiteid, mis mingil viisil haakuvad muude asjaoludega. See on vastuolus TsMS §-s 230 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttega, et vaidluse pooled peavad tõendama oma väiteid. Kostjad ei ole tõendanud seisutundide olemasolu ning hageja on sellekohastele väidetele vastu vaielnud. Tõendamata on kostjate väide hageja võlgnevuse kohta OÜ-le Cesmet. A.P. on ülekuulamisel tunnistanud, et hageja esitas OÜ-le Cesmet arveid kütuse ja varuosade eest ning nende arvete osas tehti tasaarvestus. Kaudselt tõendab hageja väidet kütuse ja varuosade arvete tasaarvestuse kohta ka asjaolu, et kostjad ei nõudnud väidetavalt maksmata arvete tasumist hagejalt. A.P. i ülekuulamise protokollist nähtub, et hageja esitas OÜ-le Cesmet kütuse ja varuosade eest arved ning nende arvete osas tehti tasaarvestus ning pärast tasaarvestus ei olnud kummalgi poolel teineteisele võlgnevusi. Samuti on E.E. ja A.P. OÜ Cesmet pankrotimenetluses väitnud, et ei mäleta midagi OÜ Cesmet majandustegevusest ja võlgadest, kuid käesolevas protsessis annavad üksikasjalikke ütlusi OÜ Cesmet majandustegevuse ja võlgade kohta. Seega on kostjad ise tunnistanud tasaarvestuse tegemist ning seda, et hageja ei võlgnenud midagi. Kohus ei ole võtnud seisukohta, miks ei tõenda tasaarvestuse tegemist A.P. i ülekuulamise protokoll, kus ta politseis ülekuulamisel tunnistas tasaarvestuse toimumist ja hageja võlgnevuste puudumist OÜ-le Cesmet.

9.Ei ole viited võlaõigusseadusele asjakohased. Kuna hageja ja OÜ Cesmet vahel sõlmitud lepingus oli tellijaks Rootsi äriühing ning tellimuse täitmine toimus Rootsis, siis kohaldatakse lepingule Rootsi õigust.
10.Ei ole kohus põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et OÜ Cesmet raamatupidamise dokumendid on tõendina usaldusväärsed. E.E. ja A.P. on politseis ülekuulamisel ja OÜ Cesmet pankrotimenetluses väitnud, et neil ei ole OÜ Cesmet raamatupidamise dokumente ning nad ei mäleta ka majandustegevusest mitte midagi. Samas on E.E. ja A.P. käesolevas tsiviilasjas andnud üksikasjalikke ütlusi kostja majandustegevuse kohta ning esitanud dokumente OÜ Cesmet raamatupidamisest, mida neil väidetavalt pankrotimenetluse ajal ei olnud.
11.On arusaamatu kohtu väide, et maksejõuetuse tekkimise hetke tuleks uuesti tõendada. Maksejõuetuse tekkimise hetk on tuvastatud pankroti raugemise määruses. Maksejõuetuse toimumise aja on ajutine haldur tuvastanud selle järgi, millal tekkisid OÜ-l Cesmet raskused maksude tasumisega ning millal tasuti viimased maksud maksuametile. Seda tõendab ajutise pankrotihalduri täiendav seisukoht 20.10.2006.
12.On kohus otsuses leidnud, et hageja poolt OÜ Cesmet pankrotimenetluse dokumentides ei kajastu hageja ja võlgniku vahelised majandussuhted, ei nähtu ajutise halduri poolt võlgniku suhtes krediidiasutustele tehtud järelepärimised kontodel tehtud tehingute kontrollimisest. Hageja ja võlgniku majandussuhted ei saanudki ajutise halduri aruandes kajastuda, kuna E.E. ja A.P. ei andnud ajutisele pankrotihaldurile dokumente ning nad väitsid, et ei mäleta OÜ Cesmet majandustegevusest mitte midagi. Seega ei saanud ajutine haldur teada hageja ja OÜ Cesmet majandussuhetest. Ajutise pankrotihalduri aruannetest on näha, et ta saatis krediidiasutustele päringud OÜ Cesmet kontode kohta. Krediidiasutustel ei ole aga võimalik kontrollida tehtud tehingute sisulist õigsust.

Samuti on arusaamatu kohtu seisukoht, et pankrotimenetluses ei nähtu andmeid hageja esindaja Veikko Toomere avalduse aluse alustatud kriminaalmenetlusest. Ajutisel pankrotihalduril ei olnud OÜ Cesmet raamatupidamise dokumente ning ta ei saanud olla teadlik menetluse algatamisest E.E. i ja A.P. i suhtes.

13.On ebaõige kohtu järeldus, et ajutine haldur ei ole tuvastanud E.E. i ja A.P. i juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, ega vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisel halduril ei olnud võimalik OÜ Cesmet raamatupidamise dokumentide puudumise tõttu tuvastada tehtud tehingute alusetust või muud rikkumist E.E. i ja A.P. i poolt. Samal põhjusel ei olnud ajutisel halduril võimalik ka tuvastada tagasivõitmise võimalusi. E.E. ja A.P. ei andnud haldurile infot, kuid käesolevas asjas on dokumendid olemas ning seega on võimalik tuvastada ka E.E. i ja A.P. i seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, erinevalt OÜ Cesmet pankrotimenetlusest.
14.On ebaõige väide, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Hageja on kogu aeg väitnud, et tema kahju suuruseks on ekslikult ülekantud summa ehk 449 289 SEK-i ning seda tõendanud. Kostjatel oli tellitud SMS teavitus konto laekumiste kohta. Seega said kostjad koheselt peale hageja ülekande laekumist teate, kes ja kui suure summa üle kandis ning mis oli kirjas maksekorralduse selgituse osas. Seega olid E.E. ja A.P. hageja ülekande laekumisel teadlikud ülekande tegija isikust. Kostjad ei ole tõendanud oma väidet, et ootasid hagejalt kütusekompensatsiooni ülekannet. Lisaks sellele on tõendamata kostjate väide, et hageja oli võlgu OÜ-le Cesmet. Vaatamata sellele, et E.E. ja A.P. olid hageja ülekande laekumise hetkel teadlikud, et maksja oli hageja ning et OÜ-l Cesmet ei olnud alust laekunud summa endale jätmiseks, tasusid nad hagejalt laekunud summa arvel OÜ Cesmet võlgnevusi. Kui juhatuse liikmed teavad, et laekunud summa on alusetu, kuid sellele vaatamata kasutavad seda teiste võlgnevuste tasumiseks, siis on tegemist juhatuse liikmete tahtliku heade kommete vastase käitumisega. Kuna pankrotimenetluse dokumentidega ja E.E. i ja A.P. i ülekuulamise protokollidega on tõendatud OÜ Cesmet maksejõuetuse tekkimine hiljemalt 2005. a novembris, oleksid E.E. ja A.P. pidanud vastavalt ÄS § 180 lg-le 51 esitama juba 2005. a novembris kohtule OÜ Cesmet pankrotiavalduse. Kui E.E. ja A.P. oleksid täitnud seadusest tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust, siis ei oleks toiminud hageja eksliku ülekande kasutamist OÜ Cesmet teiste võlgnevuste tasumiseks ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. E.E. ja A.P. rikkusid seadusest tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju ülekantud summa ulatuses ning hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist.

E.E. ja A.P. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:

1.On ebaõige apellandi seisukoht, et kostjad olid eksliku ülekande laekumise hetkel teadlikud, kes selle tegi. Perioodil 20.12.2005-23.12.2005 on kostja arvele laekunud summasid ka teistelt isikutelt, mitte ainult OÜ-lt Tovister. OÜ Salmer Invest pangakonto väljavõttest nähtub ainult, et 23.12.2005 on laekunud summa 740 356.10 krooni, kellelt see summa tulnud on, ei selgu. SMS teates raha laekumise kohta ei olnud märgitud selle saatjat. OÜ Tovister poolt 23.12.2005 tehtud ülekandes on märgitud osaline makse, ning seetõttu oli kostjatel alust oodata suurema summa laekumist. Mitte ükski hageja poolt esitatud tõend ei kinnita, et kostjad olid raha laekumise hetkel teadlikud sellest, et see on tehtud hageja poolt. Esimene teade laekumise ekslikkusest ja summa tagasinõudmisest jõudis kostjateni telefoni teel 2006.

a jaanuari algul, täpset kuupäeva hageja tõendada ei suutnud. Seega on loogiline, et arved 615, 616, 617 on koostatud 05.01.2006.

2.On ebaõige apellandi järeldus, et raamatupidaja M. Sarapuu ütlused on vastuolulised. Kui tunnistaja politseis ülekuulamisel ütles, et ta ei ole näinud OÜ Cesmet 2005. a detsembri ja 2006. a dokumente, pidas ta silmas raamatupidamise algdokumente. Samuti on ta öelnud, et koostas arveid oma arvuti raamatupidamisprogrammis vastavalt kostjate korraldusele.
3.On ebaõige apellandi seisukoht, et kohus ei andnud hinnangut OÜ Cesmet pangakonto väljavõttele ja E.E. i ja A.P. i tegevusele, peale ekslikult ülekantud summa laekumist. Kohus on seda otsuses analüüsinud. Kostjad on piisavalt oma väiteid põhjendanud, tuginedes seejuures pooltevahelisele lepingule. Seetõttu on alusetu väita, et E.E. i ja A.P. i ütlused on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad küll tunnistasid kriminaalmenetluses ülekuulamisel, et pooled on varem tasaarveldust omavahel teostanud, kuid kohtumenetluses on kostjad andnud ütlusi selle kohta, et need olid varasemate arvete, mitte hageja poolt kohtule esitatud arvete alusel.
4.On ebaõige apellandi seisukoht, et kohaldamisele kuulub Rootsi seadus, sest asja arutamine toimub Eesti kohtus.
5.On tõendamata OÜ Cesmet maksejõuetuse aeg. Ka tunnistaja M. Sarapuu väitis, et novembris ja detsembris 2005. a ei olnud äriühing maksejõuetu.
6.On ebaõige apellandi seisukoht, et ajutisel halduril ei olnud võimalik tuvastada E.E. i ja A.P. i poolt toimepandud rikkumisi. Ajutisel halduril on õigus teha järelepärimisi nii Maksuametile kui ka pankadele. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt saab tuvastada ka kostjate poolt teostatud ülekanded ja sellest tulenevalt kontrollida võimalikke rikkumisi. Pankrotimenetluse käigus kontrolliti, kas kostjate tegevuses esineb karistusseadustikus (KarS) § 384 lg 1 sätestatud kuriteokoosseis. Kuna kriminaalmenetlust ei alustatud, siis selliseid asjaolusid pankrotimenetluses ei tuvastatud.
7.Ei tõendanud hageja hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Kohus andis hagejale võimaluse kontrollida oma raamatupidamisandmeid, kuid hageja selles osas omapoolseid raamatupidamisväljavõtteid ei esitanud.
8.Ei vasta tõele, et OÜ Cesmet võlgnevusi tasuti ainult hagejalt laekunud summa arvel. OÜ Cesmet konto väljavõttest on näha, et perioodil 20.12.2005 kuni 31.12.2005 on lisaks hageja poolt teostatud ülekandele laekunud veel ca 173 000 krooni. E.E. ja A.P. tasusid äriühingu arveid ning täitsid lepingulisi kohustusi liisinguäriühinguees ning seetõttu ei ole juhatuse liikmed oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning osaühingule kahju tekitanud. Sellest tulenevalt on kostjad täitnud ÄS § 180 lg-s 5 sätestatud hoolsuskohustust. Hageja ei ole tõendanud E.E. i ja A.P. i poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega hagejale kahju tekitamist.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult.
2.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: - hageja ja kostjate E.E. ja A.P. poolt juhitud OÜ Salmer Invest vahel (hilisema ärinimega OÜ Cesmet) oli sõlmitud 08.01.2005 metsatööalane töövõtu- ja transpordileping, mille kohaselt hageja oli tellijaks ja kostja Salmer Invest OÜ töövõtjaks tunnitöö alusel, tunnitöö hind oli 600 SEK ning tööpiirkonnaks hageja „sisseostuala, - piirkond“ (Rootsi Kuningriik). Leping hakkas kehtima 18.02.2005 ning lõppes septembris 2005;

- hageja tegi 20.12.2005 eksliku ülekande Salmer Invest OÜ kontole summas 449 000 SEK, kõnesolev summa konverteeriti 22.12.2005 Eesti kroonidesse - 740 356.10 EEK - ning see laekus Salmer Invest OÜ arvele, laekunud summat hagejale ei tagastatud; - Salmer Invest OÜ pangakonto andmetest nähtuvalt on alates 20.12.2005 kuni 20.01.2006 tehtud Salmer Invest OÜ kontolt väljamakseid kokku summas 931 219.38 krooni, laekumisi oli summas 923 918.61 krooni, algsaldo oli 7469.34 krooni, enne hageja poolt tehtud ülekannet oli kontojääk 2830.02 krooni; - hageja poolt tehtud ülekandega seoses võimaliku lahendi leidmiseks suhtlesid hageja volitatud esindaja V. Toomere ja A.P. 2006. a jaanuari algul telefoni teel ning 11.01.2006 on hageja koostanud kostjale Salmer Invest OÜ kirja „Nõue ekslikult ülekantud raha tagasimaksmiseks“, mis on 18.01.2006 on kiri juriidilisel aadressil vastu võetud, vastuvõtjaks on märgitud „Õnne Naan“; - E.E. ja A.P. võõrandasid 2006. a jaanuaris neile kuuluvad Salmer Invest OÜ osad Suurbritannia äriühingule Bestron Capital LLP, 02.02.2006 on osaniku otsusega muudetud Salmer Invest OÜ ärinime - OÜ Cesmet, aadressi – uueks aadressiks määrati Laki 25 Tallinn ning nimetati ka uued juhatuse liikmed - Hlib Berezichenko (elukoht – Tšehhi Vabariik) ja Andriy Manovskyy (elukoht –Venemaa, Petrozavodsk); kostjate A.P. ja E.E. volitused lõppesid 27.02.2006 äriregistris uute juhatuse liikmete kohta kande tegemisega; - OÜ Cesmet suhtes algatati AS Stora Enso Mets avalduse alusel pankrotimenetlus Harju Maakohtu 22.06.2006 määrusega, kõnesolev pankrotimenetlus lõpetati sama kohtu 27.03.2007 määrusega pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 alusel; - OÜ Cesmet on lõpetatud 11.06.2007 kandemäärusega kohtulahendi täitmiseks, kustutuskanne äriregistris on tehtud 15.06.2007. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjateE. ja P. käitumine vaidlusaluse summa hagejale mittetagastamisel ja ärakasutamisel muudeks vajadusteks oli õiguspärane ning kooskõlas hea usu põhimõttega ja heade kommetega, kas hagejale on kostjate käitumise tagajärjel tekkinud kahju, ning kahju olemasolul, kas kostjatel on tekkinud kohustus see hagejale hüvitada.

3.VÕS § 1043 sätestab, et õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lõike 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt neile sätetele antud tõlgendusega, et need võimaldavad vajalike asjaolude esinemisel esitada võlausaldajal kahju hüvitamise nõude ka otse OÜ Cesmet endiste juhatuse liikmete vastu. Seejuures tuleb VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleneva vastutuse kohaldamiseks kindlaks teha, kas kostjad on rikkunud seadusest tulenevat kohustust ning kas kostjate poolt rikutud lepinguvälist kohustust ette nägeva sätte eesmärgiks oli kannatanu kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine, samuti tuleb tuvastada kannatanul selle rikkumise tagajärjel kahju tekkimine ning kahjutekitanu süü. VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 ettenähtud vastutuse kohaldamine eeldab omakorda lisaks kahju ja põhjusliku seose kui deliktivastutuse üldaluste kindlakstegemisele hinnangu andmist sellele, kas kahju tekitaja tegu (ka tegevusetus) oli kooskõlas heade kommetega või mitte ning kas kahju tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele.
4.Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks anda hinnangu sellele, kas kostjadE. ja P. vastutavad hagejal tekkinud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevad ka äriühingu juhatuse liikme kohustused käituda suhetes äriühingu võlausaldajatega heas usus ning hoiduda äriühingu õiguste teostamisel kahju tekitamisest äriühingu võlausaldajale. Nimetatud, ka juhatuse liikmele laieneva kohustuse eesmärgiks on hoida ära kahju tekkimine nii juriidilisele isikule, kellega juhatuse liige on lepingulaadses suhtes, kui ka kahju tekitamine viimase võlausaldajatele. Kuna kõnesolevad TsÜS § 138 lg 1 ja 2 sätted teenivad ka võlausaldaja kaitse eesmärki, siis võib juhatuse liikme mitteheauskne ja tahtlik käitumine äriühingu võlausaldajale kahju tekitamisel olla aluseks tema otsevastutuse tekkele võlausaldaja ees VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi.
5.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, et antud asjas ei ole leidnud tõendamist kostjateE. ja P. kui OÜ Cesmet juhatuse liikmete poolt seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega hagejale õigusvastaselt kahju tekitamine ning selle hüvitamise kohustus hageja poolt nõutud summas.
6.Maakohus on õigesti poolte esitatu põhjal tuvastanud, et hageja poolt 20.12.2005 tehtud maksekorraldus ja selle alusel toimunud ülekanne summas 449 289 SEK kostja OÜ Cesmet arvele oli ekslik. Kuna kostjal OÜ Cesmet ei olnud alust kõnesolevat summat saada, siis tekkis hagejal VÕS §-de 1027 ja 1028 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja OÜ Cesmet vastu ülekantud summas ning kostjal OÜ Cesmet kohustus alusetult saadu tagastada. Kuna kostja OÜ Cesmet pankrotimenetlus lõpetati raugemise tõttu PankrS § 29 alusel võlgnikul isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike kulude katmiseks vajalike vahendite puudumise tõttu, rääkimata vahendite puudumisest võlgade tasumiseks, ning OÜ Cesmet on likvideeritud õigusjärgluseta ja registrist kustutatud, siis ei ole võimalik hagejal taotleda kostja poolt alusetult saadu tagastamist ega ka kahju hüvitamist OÜ-lt Cesmet. Maakohtule esitatud konto väljavõttest (I kd tl-d 92-95) nähtub, et vahetult enne hageja eksliku ülekande Eesti kroonides laekumist kostja kontole 23.12.2005 (laekumine Rootsi kroonides oli 22.12.2005) oli kostja OÜ Cesmet arveldusarvel jääk 2830.02 krooni, nimetatud arvele laekus samal päeval, s.o 23.12.2005, veel OÜ-lt Tovister 57 390 krooni, ning nende laekumise vahel ja pärast neid on arvelt suuremate maksetena veel samal päeval kantud üle AS-le Hansa Liising kahes osas kokku 155 000 krooni, OÜ-le Evison Grupp 14 509 krooni, OÜ-le Brauf 65 000 krooni ning võetud sularahana välja 60 000 krooni. Järgnevatel päevadel, s.o ajavahemikul 24.12.2005 – 10.01.2006, on laekumisi OÜ Cesmet arvele olnud 21 500 krooni, sellel ajavahemikul on võetud arvelt sularahana välja veel 81 900 krooni ning suuremate maksetena on tehtud AS-le Hansa Liising ülekandeid 105 045 krooni ja OÜ-le Forest Service (kostjateE. ja P. iga seotud äriühing) 70 000 krooni ulatuses.
7.Maakohus on ebaõigesti tõendeid hinnates leidnud, et asjas puuduvad tõendid kinnitamaks, et kostjadE. ja P. oleksid olnud enne nende poolt arvete tasumisele asumist teadlikud 740 356.10 Eesti krooni suuruse summa hagejalt laekumisest ja selle laekumise alusetusest. Eelviidatud OÜ Cesmet konto väljavõttest selgub, et osaühingul oli tellitud SMS-teavitus laekumiste kohta ning iga kostja OÜ Cesmet arvele laekunud summa kohta saadeti kostjatele SMS-teade ning selle teenuse eest võttis pank kostja OÜ Cesmet pangaarvelt maha teenustasu 3 krooni; 24.12.2005 on võetud kostja OÜ Cesmet kontolt maha 6 krooni eelneval kuupäeval toimunud laekumiste teavituste eest ning eelneva päeva laekumisteks olid vaid ülekanded hagejalt ja OÜ-lt Tovister. Konto väljavõtte viimaselt leheküljelt nähtub, et 22.05.2005 on toimunud järgmine laekumine: „22.12.2005 2005122200073791 VIDA SKOG AB 513 97

BORGSTENA 051220L02279 96,97,98 /CHGS/SEK40 449289.00 +“ ning 4. leheküljel kirjendatu kohaselt on tehingu selgitus: „23.12.2005 2005122300147389 VV: SEK kurss 1.6489 -> EEK 740.356.10 449000.00 -“. Nimetatust järeldub, et OÜ Cesmet konto sisaldas kandeid nii hageja ülekande laekumise ajast, summa ülekandja isikust, ülekantava summa suurusest ning maksekorralduse selgitusest ning kostjaid oli 23.12.2005 panga poolt saadetud SMS-ga kõigist neist andmetest teavitatud. Kostjate teadlikkust hageja ülekande laekumisest juba 23.12.2005 kinnitab ka asjaolu, et Rootsi kroonide konverteerimiseks Eesti kroonidesse pidid kostjad andma eelnevalt internetipanga või muu pangakanali kaudu pangale vastava korralduse. Põhjendatud ei ole vastustajate väide, et nad ei olnud teadlikud laekunud summa alusetusest, kuna umbes samal ajal pidi OÜ-le Cesmet laekuma OÜ-lt Tovister suurem summa ning ka hagejalt pidi laekuma kütusekompensatsioon. Arvestades, et kostjad said pangalt kohe SMS-teavituse hageja poolt tehtud rahaülekande kohta ning OÜ-lt Tovister laekus 23.12.2005 kostja OÜ Cesmet arvele vaid 57 390 krooni, mis ei ole ligilähedaseltki samas suurusjärgus kui hageja poolt tehtud ülekanne, ja kostjad ei ole tõendanud OÜ Tovister kohustust ja kavatsust nimetatud ajal üle kanda OÜ Cesmet arvele hageja ülekandega samas suurusjärgus olevat summat (üksnes kontoväljavõttel sisalduv OÜ Tovister selgitus ülekande tegemisel, et tegemist on arve nr 04/08 osalise tasumisega, ei tõenda seda) ega ka seda, et hagejal üldse oli kohustus kanda OÜ-le Cesmet üle kütusekompensatsiooni pooltevahelise 08.01.2005 lepingu järgi (hageja ei ole kostjate sellekohast väidet õigeks võtnud ning hagejal kütusekompensatsiooni maksmise kohustust ei nähtu ka 08.01.2005 lepingust ega saa seda järeldada asjaolust, et hagejal oli kütusekompensatsiooni maksmise kokkulepe teise metsaülestöötajaga - AS-iga KaroTrans, kostja ei ole ka hagejale sellekohaseid arveid esitanud ega tõendanud väidetavat suulist kütusekompensatsiooni maksmise kokkulepet poolte vahel), siis on ringkonnakohtu arvates usaldusväärselt tõendatud kostjateE. ja P. kohene teadasaamine ka hageja ülekande alusetusest. Hageja väidetel oli hageja esindaja V. Toomere ja kostja P. vahel 10.01.2006 telefonivestlus eksliku makse hagejale tagastamise võimalikkuse osas ning seda on kinnitanud ka kostja P. , märkides 15.08.2007 kohtuistungil antud seletuses (II kd tl 157), et ta pakkus hageja advokaadile välja variandi „teha leping lõpuni, et antaks tööd“, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kuna kostjad olid juba 23.12.2005 teadlikud hageja ülekandest ja selle alusetusest ning hageja esindaja oli ka juba 10.01.2006 esitanud nõude kostjatele alusetu makse tagastamiseks, siis ei oma asjas olulist tähtsust see, kas ja millal oli kostja kätte saanud hageja 11.01.2006 koostatud nõudekirja ekslikult ülekantud raha tagasimaksmiseks (I kd tl 16).

8.Maakohus on iseenesest otsuse põhjendustes õigesti asunud seisukohale, et kostjadE. ja P. on esitanud käesoleva protsessi käigus vastuolulisi ja teineteist välistavaid väiteid nende poolt juhitud ärihingu arvele hagejalt laekunud summa tagastamata jätmise põhjendamisel – menetluse alguses väitsid kostjad, et kui nad said teada hageja soovist ekslikult ülekantud summa tagasi saada, esitati hagejale seisutundide eest arved; hiljem väitsid nad, et hageja ja kostja OÜ Cesmet vahel oli kokkulepe, et hageja kannab Rootsi riigilt saadud kütusekompensatsiooni OÜ Cesmet arvele ning et kostjad ootasid hagejalt sellist ülekannet; menetluse lõpupoole tõid nad esile aga veel väite, et hageja oli hoopis kostjale OÜ Cesmet võlgu ning eksliku ülekandega tasus hageja oma võlga. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et üksnes juba kostjate selline vastuoluline käitumine menetluses seab nende poolt esitatu õigsuse kahtluse alla. Eelnevas punktis on ringkonnakohus juba leidnud, et hageja kohustus kütusekompensatsiooni maksmiseks kostjale ei ole tõendatud ning maakohtu vastupidine järeldus ei ole põhjendatud. Põhjendatud ei ole ka maakohtu järeldus, et välistatud ei ole kostja OÜ Cesmet tasaarvestusliku nõude olemasolu hageja vastu, mis tulenes pooltevahelise lepingu p-s 8

kokkulepitust – töövõtjal oli võimalus nõuda tasu pool kokkulepitud tunnihinnast tellija süüst tingitud ooteaja (seisakuaja) eest - ning mille kohta kostja oli esitanud hagejale 05.01.2006 arved nr 615, 616, 617 kokku 460 800 SEK tasumiseks (II kd tl 11-13). Kostjate väidetel ei kindlustanud hageja pärast juulikuud 2005. a OÜ-d Salmer Invest enam tööga, kuid lepingut ei lõpetatud ning kuni 18.09.2005 olid kostjatel masinad metsas, mistõttu väljastatigi hagejale viimase poolt tehtud 740.356.10 krooni suuruse ülekande laekumisel nii eelnimetatud arved seisaku eest kui ka vastav tasaarveldusleping. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud arvete õigsuse seab kahtluse alla juba see, et arvetel on valesti märgitud lähtumine seisutunnihinna täismäärast 600 SEK/tund lepingus kokkulepitud poole määra - 300 SEK/tund – asemel. Hageja ei ole menetluses õigeks võtnud, et ta oleks kostjalt kõnesolevad arved ja tasaarveldusavalduse saanud, et kostja oleks teda eelnevalt teavitanud seisuaja eest tasunõude esitamise kavatsusest või et esinesid lepingu p-s 8 kohaldamise aluseks olevad asjaolud. Kostjad ei ole tõendanud TsMS § 230 sätestatu kohaselt vastupidist, sh VÕS § 198 kohaselt tasaarveldusavalduse esitamist hagejale. Lisaks seab nimetatud arvete õigsuse kahtluse alla ka see, et tulenevalt pooltevahelise lepingu p-st 7 oli kostja OÜ Cesmet kohustatud esitama arved hagejale tööjärgu valmimisel iga kahe nädala tagant ning hageja kohustus iga kahe nädala eest maksma kostjale tasu, kuid käesoleval juhul on väidetavalt hagejale esitatud arved 615, 616 ja 617 koostatud 05.01.2006, s.o ligikaudu pool aastat pärast väidetava seisaku tekkimist. Kostjal seisutundide eest hageja vastu nõude puudumist kinnitavad ka kostja Pirgi poolt politseis 28.08.2006 tunnistajana antud ütlused (dokumentaalne tõend TsMS § 238 mõttes, II kd tl 122), millistes P. on muuhulgas märkinud, et “seisutunde me aga ei arvestanud, sest teadsime, et nende eest nagunii Vida Sog AB ei maksa”. Maakohus on ebaõigesti oma järelduste tegemisel aluseks võtnud kostja raamatupidaja M. Sarapuu poolt tunnistajana kohtus antud ütlused (III kd tl-d 125-128) arvete nr 615, 616 ja 617 tema poolt 05.01.2006 koostamise kohta, kuivõrd oma ütlustes politseile kriminaalasjas 18.08.2006 (II kd tl-d 131133) on ta kinnitanud, et “viimati oli mulle Salmer Investi dokumente toodud vist detsembris 2005 ja seda novembri 2005 dokumendid. Seega ei ole ma näinud Salmer Investi detsembrikuu 2005 ja kõiki järgnevaid 2006 aasta dokumente.” Kuna tunnistaja eelnimetatud ütlused varasemas kriminaalmenetluses ja käesolevas tsiviilasjas on üksteisele vastukäivad, siis ei saa pidada M. Sarapuu ütlusi maakohtus arvete nr 615, 616 ja 617 koostamise kohta usaldusväärseteks, ka ei tõenda need kostja poolt arvete esitamist hagejale ega nende alusel tasaarveldusavalduse tegemist. Eeltoodud tuvastatud asjaolud kinnitavad ringkonnakohtu arvates hageja väidete, et kostjal puudus lepingust või seadusest tulenev alus nende arvete esitamiseks ning nende arvete esitamisega on kostjad püüdnud ebaseaduslikult vältida hageja raha tagastamist, õigsust.

9.Põhjendatud ei ole ka maakohtu see järeldus, et asjas esitatud tõenditega ei ole hageja pooltevahelistest arveldustest tulenevalt tõendanud hüvitamisele kuuluva kahju suurust ning hageja ei ole tõendanud pooltevaheliste nõuete tasaarvestamist tema poolt, sh tasaarveldusavalduse tegemist kostjale. Maakohus on tuginenud nimetatud järelduste tegemisel asjaoludele, et kostjad on esitanud käesolevas asjas kostja raamatupidamise väljavõtte perioodil 10.02.2005 kuni 20.07.2005 OÜ Salmer Invest poolt seisuga 31.12.2005 hagejale Vida Skog AB-le esitatud arvetest kokku summas 1 443 087 SEK-i, millest tasutud on hageja poolt summas 965 487 krooni ning tasumata summas 477 600 krooni (väljatrükk HansaRaama programmi andmetest – II kd tl-d 200-201, lisatud vastavate arvete koopiad – II kd tl-d 202-229 ja OÜ Salmer Invest konto väljavõte laekunud välismaksetest – II kd tl 199), ning hageja poolt esitatud koopiad Vida Skog AB poolt OÜ-le Salmer Invest esitatud kaubaarvetest nr 510362, 510369, 510383, 511919 ja 512004 (III, tl-d 34-37,72, tõlge III kd tl-d 158 -162), ning leidnud, et tõendatud ei ole hageja väide kostja esitatud arvete tasaarvestamisest hageja esitatud arvetega. Ringkonnakohus leiab, et kuigi eelviidatud hageja kaubaarved nr 510362, 510369, 510383, 511919 ja 512004 hageja poolt ostetud kütuse ning

varuosade eest ning ka hageja väide pooltevahelisest tasaarvlemisest eelnimetatud hageja ja kostja arvete osas ainuüksi ei tõenda hagejapoolset tasaarvestuse tegemist, tuleneb selle tegemine siiski muudest tõenditest, millistele maakohus on jätnud vajaliku hinnangu andmata. Nimelt, kostjadE. ja P. on nende ülekuulamisel tunnistajatena kriminaalasja raames (II kd tld 119-121 ja 122-124) andnud ütlusi selle kohta, et hageja juures tööde teostamise lõppedes jäi kostjal saamata lepingujärset tasu ca 200 000 SEK-i ulatuses, seejuures on P. ka kinnitanud (II kd tl 123), et nimetatud summa “läks tasaarvestusse kütte ja varuosade eest”. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kostjate ütlused kriminaalmenetluses kui dokumentaalsed tõendid kinnitavad kogumis hageja poolt esitatud kaubaarvetega nr 510362, 510369, 510383, 511919 ja 512004 hageja väiteid kostjale viidatud arvete esitamisest ning tasaarvestuse tegemisest kostja nõuetega selliselt, et mõlema vastastikused nõuded lõppesid, ning nendega on ümber lükatud kostjate esitatud HansaRaama programmi andmete väljatrüki õigsus ja usaldusväärsus lepingu lõppemisel hagejal 477 600 SEK-i suuruse võlgnevuse jäämise kohta. Eeltoodust tulenevalt on kostjad seega teadlikult püüdnud käesolevas kohtumenetluses esile tuua erinevaid ja vastukäivaid tõendamata asjaolusid, õigustamaks oma tegevust OÜ Cesmet poolt alusetult saadu hagejale mittetagastamisel.

10.Põhjendatud on apellandi väide, et maakohus on jätnud andmata asjakohase hinnangu kostjateE. ja P. tegevusele pärast ekslikult ülekantud summa OÜ Cesmet arvele laekumist. Ringkonnakohus leiab, et eelpoolkäsitletud OÜ Cesmet konto väljavõttest (I kd tl-d 92-95), AS Hansa Liising Eesti kirjast politseiprefektuurile 17.07.2006 (I kd tl 170) ja OÜ Forest Service registrikaardi väljavõttest (I kd tl-d 115-116) nähtub, et enne hageja tehtud ekslikku ülekannet oli kostja OÜ Cesmet kontol raha vaid 2830.02 krooni ning kostjad tasusid lühikese aja jooksul pärast hageja ülekannet 281 375.98 krooni ulatuses OÜ Cesmet liisinguvõlga AS Hansa Liising Eesti ees, seejärel lõpetasid need liisingulepingud ja sõlmisid need uuesti teise, kostjateleE. ja P. kuuluva ja nende täieliku juhtimise all oleva äriühinguga OÜ Forest Service, samuti tasusid nad kõnesolevale äriühingule võla 70 000 krooni ulatuses ning võtsid lisaks sularahana välja 172 000 krooni. Pärast nimetatud ja ka teiste maksete tegemist, v.a hagejale, viidi OÜ Cesmet kontoseis praktiliselt nullini (äriühingul puudus sel ajal ka igasugune muu käibe- ja põhivara) ning seejärel võõrandati kõik OÜ Cesmet osad Suurbritannia äriühingule Bestron Capital LLP ning anti OÜ Cesmet juhtimine ning kogu osaühingu raamatupidamist puudutav dokumentatsioon üle välisriigis elavatele H. Berezichenkole ja A. Manovskyyle, kes ei ole Eestis viibinud ning kes ka ei olnud kättesaadavad OÜ Cesmet suhtes algatatud pankrotimenetluses (vt väljavõtted äriregistrist ja väärtpaberite registrist I kd tl-d 61-63, 74, 171, 173, 193, pankrotimenetlust puudutav materjal II kd tl-d 151-153, 154, III kd tl-d 38-71, 73). Kuigi kostjad on menetluses esitanud OÜ Forest Service ja OÜ Brauf poolt OÜ-le Cesmet esitatud arved, OÜ Brauf kinnituse ja käibedeklaratsiooni (II kd tl-d 14 ja 194-198) ning Maaja Eluri kinnituse OÜ-le Cesmet laenatud raha summas 120 000 krooni tagastamise kohta (II kd tl 15), ja eelviidatud OÜ Cesmet kontoväljavõttest nähtub ka osade muude maksete tegemine arvete tasumiseks teistele äriühingutele, leiab ringkonnakohus, et eelkirjeldatud kostjate teod, s.o suuremas osas võlgade tasumine AS-le Hansa Liising Eesti, võimaldamaks liisingulepingute võimalikult soodne üleminek neile endile kuuluvale teisele äriühingule OÜ-le Forest Service, ning seejärel sisuliselt varatu OÜ Cesmet üleandmine isikule, kelle esindajad ei ela Eestis ega olnud pankrotimenetluse ja dokumentide üleandmise tarvis kättesaadavad, on tehtud eesmärgiga mitte tagastada hagejalt ilma õigusliku aluseta saadud raha ning sellega tekitada viimasele kui OÜ Cesmet võlausaldajale kahju. Kostjate tegevuse eesmärgiks käsitletavate maksete tegemisel ei olnud OÜ Cesmet maksejõuetuse vältimine ega osaühingu normaalse majandustegevuse jätkamine. Kostjate selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ning lubamatu tulenevalt TsÜS §-st 138 lg 2. Kostjate õigusvastase teo ja nende süü

puudumist ei tõenda Põhja Politseiprefektuuri 28.08.2006 määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta ega ka Riigiprokuratuuri 30.10.2006 määrus Vida Skog AB kaebuse rahuldamata jätmises (I kd tl-d 165 ja 183), sest kostjate tegevusele antud kriminaalõiguslik hinnang ei ole kahjunõuet läbivaatavale tsiviilkohtule siduv ega oma see ka tsiviilasjas tõenduslikku tähendust. Kuna lisaks kostjate õigusvastasele teole on tõendatud ka hagejal seoses kostjate õigusvastase käitumisega kahju tekkimine hagis nõutud summas, s.o tagastamata summa 449 289 SEK, mis vastavalt Eesti Panga ametlikule kursile oli hagiavalduse esitamise ajal 25.01.2006 753 727.22 Eesti krooni, ning esineb kostjateE. i ja P. i mõlemi süü hagejale kahju tekitamisel tahtluse vormis, siis on nad tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 7, § 65 lg-st 1, § 127 lg-test 1 ja 4 ja § 128 lg-st 3 kohustatud hüvitama solidaarselt hagejale nimetatud summa.

11.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kostjad vastutavad käesoleval juhul hagejale tekitatud kahju eest ka ÄS § 180 lg 51 alusel. Vastavalt ÄS § 180 lg-le 51 kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Õige on maakohtu tõlgendus, mille kohaselt võib ka ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, millega kaasnes kahju tekkimine osaühingu võlausaldajale, olla juhatuse liikme otsevastutuse tekke aluseks võlausaldaja ees VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Maakohus on tõendeid hinnates aga jõudnud ebaõigele järeldusele, et tõendamata on hageja väited kostjale väljakujunenud maksejõuetuse tegelikust tekkimise ajast. Ringkonnakohus leiab, et nii ajutise halduri T. Eipre aruannetest (III kd tl-d 50-53, 57-58) kui ka Harju Maakohtu 27.03.2007 määrusest (II kd tl-d 151-153), millega lõpetati OÜ Cesmet pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, nähtub üheselt, et OÜ Cesmet maksejõuetus oli välja kujunenud juba novembris 2005. Oma täiendavas arvamuses OÜ Cesmet maksejõuetuse tekkimise aja kohta (III kd tl 57) on ajutine haldur muuhulgas märkinud, et “vastavalt maksuameti poolt esitatud maksude saldole ja isikukontoridade väljatrükile selgub, et esmased raskused maksude õigeagse tasumisega tekkisid võlgnikul juba juulis 2005. a. Nagu isikukontoridadest nähtub, on viimased tulumaksu tasumised toimunud 2005. a septembris ning sotsiaalmaksu laekumised novembris 2005. a, millega aga kogu tekkinud võlgnevust ei likvideeritud. Pärast seda maksude tasumist toimunud ei ole, mis viitab selgelt käibevahendite puudumisele ning võimalik, et tegevuse lõpetamisele. Lähtuvalt eeltoodust leiab haldur, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise aeg oli hiljemalt november 2005. a.” Ajutine haldur oli kostja majandusolukorra analüüsimisel kindlaks teinud ka selle, et kostjal on kohustusi (maksu ja inressivõlg ning võlgnevus AS Stora Enso Mets ees) vähemalt 985 510.57 krooni suuruses summas, samas kui kostjal puuduvad mistahes käibe- ja põhivahendid nimetatud kohustuste katmiseks. Maakohtu viide asjaoludele, et pankrotimenetluse kohta esitatud dokumentidest ei nähtu ajutise halduri poolt võlgniku suhtes krediidiasutustele tehtud järelepärimised kontodel tehtud tehingute kontrollimisest ega asjaolude arvestamist, mis puudutavad võlgniku arvelduskonto arestimist käesolevas tsiviilasjas tehtud hagi tagamise määruse 02.03.2006 alusel, ega nähtu ka andmeid hageja avalduse alusel Põhja Politseiprefektuuris 18.04.2006 alustatud kriminaalmenetlusest, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates ei anna nimetatud asjaoludega arvestamata jätmine pankrotimenetluses alust järelduseks, et kostja OÜ Cesmet maksejõuetus ei olnud veel 2005. a

novembriks ega ka hageja poolt ebaõige rahaülekande tegemise ajaks välja kujunenud. Kostja maksejõuetust hageja poolt eksliku rahaülekande tegemise ajal tõendab lisaks eeltoodud tõenditele ilmekalt ka see, et kostja sai teha ja tegi enamiku detsembri 2005. a ja jaanuari 2006. a maksetest just hagejalt 23.12.2005 laekunud suure summa arvel, samas aga ei tasunud ta ikkagi ära ei maksuvõlga ega võlgnevust AS-le Stora Enso Mets. Eeltoodust tulenevalt olid kostjadE. ja P. juba 2005. a detsembri alguses kohustatud vastavalt ÄS § 180 lg-le 51 esitama kohtule OÜ Cesmet pankrotiavalduse, mida kostjad aga teinud. Kuivõrd kostjad seda ei teinud ning seetõttu sai ka võimalikuks hageja poolt ekslikult ülekantud suure rahasumma ärakasutamine kostjate endi ärihuvides kui ka neile meelepäraste võlgnevuste valikulisel tasumisel, mis ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega, aga samuti kaasnes sellega hagejale võlgnetava summa kättesaamise võimatus pankrotistunud ja likvideeritud OÜ-lt Cesmet, on kostjatelE. ja P. tekkinud ka ÄS § 180 lg 51 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohane solidaarkohustus 753 727.22 EEK suuruse kahju hagejale hüvitamiseks.

12.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kostjate suhtes on võimalik lisaks eeltoodud alustele kohaldada ka VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 ettenähtud vastutust hagejale kahju tekitamise eest. Vastavalt VÕS nimetatud sättele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Ka see säte võimaldab analoogselt VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 nõuda võlausaldajal kahju hüvitamist otse võlgnikust äriühingu juhatuse liikmelt, kuid seda tingimusel, et tuvastatakse juhatuse liikme kahju põhjustanud teo vastuolu heade kommetega ning tema tahtlus kannatanut kahjustada. Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et kostjateE. ja P. käitumine OÜ Cesmet poolt hagejalt alusetult saadud raha ärakasutamisel oli suunatud otseselt sellele, et sellest saada ka isiklikku kasu ning hagejale raha mitte tagastada, ning esines nende mõlemi ühine tahtlus hagejat kui kannatanut kahjustada. Kostjate selline käitumine riivab kõikide ausalt ja õiglaselt mõtlevate isikute sündsustunnet ning on ühiskondlikult taunitav ja toob kaasa nende kohustuse hüvitada hagejale kahju ka VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatud alusel.
13.Kuna ringkonnakohus rahuldab tehtava uue otsusega hagi tervikuna ning hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb vastavalt muuta menetluskulude jaotust esimese astme kohtus ning jätta TsMS §-de 162 lg 1 ja 171 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ning ringkonnakohtus tervikuna solidaarselt kostjateE. ja P. kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja