Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asjaolud.

Võlasummad on arvestatud 01.11.2006.a. seisuga, mil pooled pidasid läbirääkimisi kohtuliku kokkuleppe saavutamiseks. Põhivõla arvestamise aluseks on võetud laenulepingus märgitud laenusumma – 735 200.krooni, millest on maha arvestatud kostja poolt 14.08.1995.a. ja 26.09.2001.a. tasutud summad. Seega oles kostja põhivõlg 273 509,24 krooni (735 200 – 245 739,20 – 215 951,56). Viivitusintressi arvestas hageja tasumata summalt 2% aastas. Intressi ümberarvestusest tulenevalt oleks tasumisele kuuluv viivis 85 911,59 krooni. Kokku nõutakse 359 420,83 krooni.

Kuna 13.01.1993.a. lepingut kui ostu-müügi lepingut ja 19.05.1995.a. lepingut kui laenulepingut ei saa lugeda eelpool toodud põhjustel sõlmituks, siis sellest tulenevalt ei saa lugeda sõlmituks ka kokkulepet intressi ja viivise suuruse kohta, kuivõrd sõlmimata lepingutest ei teki pooltele mingeid kohustusi. Alternatiivse vastuväitena palub kostja esindaja juhul, kui kohus leiab, et kostja peab siiski tasuma viivist, kohtul viivist vähendada 80 000.- krooni võrra. Kostja loeb käesoleval juhul mõistlikuks viivise suuruseks 5 911,59 krooni ja on nõus seda ka tasuma. Samuti leiab kostja esindaja, et hagejal puudus alus arvestada Kadrina valla poolt 26.09.2001.a. Rahandusministeeriumile tasutud summa 335 380.- krooni intresside summa katteks. Nimetatud summa on hageja alusetult arvestanud intressi võlgnevuse katteks, kuigi oleks pidanud arvestama küttemasuudi põhivõlgnevuse katteks. Tegelikuks põhivõla jäägiks saaks olla 154 080,80 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et tuvastatud on küttemasuudi tarnimine Kadrina vallale ja selle kasutamine soojusenergia tootmiseks Kadrina valla territooriumil asuvates katlamajades kütteperioodil 1992/1993.a. Hageja esindaja poolt ei ole esitatud küttemasuudi saatedokumente, kuid pooled on deklareerinud tasumata maksete kogusummat. Korduvalt on pikendatud küttemasuudi eest tasumise tähtaegu, seoses kostja makseraskustega. Vaatamata sellele ei ole tasutud kuni käesoleva ajani kogu võlgnevust. Tunnistaja endise vallavanema J S ütluste kohaselt küttemasuuti tarniti ja kostjale anti lootusi, et kogu võlgnevust tasuda ehk ei tulegi ning see võidakse kustutada. Hageja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu ei ole nõustunud võlgnevust kustutama. Poolte vahel on sõlmitud korduvaid kokkuleppeid, mida ei ole täidetud täies ulatuses kostja poolt. Maakohus nõustub kostja esindajaga ja leiab, et 335 380.- krooni mille vald tasus 26.09.2001.a.küttemasuudi eest on õigusliku aluseta arvestatud intressi võlgnevuse katteks. Nimetatud summa tuli arvestada põhivõla katteks. Käesolevas hagis kuuluvad kohaldamisele kuni 01.07.2002.a. kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 173 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt oli kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubamatu. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõla katteks 154 080,80 krooni. TsK ei sätestanud kreeditorile võimalust valida ise kas saadud raha arvestada põhi või kõrvalnõude katteks. Eeskätt tuli tasutud rahasummad arvestada põhinõude katteks. TsK § 231 lg. 1 sätestas hageja viivise nõudeõiguse. TsK § 194 lg. 1 sätestas, et kohtul on õigus leppetrahvi (viivist) vähendada, kui tasumisele kuuluv leppetrahv (viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega. Maakohus leiab, et kostja alternatiivne vastuväide viivise vähendamiseks on põhjendatud. Viivist tuleks vähendada 80 000.- krooni võrra ja lugeda mõistlikuks kostja pakutud summa 5 911,59 krooni. Arvestada tuleb poolte tegevust antud võlasuhtes ning asjaolu, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Samas kostja on lugenud oma vastuses mõistlikuks viivise suuruseks 5 911,59 krooni. Hagi on menetluses alates 17.01.2005.a. Alates 01.01.2006.a. jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS RakS § 3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“. Sel ajal

kehtinud TsMS § 60 lg. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus juhindus eeltoodust ja TsMS § 442, 455, 630, 631, 632 sätteid. Kohtunik

/allkiri/

Maido Roots

Ärakiri õige Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Merle Kaegas

Tartu Ringkonnakohus 19.märtsil 2010.a. otustas: Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 30. novembri 2009 otsus osaliselt, s.o Kadrina vallalt Eesti Vabariigi kasuks viivise 5911.59 krooni väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista Kadrina vallalt Eesti Vabariigi kasuks välja viivise katteks 56 470.14 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Kadrina vallalt Eesti Vabariigi kasuks 154 080.80 krooni (ükssada viiskümmend neli tuhat kaheksakümmend kr ja 80 s) põhivõlgnevuse katteks ning 56 470.14 krooni (viiskümmend kuus tuhat nelisada seitsekümmend kr ja 14 s) viivise katteks. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.“ Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsus jõustus 09.juunil 2010.a. Riigikohtu määrusega. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.