Võlaõigus › Võõrandamislepingud

21.05.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt küünepuuri. Garantiiajal selgus, et puur ei tööta korralikult. Hageja viis 05.01.2009.a kostjale puuri tagasi. Kostja müügijuht lubas hagejale raha tagastada. Hagejale ei ole siiani raha tagastatud. Kostja on teatanud, et küünepuur on töökorras ja soovib selle hagejale tagasi anda. Kuna küünepuur on aga hageja igapäevane töövahend, siis on hageja ostnud juba uue küünepuuri. Sellest tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 2970 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ostis kostjalt esimese küünepuuri 13.04.2007.a 07.02.2008.a pöördus hageja kostja poole pretensiooniga. Kostja vahetas küünepuuri uue küünepuuri vastu välja. Hiljem selgus, et küünepuuril ei olnud puudusi, vaid see oli jäetud puhastamata. 05.01.2009.a pöördus hageja uuesti kostja poole, sooviga tagastada ka teine küünepuur. Kostja klienditeenindajal, kes lubas raha tagastada, puudus selleks pädevus. Tal puudus õigus võtta äriühingule rahalisi kohustusi. Pädevuse puudumisest teavitati 06.03.2009.a ka hagejat. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg 1 oleks hageja pidanud teatama asja mittevastavusest kahe kuu jooksul sellest teadasaamisest. Hageja seda ei teinud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud asja mittevastavust piisavalt täpselt. Seega ei saa hageja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Küünepuur on töökorras ja müüja on valmis selle ostjale üle andma. Seda ei olnud vaja parandada. Asja ülevaatamisel selgus, et puur vajas üksnes puhastamist, mida peab tegema hageja. Seega ei ole kostja lepingut rikkunud. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja viis 05.01.2009.a küünepuuri kostjale tagasi. Samal päeval on kostja töötaja andnud kirjaliku lubaduse tasuda hagejale 2950 krooni. Kostja on väitnud, et sellise lubaduse andnud klienditeenindajal polnud selleks volitusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg 2 sätestab, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kohus on seisukohal, et tehingud, mis on tavaliselt vajalikud kaupade müümiseks, hõlmavad ka tehinguid, mis tehakse seoses müüdud asja (väidetava) mittevastavusega lepingule. TsÜS § 121 lg 3 sätestab, et kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. Kostja väitel teavitas ta hagejat 06.03.2009.a sellest, et klienditeenindajal puudus raha tagastamise lubaduse andmiseks volitus. Seega ei teadnud hageja kokkuleppe sõlmimise hetkel, s.o 05.01.2009.a, et kostja töötajal selleks volitused puuduvad. Eeltoodust järeldub, et esindusõiguse piirang hageja suhtes ei kehtinud. Kohus on seisukohal, et 05.01.2009.a sõlmisid pooled kokkuleppe, et hageja tagastab kostjale küünepuuri ja kostja tagastab hagejale 2950 krooni. Tulenevalt TsÜS § 121 lg 2 ja lg 3 on kostja klienditeenindaja poolt sõlmitud kokkulepe kostjale siduv. Hageja on küünepuuri kostjale üle andnud, seega tuleb ka kostjal hagejale raha tagastada.

Kuna pooled sõlmisid raha tagastamise kohta kokkuleppe, siis ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see, kas küünepuuril olid ka tegelikult puudused ning kas hageja teavitas väidetavatest puudustest õigeaegselt. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja lubas hagejale tagastada 2950 krooni, mitte 2970 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2950 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 99 % ulatuses kostja kanda ja 1 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.