Tsiviilasi nr.2-09-13433
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
30.november 2009.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-13433
Tsiviilasi
X AS hagi OÜ X vastu tasumata maksete väljamõistmise nõudes Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Hageja lepinguline esindaja : E. P. (jurist) Kostja : OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja : adv. R. M. (AB V ja P; asukoht : xxxxxxxxxx.xxxxxxxxxx) /ilmumata/ Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §173, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada X AS ja OÜ X vahel 30.novembril 2009.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
nr.2-09-13433,
seoses
Tagastada X AS-ile (a/k xxxxxxxxxx, Swedbank) hagiavalduse esitamisel tasutud (26.03.2009.a.; nr.19047) riigilõivust pool summat, see on neli tuhat kakssada viiskümmend (4 250) krooni, märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-09-13433, riigilõivu osaline tagastamine“ . Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 27.03.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud X AS hagi OÜ X vastu, milles hageja nõuab kostjalt kommunaalmaksete võlgnevuse, halduskulu, hooldustasu ja remondireservi maksete koos viivisega, s.o seisuga 28.02.2009.a. kogusummas 51 136.10 krooni, väljamõistmist /tl.1-4/. Poolte taotlus 30.11.2009.a. on kohtule laekunud kostja esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissileping ning kohtuistungil hageja esindaja poolt allkirjastatud samaste tingimustega kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning menetluskulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ja tasumise tingimustes. Kompromissilepingus on hageja esitanud menetluskulude taotluse, milles palub tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o. 4 250 krooni. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused
Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi vastuvõtmine ja kinnitamine Pooled on asja menetluses avaldanud valmisolekut pidada läbirääkimisi ja lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. 30.11.2009.a. on kohtule laekunud kostja esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissileping ning kohtuistungil hageja esindaja poolt allkirjastatud samaste tingimustega kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning menetluskulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ja tasumise tingimustes. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulude jaotus TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 8 500 krooni /tl.33/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 4 250 krooni.
A.Kaldma kohtunik 30.11.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.