30. november 2009 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-8695 OÜ F hagi AAOÜ vastu 151 538,95 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
151 538,95 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ F (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige AR, lepinguline esindaja Enn Talp Kostja AAOÜ (registrikood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum (Kredilex OÜ )
Kohtustungi toimumise aeg
15.10.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja AR Hageja lepinguline esindaja Enn Talp Kostja lepinguline esindaja Agu Eichenbaum
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
1.Välja mõista AAOÜ-lt kommunaalteenuste võlgnevus 4 611 (neli tuhat kuussada üksteist) krooni ja 45 senti OÜ-u F kasuks.
2.Välja mõista AAOÜ-lt kahjuhüvitis 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni OÜ-u F kasuks. Menetluskulude jaotus Mõista AAOÜ-lt menetluskulud 45 % ulatuses välja OÜ F kasuks. AAOÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.03.01.2007 sõlmisid pooled üürilepingu nr 56, millega hageja andis kostjale üürile 192 m2 laopinda ja 67 m2 kontoripinda (tl 4-6). Ruumid anti üle 03.01.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktiga ( tl 7).
2.12.11.2007 esitas hageja kostjale üürilepingu lõpetamise teate (tl 46). 14.11.2007 esitas hageja kostjale teate, et kasutab pandiõigust äriruumi sisustusse kuuluvate vallasasjade osas (tl 47).
3.30.11.2007 tasus kostja võlgnevuse 72 510 krooni ning alustas kolimisega. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kommunaalteenuste võlgnevus 4 611,45 krooni, kahjuhüvitis 60 000 krooni ja tekitatud kahju 86 927,50 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 271, 292, 334 lg 1 ja 2 § 335.
5.Hageja selgitab, et üürilepingu punkti 11 kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri 30 000 krooni ja lisaks üürile kommunaalteenuste eest. Kostja jättis tasumata kahe kuu üüri, mistõttu edastas hageja kostjale tulenevalt üürilepingu punktist 30.3 12.11.2007 üürilepingu lõpetamise teate ja palus üüritud pinnad vabastada kahe päeva jooksul ehk 14.11.2007. Kostja üüritud pindasid ei vabastanud. Kostja alustas kolimistöid alles 30.11.2007 ja andis võtme üle 18.01.2008 (tl 16). 01.12.2007 esitas hageja kostjale arve nr 807 2007 novembrikuu kommunaalteenuste eest summas 4 611,45 krooni (tl 50), kuid kostja ei ole seda tasunud.
6.Hageja on seisukohal, et kostja oma pahatahtliku käitumisega on venitanud üüritud ruumide üleandmisega ja hagejal on jäänud saamata üür kahe kuu eest kui kostja vara oli üüritud ruumides ajavahemikul 17.11.2007 kuni 18.01.2008. Seega on hagejal jäänud saamata tulu 60 000 krooni, mille saamise õigus on vastavalt VÕS §-le 335.
7.Vastavalt üürilepingu punktile 16 kohustus kostja lepingu lõppemisel andma üle vara samas seisus, milles kostja selle sai, arvestades normaalset kulumist. Üürilepingu lisaks oleva 03.01.2007 vara üleandmise - vastuvõtmise akti punktis 3 on ära toodud vara seisukord üürilepingu sõlmimise ajal (tl 7). Üüritud ruumid ülevaatlusel 13.12.2007 hageja ja DKVOÜ esindaja VN poolt tuvastati, et ruumid on tunduvalt halvemas seisukorras kui üürile andmisel, arvestades normaalset kulumist, samuti oli rikutud hageja vara (tl 14). Vastavalt üürilepingu punktile 15 kohustus kostja tegema jooksvat sanitaarremonti omal kulul. Kontoripinna seinad olid aga üleandmisel nii halvas seisus, et hagejal tuli seinad üle värvida. Kokku kulus kontoripinna taastamiseks 12 500 krooni.
8.Kostja oli kõrvaldanud üüritud ruumidest kogu veesüsteem, mis tuli hageja poolt taastada ning taastamiseks kulus 12 000 krooni (tl 53). Samuti oli kostja poolt tekitatud üüritud ruumides järgnevat kahju: rikutud elektrisüsteem, mille taastamiseks kulub 25 000,05 krooni (tl 54), rikutud riiulid, mille taastamiseks kulub 25 432,45 krooni, kuid arvestades riiulite amortisatsiooni vähendab hageja nõuet 7 000 krooni võrra ja nõudeks jääb 18 432,45 krooni (tl 55), rikutud väravasektsioonid, mille taastamiseks kulub 9 440 krooni (tl 56), rikutud signalisatsioon, mille taastamiseks kulub 5 055 krooni (tl 57), rikutud telfer, mille taastamiseks kulub 4 500 krooni (tl 58). Kokku kulub kahjude taastamiseks 86 927,50 krooni. Hageja esitas 08.02.2008 kostjale kommunaalteenuste võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõude (tl 8-9), kuid 20.02.2008 kirjaga kostja nõuet ei aktsepteerinud (tl 59-61).
9.Tulenevalt kostja vastusest selgitab hageja, et kostja kommunaalteenustevõlg 4 611,45 on aja eest, mil kostja üüritud mitteeluruumi veel kasutas. Kuna kommunaalteenuste maksumuse saab hageja teada viivitusega, on hagejal kommunaalteenuste arveid võimalik esitada tagantjärele.
Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista.
2-08-8695
11.Kostja on seisukohal, et hageja poolt antud tähtaeg ruumide vabastamiseks ja asjade äraviimiseks oli ebamõistlikult lühike. Arvestades kogu kostja majandustegevuseks vajaminevat inventari ei olnud võimalik kahe päeva jooksul kõikide asjade kolimine ning ruumide vabastamine, millisest asjaolust kostja teavitas ka hagejat, kuid sellele vaatamata esitas hageja kostjale 14.11.2007 teatise, milles nõudis võlgnevuse tasumist ning viitas pandiõiguse kasutamisele. Ruumide mittevabastamisel kutsus hageja kohale politsei ning turvatöötajad ja lukustas ruumid ning kostjal ei olnud enam võimalik alates 14.11.2007 hoonesse pääseda ega oma asju vedada ning valdust vabastada. Kostja seaduslik esindaja püüdis küll pidada läbirääkimisi kolimistööde teostamiseks ja esemetele juurdepääsemiseks, kuid hageja juurdepääsu ei võimaldanud. Kostja märgib, et kostjal ei olnud võimalik koheselt tasuda võlgnevust ning kontrollida selle õigsust ega alust, kuna hageja pidas kinni ka kostja raamatupidamisdokumendid sh. üüriarved.
12.Kostja püüdis hagejaga sõlmida kompromisslepingut, kuid hageja ei nõustunud, mistõttu tasus kostja 30.11.2007 72 510 krooni, et pääseda ligi oma asjadele ja teostada kolimistöid. Kuid ka peale nõutud summa tasumist jätkas hageja pahatahtlikku tegevust ja halvas kostja majandustegevust. Hageja jätkuvalt ei võimaldanud kostjal teostada kolimistöid, mistõttu kostja esitas hageja esindajale 04.12.2007 kirjaliku pretensiooni, kus palus koheselt lõpetada kostja tegevuse kahjustamine ning võimaldada kolimistööde teostamist (tl 76). Peale pretensiooni esitamist sai kostja paar päeva kolimistöid teostada, kuid 07.12.2007 hommikul puudus kostjal jälle ligipääs ruumidele ning kolimistööde jätkamine osutus võimatuks, mistõttu esitas kostja hagejale järgneva kirjaliku pretensiooni, kus märkis, et hageja tegevus ei ole kooskõlas seadusega ning on ebaseaduslik kinnipeetud vara väärtuse ja nõude suuruse vahekorra suhtes ehk ca 70 000 kroonise nõude katteks pidas hageja kinni esemeid mille väärtus on ca pool miljonit krooni (tl 78). Hageja kommunaalkulutuste nõue tuleneb aja eest, mil üürileping oli üles öeldud ja kostja ligipääs ruumidele ning kommunaalteenuste tarbimisele takistatud. Seega ei ole kostja kommunaalteenuseid 4 611, 45 krooni eest tarbinud.
13.Ruumide vabastamine ja kolimistööd olid takistatud hagejast tulenevatel põhjustel, mille eest kostja ei vastuta. Hageja on hagis tunnistanud pandiõiguse kasutamist ja ruumide kasutamise takistamist keskmiselt poole kuu ulatuses. Tegelikkuses oli ruumide kasutamine ja kolimine takistatud alates novembri keskelt ehk lepingu ülesütlemisest peaaegu detsembri keskpaigani ehk sisuliselt kuu aega. Kostjal õnnestus oma kolimistööd lõpetada ja ruumid vabastada 17-21 detsember. Hageja väide, et võtmed tagastati alles 18.01.2008 on eksitav. Aktil olev kuupäev 18.01.2008 ei ole kirjutatud kostja esindaja P. K ’i poolt ning tegemist on kellegi hilisema juurdekirjutisega. Kostja märgib, juba novembri keskel, mil hageja kutsus politsei ja turvafirma, vahetati signalisatsiooni süsteemi juurdepääsu koodid ning kostjal ei õnnestunud enam ilma hagejata ruumidesse pääseda. Seega ei vasta tõele, et hagejal puudus juurdepääs ruumidele ja ruumide kasutamine oli takistatud. Isegi kui asuda seisukohale, et võtmed tagastati hagejale 18.01.2008, siis ei tähendanud see, et ruumidesse juurdepääs oleks hagejal takistatud. Kostjale jääb arusaamatuks, mida tegi hageja, et väidetavat kahju tekkimist välistada.
14.Hageja on kohtule esitanud DKVOÜ puuduste loetelu 9 punktiga, mille on väidetavalt allkirjastanud VN. Kostja jaoks on nimetatud isik tundmatu. Puudub teave kas VN omab vastavaid erialaseid teadmisi, et dokumendis kirjeldatud puudusi tuvastada. Kostja märgib, et dokumendil puudub AR allkiri. Samuti puudub dokumendil kostja esindaja allkiri. Kostjal oli õigus viibida objekti ülevaatuse juures ja anda vajadusel oma selgitusi või esitada küsimusi. Seega on kostja on seisukohal, et tegemist on fiktiivse dokumendiga, mis ei kajasta tegelikku olukorda. Hageja on kohtule esitanud ka B OÜ arve nr 072-07, mis on koostatud 12.11.2007 TK poolt. Kostjale jääb arusaamatuks, mida hageja soovib tõendiga tõendada, kuna arvest ei nähtu tööde teostamist, kuidas nähtub selle arve seos just nimelt kostja kasutuses olnud ruumide värvimisega jne. Juhul kui oletada, et ruumid värviti üle, siis jääb kostjale arusaamatuks, kes ja kuidas sellise vajaduse tuvastas ning miks oli vaja värvida. DKVOÜ loetelus on märgitud, et kontorruumi seinad määrdunud. Vastavalt pooltevahelisele lepingule anti kostjale üürile laopind 192m2 ja kontoripind 67m2. Vaidlusalusest arvest ja hageja hagiavalduse 3 punktist aga nähtub, et seina värviti 208m2. Hageja esialgsele hagiavaldusele lisatud B
2-08-8695 OÜ arvel puudub hoopiski märge seina värvimisest, mis teise hagiavalduse lisa materjalides oleval arvel on juurde tekkinud. Kostja on seisukohal, et seinte värvimine on arvele hiljem juurde trükitud, millest tulenevalt on ka arvete üldsummad, samuti kogused ning ühikuhinnad erinevad ja valed. Eeltoodust nähtub, et tegemist on ilmselgelt fiktiivse ja võltsitud arvetega, millega hageja püüab kohut eksitades kostja arvel rikastuda. Kostja märgib, et hagejal on pooleli isikliku maja ehitamine ning on võimalik, et tegelikke töid teostati hoopis seal.
15.Kostjale jääb arusaamatuks, kas kostja on väidetavalt lahti ühendanud veetorustiku või kõrvaldanud kogu veesüsteemi. Asja materjalide juurde lisatud elektritööde hinnapakkumisel, signalisatsiooni hinnapakkumisel, telfri hinnapakkumisel, metallmööbli ehk riiulite hinnapakkumisel, tõstukukse hinnapakkumisel puuduvad igasugused allkirjad ning kooskõlastused. Ei ole arusaadav, kas nimetatud tööd on tehtud ning tööde eest tasutud. Kostjale jääb arusaamatuks, millal ja kes signalisatsiooni väidetavalt rikkus, signalisatsiooni süsteeme kasutas alates novembri keskpaigast hageja ise, kui vahetas signalisatsiooni koodid. Samuti ei ole üleandmisaktis 03.01.2007 näha millises seisukorras oli signalisatsiooni süsteem üleandmisel. Samuti on arusaamatu millal ja kes väidetavalt riiulid rikkus, üleandmisaktis 03.01.2007 ei ole fikseeritud nende olukorda. Arvestades hageja esitatud materjalide ebaselgust ja vastuolulisust ei ole kostja arvates hageja tõendada kahju tekkimist. Osad esitatud materjalid ei ole asjakohased ning kostja arvates tõendina kõlbmatud. Kohtuotsuse põhjendus
16.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatus osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
18.VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 03.01.2007 üürilepingu nr 56, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile 192 m2 laopinda ja 67 m2 kontoripinda (tl 4-6). VÕS § 276 lg 1 järgi üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 03.01.2007 sõlmisid pooled üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 7). VÕS § 316 lg 1 p 1 alusel üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Puudub vaidlus, et 12.11.2007 edastas hageja kostjale teate üürilepingu lõpetamisest alates 12.11.2007 seoses üürilepingu punkti 30.3 mitte täitmisega ning palus ruumid vabastada hiljemalt kahe päeva jooksul (tl 46).
19.VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu nr 56 punkti 11 kohaselt kohustub üürnik tasuma renti igakuiselt laopinna ja kontori eest summas 30 000 krooni (käibemaksuta). Üüritasu hulka ei ole arvestatud kulutusi elektrienergiale, küttele, sideteenuste, vee- ja kanalisatsiooni jm kommunaalteenuste eest. Nimetatud teenuste eest tasub üürnik koos üüriga igakuiselt vastavalt tegelikele kulutustele üürileandja poolt esitatud arvete alusel. Kommunaalteenuste arve nr 807 summas 8 646,45 krooni on sisustatud novembrikuus osutatud teenustega (tl 32). Eeltoodu arve esitamine teenuste osutamise järgneval kuul on tavapärane praktika. Seega hageja nõue kostjale tasuda seisuga 14.11.2007 4 611,45 krooni on õiguspärane. Kostja väide, et hageja kommunaalkulutuste nõue tuleneb aja eest, mil üürileping oli üles öeldud ja kostja ligipääs ruumidele ning kommunaalteenuste tarbimisele takistatud alusetu. Hageja nõue on kuni 14.11.2007 kasutatud teenuste eest, seega hõlmab perioodi mil kostja vaidlusaluseid ruume
2-08-8695 kasutas, mistõttu nõue kommunaalteenuste eest 4 611,45 krooni saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.VÕS § 335 sätestab üürileandja õiguse nõuda üürnikult kahjuhüvitist aja eest kui ta ei anna üüritud asja tagasi pärast üürilepingu lõppemist. Kostja pidi üüritud ruumid üle andma 14.11.2007. Kostja andis hagejale üle võtmed 18.01.2008. Kostja väide, et ruumid vabastati ja võtmed anti üle 17-21.detsember 2007 paiku ei ole tõendatud. Kostja juhatuse liige on omakäeliselt 18.12.2007 kirjalikult teatanud, et garaaživõtmed tagastatakse hiljem (tl 17) ja 18.01.2008 on kostja juhatuse liige omakäeliselt kirjalikult vormistanud võtmete loetelu, mis hagejale üle anti (tl 49). Kostja väide, et hageja on kuupäeva hiljem juurde kirjutanud ei ole tõendatud. Kostjal koostades võtmete üleandmise kirja oli võimalus omakäeliselt kirjutada kuupäev ja kui ta seda ei teinud, siis on see kostja risk. Kohus vaadelnud toimikus olevaid kostja poolt koostatud teisi kirju, siis on kostja märkinud alati kuupäeva, seega puudub alus arvata, et kostja ei teaks kuupäeva märkimise vajadusest. Kohus leiab, et hagejal on jäänud saamata üür ajavahemikul 17.11.2007 kuni 18.01.2008 kahe kuu eest 60 000 krooni s.o ajal, mil kostja vara oli üüritud ruumides, millest ta ka kostjat teavitas (tl 47). Kostja vastuväide, et hageja tegi takistusi asjade kättesaamiseks ei ole tõendatud. Hageja kasutas pandiõigust äriruumi sisustusse kuuluvate vallasasjade osas. Kostja väide, et tal ei olnud võimalik koheselt tasuda võlgnevust ning kontrollida selle õigsust ega alust, kuna hageja pidas kinni ka kostja raamatupidamisdokumendid sh. üüriarved ei ole asjakohane. Kostja võlg oli mitme kuu eest, seega oli kostjale teada võla suurus juba kuid. Kostja oleks saanud oma raamatupidamise dokumente kontrollida sh üüriarveid enne 14.11.2007.Raamatupidamise dokumentide saamine hagejalt 28.11.2007 (tl 72) ei tõenda, et kostjal olid takistused üürieseme tagastamiseks ettenähtud ajaks.
21.VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kohtule esitatud 03.01.2007 poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 7) on loetletud 9 punktis millised tööd eelnevalt üürileandja on teostanud (kontori ruumides tehtud sanitaarremont, on paigaldatud gaasikatlamaja, kontori ruumi on paigaldatud keskkütteradiaatorid, tualetis on vahetatud valamu ja wc-pott, elektrijuhtmestik uuendatud, kontori üldvalgustus uuendatud, paigaldatud vee- ja gaasimõõdikud, tootmisruumi väravad uuendatud, välisseinad on soojustatud ja kaetud katteplekiga) ja 1 punktis on märgitud, et tootmisruumi tõstuk (telfer) on töökorras. Seega eelmärgitud akt on üldsõnaline. Kohtule ei ole esitatud fotosid millelt oleks nähtav millises heakorras vaidlusalused ruumid kostjale üle anti. Kohtule on esitatud hageja poolt 13.12.2007 koostatud käsikirjaline üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 14-15), mille koostamise juures kostjat ei olnud. Aktil puudub kostja allkiri ja ka märge, et kostja oleks keeldunud alla kirjutamast. Seega ei ole tegemist üleandmise-vastuvõtmise aktiga selle tavapärases tähenduses, et üks annab ja teine võtab. Aktis on märgitud, et elektrijuhtmestik on lahti lõigatud, kilbi automaatika puudub, veetorustik lahtiühendatud, garaažiuks muljutud, riiulid ja kandurid kadunud, signalisatsiooni ja järelevalve süsteem ei ole töökorras, telfer ei tööta, kontori siseseinad vajavad puhastamist ja töökoja põrand vajab puhastamist. Kohtule ei ole esitatud fotosid millelt oleks nähtav millises seisukorras on vaidlusalused ruumid ja millised on väidetavad kahjustused. Hageja on koostanud akti varem kui ruumid talle tagastati, seega puudub ülevaade millises seisukorras ruumid olid tagastamisel 18.01.2008. Eelnimetatud aktile sarnase sisuga on kohtule esitatud VN poolt allkirjastatud DKVOÜ blanketile trükitud puuduste loetelu (tl 26). Kohus leiab, et esitatu ei ole kohane tõend.
26.VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1-3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud
2-08-8695 tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimiseks peab kannatanul olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanud peab olema kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu tõendamiskoormis on hagejal. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi fotot vaidlusaluste ruumide heakorra kohta enne kostjale andmist ja pärast tagasisaamist. Hageja enda poolt koostatud akt kahjude olemasolu kohta on üldsõnaline, mistõttu ei ole tuvastatav hagejal kahju olemasolu. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud allkirjadeta hinnapakkumised ja arved ei tõenda kahju olemasolu hagejal, nimetatud ulatuses ja et võimaliku kahju oleks põhjustanud kostja (tl 27-31, 33, 53, 55- 58). Eraldi soovib kohus märkida, et hageja on kohtule esitanud hinnapakkumise 200 m2 betoonpõrandate ehituseks (tl 27) samas kui lepingujärgselt anti kostjale üürile laopind suurusega 192 m2 . Hageja enda koostatud aktist nähtub, et põrandat on vaja puhastada mitte betoneerida. Seega ei ole millegagi põhjendatud põrandate puhastamiseks uute betoonpõrandate ehitus ja veel suuremas pindalas kui on üüritava ruumi pindala. Hageja esitatud arve nr 072-07 (tl 34) ei ole asjakohane ja ei tõenda kahju olemasolu hagejal, kuna arve esitamise kuupäevaks ei ole hagejale veel üüritud eset üle antud, seega puudub ka vajadus kipspindade, akende ja uksepalede viimistlemiseks 114 129,60 krooni eest. Hageja enda koostatud aktist nähtub, et seinu on vaja puhastada, mistõttu arvel esitatud töösisu ei ole tõsiselt võetav. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ja selle tekitamist kostja poolt, mis välistab hagi rahuldamise juhul kui oleks hageja täitnud VÕS § 336 lg 1 sätestatud nõudmisi. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu 45 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.