Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kustutamiseks, viimati 08.02.2009. Kogu võlgnevust kustutatud ei ole. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlg 17 972.60 krooni, intressid 1 148.15 krooni ja viivis 5 991.84 krooni ning määrata menetluskulude jaotus. Kohtu põhjendused Kohus määras asjas kirjaliku menetluse. L. Pallo on kohtumääruse 20.10.2009 isiklikult vastu võtnud, kuid ei ole kohtu määratud tähtajaks kirjalikus menetluses vastuväiteid hagile esitanud. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet ei ole L. Pallo põhjendanud, märkides ainult, et ei nõustu nõudega. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on tõendatud MAGNET krediitkaardi lepinguga (tl 16-18), mille kohaselt kostjal oli õigus kasutada hageja antud krediidilimiiti 20 000 krooni ulatuses intressimääraga 16 % aastas. Toimikulehtedel 20-21 oleva laenukonto liikumiste väljatrüki kohaselt on kostja saanud laenukaart A060007995 kasutamisega hagejalt laenu krediidisumma ulatuses. 06.08.2009 seisuga võlgnes kostja hagejale tagastamata krediidisumma 17 972.60 krooni. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole laenu saanud või et ta on laenusumma tagastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Intressimäär on kokku lepitud lepingus. Lepinguline kohustus tuleb täita, mistõttu kostjal tuleb hagejale maksta intressi arvestusega 16 % aastas laenusumma kasutamise eest kuni lepingu ülesütlemiseni. Hageja arvestuse kohaselt (tl 19) on lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intress 1 148.15 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja arvestuse kohaselt (tl 19) on viivis hagi kohtusse esitamise aja seisuga 5 991.84 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvutusele ja suurusele. Kohus on seisukohal, et ka viivis tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.