2-08-5797
Tsiviilasja number
2-08-5797
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2009 Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Gabriele Models hagi OÜ Ersap vastu 70 000 krooni saamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
70 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.03.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ersap apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja: OÜ Gabriele Models (registrikood 10129634, asukoht Hospidali 4, Pärnu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja: OÜ Ersap (registrikood 11322505, asukoht Jannseni 4-47, Pärnu), lepinguline esindaja Monika Meerents - Luberg
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tühistada Pärnu Maakohtu 12.03.2009 otsus ja jätta OÜ Gabriele Models hagi OÜ Ersap vastu 70 000 krooni saamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Ersap poolt kantud menetluskulud jätta OÜ Gabriele Models kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada
menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale väikebussi Mercedes-Benz V230, mille kohta on sõlmitud 01.11.2007 müügileping. Sõiduk vormistati autoregistrikeskuses kostja nimele ja hageja esitas kostjale arve nr 28 05.11.2007 summas 70 000 krooni maksetähtajaga 05.12.2007. Kostja arvet ei tasunud. Hageja ei ole saanud kostjalt raha ei ülekandega ega sularahas. Hageja palus kostjalt välja mõista 70 000 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu, kuna on ostuhinna 70 000 krooni hagejale tasunud. 20.12.2007 tasus kostja hagejale 05.11.2007 arve sularahas, mille kohta vormistas hageja raamatupidaja kassa sissetuleku orderi nr 21 ja väljastas selle kostjale. Kostja märkis, et müügilepingu p.4 kohaselt läks sõiduki omandiõigus müüjalt ostjale üle vahetult pärast ostuhinna tasumist ja müügilepingu allkirjastamist. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et väikebussi omandiõigus on kostjale üle läinud. Seega olid omandi ülemineku eelduseks olnud tingimused täidetud ehk müügileping oli allkirjastatud ja ostuhind tasutud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis OÜ-lt Ersap välja 70 000 krooni OÜ Gabriele Models kasuks ja jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja on 01.11.2007 sõlminud müügilepingu, mille kohaselt OÜ Gabriele Models, juhatuse liikme L. L. isikus, kohustus üle andma ja OÜ Ersap, juhatuse liikme E. S. isikus, kohustus vastu võtma sõiduki Mercedes Benz V 230 registreerimismärgiga XXX XXX ning kohustus tasuma sõiduki ostuhinna 70 000 krooni (tl 28). Koos sõidukiga tuli üle anda registreerimistunnistus ja muud sõidukit puudutavad dokumendid. Müügilepingu puhul on VÕS § 208 lg 1 järgi ostja põhikohustuseks ostuhinna tasumise kohustus. Hageja väitel ei ole kostja sõiduki eest tasunud. Vastuses makseettepanekule on kostja märkinud, et arve nr 28 summas 70 000 krooni on tasutud 20.12.2007 sularahas (tl 13 pöördel). Kirjalikus vastuses hagile on kostja märkinud, et 20.12.2007 tasus hagejale 05.11.2007 arve nr 28 sularahas, mille kohta vormistas hageja raamatupidaja kassa sissetuleku orderi nr 21 ning kostjale väljastati kviitung kassa sissetuleku orderile (tl 39). 06.10.2008 eelistungil seletas kostja juhatuse liige E. S., et kuna hagejal olid rahalised probleemid, siis oli ta nõus sõiduki ostma. Enne lepingu sõlmimist andis ta sularahas 70 000 krooni hageja juhatuse liikme L. L. kabinetis tema kätte. 03.12.2008 kohtuistungil kostja juhatuse liige E. S. seletas, et kuna hagejal oli rahalisi raskusi, siis oli ta nõus sõiduki ära ostma. Raha tasus ta sularahas L. L. kabinetis ja temaga oli kaasas M. K.. Raha oli tal endal olemas ja firma arvel seda summat ei olnud. Ta oli hageja juhatuse liikme L. L.ga pikka aega tuttav ja seepärast mingit dokumenti raha saamise ja üleandmise kohta ei koostatud. L. pidi hiljem saatma dokumendi raha saamise kohta. Raha üleandmine toimus enne müügilepingu vormistamist. Kassa orderi sai e-maili 2(7)
teel 10.03.2008 ja kviitungi originaali esitada ei ole (tl 69). Tunnistaja M. K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis ta koos kostja juhatuse liikmega hageja kontoris Mercedes bussi eest raha maksmas. Raha üleandmine toimus L. L. kabinetis, summa oli 70 000 krooni. Raha üleandmise kohta dokumenti ei koostatud. Tunnistaja ei teadnud, kas müügileping oli selleks ajaks koostatud (tl 70). Tunnistaja A. S.i kohtuistungil antud ütluste järgi osutas ta hagejale raamatupidamisteenust. Kostja raamatupidaja, kellega oli ta aastaid koos töötanud, helistas talle ja teatas, et üks arve on üleval ja seoses selle arvega on vaja võltsida raamatupidamisdokumenti ja küsis, kas tunnistaja saadaks talle ühe e-maili teel. A. S. tegi vastava dokumendi ja saatis kostja raamatupidajale. Hiljem selgus, et asi on kohtus ja hageja küsis aru selle dokumendi kohta. Siis A. S. helistas kostja juhatuse liikmele ja küsis, millega nad tegelevad. Selgus, et arvet pole tasutud ja kostja ei kavatsenud arvet tasuda. Tunnistaja arvates see kassa order ei saanud olla raamatupidamisdokumendiks, kuna tegemist polnud originaaliga. Kassadokumente sai väljastada ainult juhatuse liige. Eesmärk oli võltsida kassa dokumenti, et kassat vähendada. OÜ Ersap raamatupidaja K. K. juhendas teda ning neil oli vastastikune usaldus. Tunnistaja tegi dokumendi arvutis, saatis kostja raamatupidaja K. K.le ja kustutas dokumendi ära. Raha liikumist selle orderi alusel ei toimunud (tl 81). VÕS § 95 lg 1 järgi võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Kirjaliku tõendi all tuleb mõelda tõendit, millele on võlausaldaja omakäeliselt alla kirjutanud s.o. analoogia tehingu kirjaliku vormiga TsÜS § 78 lg 1 ja VÕS § 11 lg 4 järgi. Kohustuse täitmist ja täitmise vastuvõtmist peab tõendama võlgnik. Et võlgnik saaks oma kohustuse täitmist tõendada, on tal õigus nõuda võlausaldajalt kirjalikku tõendit kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta. Kostja väitel raha maksmisel kirjalikku dokumenti maksmise kohta ei koostatud. Samas kostja väited raha maksmise kohta on vastuolulised. Kirjalikus vastuses makseettepanekule ja hagile kostja märgib, et tasus arve sularahas 20.12.2007. Kohtuistungitel kostja juhatuse liige väitis, et tasus sularahas sõiduki eest enne ostumüügilepingu vormistamist. Kohtu arvates oli ebatõenäoline, et kui raha oli tasutud, siis seda ostu-müügilepingus ei märgitud. Kostja väitel tasus ta raha enne ostu-müügilepingu vormistamist, kuid tunnistaja M. K., kes väidetavalt oli raha üleandmise juures, ei näinud ostu-müügilepingu vormistamist. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud kassa sissetuleku orderit nr 21/20.12.2007 (tl 75) ei saa käsitleda usaldusväärse tõendina raha maksmise kohta, kuna tegemist oli arvutis koostatud dokumendiga, hageja vaidlustas raha saamist ja kostjal ei olnud esitada hageja poolt allkirjastatud originaaldokumenti. Eeltoodu tõttu ei olnud võimalik teostada ka dokumendi võltsituse või käekirjaekspertiisi. Kostja väitel tasus ta sularaha hageja juhatuse liikme kätte, kuid kassa sissetuleku orderilt nähtub, et raha on vastu võtnud raamatupidaja. Tegemist oli e-maili teel saadetud ja arvutis koostatud dokumendiga, mille võis koostada igaüks. Hageja raamatupidaja väitel koostas ta antud dokumendi kostja raamatupidaja palvel kassajäägi vähendamiseks ja raha liikumist selle dokumendi alusel ei toimunud. Hageja raamatupidaja saatis kostja raamatupidajale antud tõendi 10.03.2008 (tl 74,75) s.o. peale seda, kui hageja oli andnud asja kohtusse lahendamiseks maksekäsu kiirmenetluse korras (kohtumenetlust alustati 12.02.2008 (tl 1). Hageja saatis kostjale arve pärast ostu-müügilepingu vormistamist. On ebatõenäoline, et hageja nõuab kohtumenetluses raha tasumist ja samaaegselt väljastab kostjale tõendi, et raha on tasutud.
3(7)
Kostja tunnistaja M. K. ütlused raha maksmise kohta ei olnud usaldusväärsed, arvestades hageja tunnistaja A. S.i ütlusi kohtuistungil. Tunnistaja ütlust tõendina raha tasumise kohta saab arvestada, kui see on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud ostu-müügilepingu järgi raha tasumist hagejale ja hagi kuulus rahuldamisele. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Apellant on seisukohal, et otsuse tegemisel ei ole kohus hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, millega on rikkunud TsMS § 232 lõikes 1 sätestatut. Kohus on jätnud analüüsimata ning arvestamata tunnistaja M. K. poolt antud ütlused ja kostja väited, mille kohaselt vastab hageja poolt väljastatud tõend kohustuse täitmise kohta täitmise kviitungile esitatavatele (sh raamatupidamislikele) nõuetele, ning kostja viited tunnistaja A. S.i poolt antud ütluste mitteusaldusväärsusele. Eeltooduga on kohus rikkunud TsMS § 442 lõikes 8 sätestatut. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohus on asunud seisukohale, et kohustuse täitmise ja täitmise vastuvõtmise tõendamiskoormus on kostja ja hageja vahelises vaidluses kostjal. Kostja on esitanud kohtule 05.11.2007 arvest nr 28 tuleneva kohustuse täitmise tõendamiseks 20.12.2007 kviitungi kassa sissetuleku orderile nr 21 (tl 41). Eeltooduga on kostja tõendanud oma kohustuse täitmist. Riigikohus on 02.02.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 tehtud otsuse p-s 15 asunud seisukohale, et kui kviitung täitmise kohta on välja antud, siis üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ja tõendamiskoormis täitmise mittetoimumise kohta läheb üle võlausaldajale. Sama on Riigikohus korranud 03.12.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-08 tehtud otsuse p-s 11. Lisaks eelnimetatud kviitungile on kostja tõendanud oma kohustuste täitmist tunnistaja M. K. ütlustega. Kohtuistungil andis tunnistaja M. K. ütlusi selle kohta, et käis koos kostjaga hageja juures väikebussi Mercedes-Benz eest raha maksmas. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et kostja poolt hagejale raha üleandmisel tasumise kviitungit ei koostatud ning hageja seaduslik esindaja lubas pärast kostjale arve järele saata (tl 70). Tunnistaja A. S.i andis ütlusi selle kohta, et 20.12.2007 kviitung kassa sissetuleku orderile nr 21 on tema poolt koostatud ning dokumendi saatis tema meili teel kostja raamatupidajale (tl 81). Dokumendi meili teel saamist 10.03.2008 on kinnitanud ka kostja ja esitanud selle tõendamiseks A. S.i ja K. K. vahelise e-kirjavahetuse (tl 62, tl 74,75). Kaebaja arvates on ebaõige kohtu seisukoht seoses 20.12.2007 kviitungiga kassa sissetuleku orderile nr 21. Tunnistaja A. S.i andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema osutas hagejale raamatupidamisteenust ning et eelnimetatud dokument on tema poolt koostatud ja kostja raamatupidajale edastatud. Kohtu seisukoha kohaselt ei saaks kohustuse tekkimise aluseks lugeda ka hageja poolt kostjale e-posti teel edastatud 05.11.2007 arvet nr 28 (tl 29), milline on samuti arvutis koostatud ning seejuures allkirjastamata. Otsuse tegemisel on kohus õigesti märkinud, et VÕS § 95 lõike 1 järgi peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitungi). Nimetatud dokumendi on hageja kostjale väljastanud. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kirjaliku tõendi all VÕS § 95 lõige 1 mõistes tuleb käsitleda tõendit, mille on võlausaldaja omakäeliselt alla kirjutanud, s.o analoogia tehingu kirjaliku vormiga TsÜS § 78 lg 1 ja VÕS § 11 lg 4 järgi. 4(7)
TsÜS § 78 lõike 1 kohaselt juhul, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt loetakse allkirja mehhaanilisel teel jäljendamine omakäelise allkirjaga võrdseks juhul, kui selle kasutamine käibes on tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja. Juriidiliste isikute vahel toimuvates majandustehingutes on allkirja mehhaanilisel teel jäljendamine tavaline ning kostja ei ole nõudnud hagejalt omakäelist allkirja. Apellandi arvates ei ole kohane kohtu poolt otsuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt saaks 20.12.2007 kviitungi kassa sissetuleku orderile nr 21 täitmise kviitungiks lugemise seada kahtluse alla põhjusel, et hageja on nimetatud kviitungi väljastanud peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamist. Puudub vaidlus asjaolu üle, et nimetatud kviitung on koostatud ja kostja raamatupidajale edastatud hageja raamatupidaja poolt, kusjuures nimetatud kviitungi saamise ajal puudus kostjal teave maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohta (kohtumääruse makseettepaneku tegemise kohta sai kostja kätte 29.03.2008, tl 11). Kohus on jätnud analüüsimata ja arvestamata kostja vastuses (tl 39) esitatud viite 01.11.2007 hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu punktile 4, mille kohaselt läheb sõiduki omandiõigus müüjalt ostjale üle vahetult peale ostuhinna tasumist. Poolte vahel puudus vaidlus, et väikebussi Mercedes-Benz V230 omandiõigus on kostjale üle läinud. Samuti on kohus jätnud analüüsimata ja arvestamata kostja vastuväite tunnistaja A. S.i poolt antud ütluste, milliste kohaselt väljastati 20.12.2007 kviitung kassa sissetuleku orderile nr 21 eesmärgiga mitte tõendada kohustuste täitmist kostja poolt, usaldusväärsuse osas (tl 82). Apellant on seisukohal, et asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates nähtub, et kostja on oma kohustused hageja ees kohaselt täitnud. Lähtudes asjaolust, et hageja poolt on kostjale väljastatud kirjalik tõend kohustuse täitmise kohta, oleks hageja pidanud tõendama, et tegelikult kohustust täidetud ei ole. Eeltoodu tõendamiseks hageja usaldusväärseid tõendeid ei esitanud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tuleb maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 01.11.2007 on poolte vahel sõlmitud müügileping, mille kohaselt müüs hageja kostjale sõiduki Mercedes Benz ja kostja kohustus tasuma 70 000 krooni. Pooled vaidlevad, kas tasumise kohustus on kostja poolt täidetud või mitte. Kostja on selgitanud, et ta täitis tasumise kohustuse ja hageja väljastas talle selle kohta hiljem ekirja lisana kassa sissetuleku orderi.
Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti otsuse tegemisel kohaldanud VÕS § 95 lg-t 1, mille kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema 5(7)
nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitungi). Kolleegiumi arvates on hageja kostjale ostuhinna tasumise kohta kviitungi andnud (tl 75). Käesolevas asjas on tunnistajana ülekuulatud hageja raamatupidaja A. S.i selgitanud, et tema saatis kostjale 2008 märtsis kviitungi kassa sissetuleku orderile, millele on märgitud, et dokumendi nr 28 alusel on 20.12.2007 kostjalt sularahas vastu võetud 70 000 krooni. Kviitungil on raamatupidaja A. S.i allkirja jäljend. Kolleegiumi arvates on raamatupidaja tavapäraselt isikuks, kes äriühingus sularaha maksmise kohta dokumente vormistab. TsÜS § 132 lg 1 järgi isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Raamatupidaja on tavapäraselt äriühingu töötaja, kes tegeleb arvepidamise korraldamisega, sealhulgas ka sularaha liikumise korraldamise ja dokumenteerimisega. Hageja kassa sissetuleku orderi nr 21 ja selle kviitungi kohaselt on raamatupidaja isikuks, kes kirjutab alla hageja sularaha vastuvõtmise kohta vormistatud dokumentidele. Õige ei ole hageja väide, et kassadokumente saab vormistada ainult juhatuse liige. Viis, kuidas sularaha käivet kajastavaid dokumente vormistatakse, on igas äriühingus äriühingu siseselt määratletud ja eelnevalt on kolleegium analüüsinud, et esitatud kviitungist kassa sissetuleku orderile nr 21 saab järeldada, et sularaha vastuvõtmist dokumenteeris OÜ-s Gabriele Models raamatupidaja. Eeltoodut ei lükka ümber ka hageja poolt esitatud arve nr 28 (tl 29), kuna sellel puudub arve koostanud isiku allkiri. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kviitung tõendab kohustuse täitmist ainult siis, kui see on antud kostjale üle algeksemplarina. Eeltoodu võiks olla oluline, kui kahtluse all oleks kviitungi ehtsus. Kolleegiumi arvates ei ole vaidluse all esitatud dokumendi ehtsus, kuna on teada, et dokumendi on saatnud kostjale hageja raamatupidaja. Kolleegium märgib, et äriühingute vahelises suhtlemises on tavaline dokumentide, millel on mehhaaniliselt teel jäljendatud allkiri, saatmine e-kirjadega. Selline suhtlemine ei ole vastuolus TsÜS § 78 lgtes 1 ja 2 sätestatuga. Kuna hageja on raha vastuvõtmise kohta andnud kostjale kviitungi, siis eeldatakse, et kostja on oma kohustuse täitnud ja raha maksnud. Sellisel juhul tuleb hagejal tõendada oma väidet, et kostja vaatamata hageja antud täitmise kviitungile ei ole oma kohustust täitnud. Maakohus on tõendamise koormuse jaganud ebaõigesti. Apellandi sellekohane väide on õige. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja pole oma kohustust ostuhinna tasumiseks täitnud. Tunnistaja A. S.i ütlused (tl 81) on vastuolus kostja esindaja E. S.i seletusega (tl 55, 69), mille kohaselt tasus kostja esindaja E. S. hageja esindajale L. L.le sularahas 70 000 krooni enne müügilepingu kirjalikku vormistamist ja hageja lubas talle hiljem saata selle kohta dokumendi. Kostja seadusliku esindaja seletust kinnitavad ka tunnistaja M. K. ütlused (tl 70) sularaha tasumise kohta L. L.le hageja kontoris 2007 sügisel. Kolleegium möönab, et hageja seaduslik esindaja on vastuses maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepanekule ja hagile vastanud, et raha tasuti 20.12.2007, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et kostja ei ole ostuhinda tasunud. Kirjalikes vastustes on kostja viidanud kviitungil märgitud kuupäevale. Müügilepingu p-s 4 olid pooled kokku leppinud, et omandiõigus sõidukile läheb hagejalt kostjale üle pärast ostuhinna tasumist. Sellele, et bussi eest oli tasutud, viitab kolleegiumi arvates ka asjaolu, et koheselt pärast müügilepingu sõlmimist anti sõiduki valdus üle hagejale ja autoregistris tehti muudatus omaniku osas. Hageja väitis, et kostja raamatupidaja K. K. kallutas hageja raamatupidajat A. S.it kassa sissetuleku orderit võltsima. Kolleegium leiab, et K. K. poolt 10.03.2008 6(7)
saadetud e-kiri ei tõenda, et kassa sissetuleku orderit oli kostja raamatupidajal vaja muul otstarbel, kui ostetud sõiduki eest tasumise tõestamiseks. Kirjas hageja raamatupidaja A. S.ile on palunud K. K. saata kostjale hageja kassaorder bussi müügi kohta. Seega oli palutud just vaidlusaluse tehingu alusel tasutu tõendamiseks dokumenti. Kolleegium hindab A. S.i ütlusi kriitiliselt, kuna aastaid raamatupidajana töötanud isik on teadlik, millised tagajärjed võivad olla täitmise kviitungi andmisel. Seega sellise dokumendi kergemeelne vormistamine ilma väidetavalt tegelikult toimunud sularaha laekumiseta ei ole kogemustega raamatupidaja poolt usutav. Arvestades eeltoodut leiab kolleegium, et kostja poolt hagejale 70 000 krooni tasumist tõendavad kassa sissetuleku order nr 21 20.12.2007 ja tunnistaja M. K. ütlused ning hageja ei ole tõendanud, et tegelikult tasumist ei ole toimunud. Järelikult on hageja poolt nõutav võlg tasutud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kostja poolt nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
Margo Klaar
Malle Seppik
Tiit Kollom
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.