AA’i hagi ÜAA’i vastu abielu lahutamiseks, elatise saamiseks ja laste elukoha kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AA (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob, Tondi 1306, 11313 Tallinn) Kostja ÜAA (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, Keemia 23-1, 10616 Tallinn) Alaealiste laste määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Eestkosteasutus Tallinn linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, Pärnu mnt 9, 10148 Tallinn), esindaja Ülle Laidvee
Kohtuistungi toimumise aeg
10.11.2009
Istungil osalenud isikud
Hageja AA Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja ÜAA Kostja määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutuse esindaja Ülle Laidvee Alaealiste laste määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Lahutada MAA’i ja ÜAAi abielu, mis on registreeritud XXXTallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.
4.Jätta MAA’i perekonnanimeks peale abielu lahutamist „ P “.
5.Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud.
6.Jätta rahuldamata AA’i hagi ÜAA’i vastu elatise saamiseks ja laste elukoha kindlaksmääramiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Esitatud asjaolud
1.Esitatud hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXXTallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX, jätta poolte ühiste laste LA’i, LA’i ja MA’i elukohaks hageja elukoht ja välja mõista igakuine elatis summas 2 175 krooni iga tütre ülalpidamiseks kuni tütarde täisealiseks saamiseni.
2.Poolte abielu sõlmiti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX (tl 61).
3.Poolte abielust on sündinud kolm last XXX tütar MA, XXX tütar LA ja XXX tütar LA (tl 62-64).
4.Poolte abielusuhted lõppesid 2008 detsembris ning poolte erimeelsused ei võimalda hageja arvates abielusuhteid taastada ega jätkata. Hageja sõnade kohaselt tarvitab kostja alkoholi, millega avaldab lastele halba eeskuju ja tekitab lastes hirmu. Samuti on kostja muutunud alkoholi tarvitamise tagajärjel vägivaldseks. Seega leiab hageja, et abielu on lõppenud ning abielu jätkamine on võimatu.
5.Koos abielulahutamisega soovib hageja, et poolte ühised lapsed määratakse elama hageja juurde. Hageja on ka arvestanud võimalusega, et nooremad tütred Laura ja Linda jäävad mõneks ajaks riiklikule ülalpidamisele, kuni hageja lahendab oma eluasemeprobleemid. Hageja on seisukohal, et kostja ei suuda lapsi kasvatada, kuna tarvitab alkoholi. Kostja ei hoolitse laste eest ja jätab lapsed järelevalveta, samuti ei too koju süüa ega õpeta lastele toimetulekut ja koolitöid. Hageja väitel on kostja korduvalt tarvitanud vägivalda tütre Maria suhtes. Hageja elab sotsiaalmajas Endla 12-38, mille üürileping on sõlmitud kostjaga. Hageja ei soovi senist elu jätkata. Hageja märgib, et ei ole vastu, et lapsed suhtlevad isaga ning mingit kindlat graafikut suhtlemiseks isaga hageja sõlmida ei soovi.
6.Samuti soovib hageja välja mõista kostjalt laste ülalpidamiseks igakuise elatise. Kostja ei ole korrapäraselt laste ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on toetanud lapsi pisteliselt ja andnud neile taskuraha, kuid sellest ei piisa laste normaalse elukvaliteedi tagamiseks. Kostja väitel ei ole kostjal võimalik lapsi üleval pidada. Hageja töötab ja tema igakuine töötasu on 3 000 krooni (tl 69), millele lisandub 2 400 krooni peretoetust (tl 75). Hageja ja temaga koos elavate pereliikmete vältimatud püsikulutused kuus moodustavad 10 410 krooni. Hageja tasub väikelaenu 900 krooni kuus kuni oktoobrini 2009 ja kogub raha lapse hoiusele 250 krooni kuus kuni 2021 (tl 67-68). Kostja töötab TT ning tema töötasu on 12 000 krooni. Kostja tasub korteriüüri 2000 krooni kuus, kuhu hulka kuuluvad ka vesi ja elekter. Lisaks tasub kostja internetiteenuse eest. Iga palgapäev ostab kostja toiduained ning kuu lõpuks on kostjal raha otsas, kuna kostja ostab palju lotopileteid ning, siis peavad lapsed kannatama tühja kõhtu.
7.Ühele lapsele kulub kuus keskmisel 4 750 krooni (toit 1 500 krooni, eluasemekulud 2 000 krooni, riided ja jalanõud 300 krooni, hügieenitarbed 100 krooni, lasteaiamaksud 500 krooni, osalemine ringides 250 krooni, muud kulud 100 krooni). M õpib ja nooremad käivad lasteaias. Hageja leiab, et laste elukvaliteet ei tohi kannatada seetõttu, et isa lapsi korrapäraselt ei toeta. Kostja vastus
8.Kostja leiab, et laste elukoha muutmine ei ole vajalik ning laste elukohaks tuleb määrata laste praegune elukoht ehk kostja elukoht, kuna hagejal puudub kindel elukoht ja hageja ei suuda lapsi kasvatada ega nende eest hoolitseda oma tervisliku seisundi tõttu.
9.Kostja märgib, et hageja väited kostja alkoholi kuritarvitamise ja hasartmängusõltuvuse kohta on väljamõeldised. Hageja on samas viibinud korduvalt ravil ning hageja keeldub võtmast psühhiaatria poolt määratud ravimeid, seega leiab kostja, et hageja haigus võib süveneda.
10.Lapsed on avaldanud soovi elada koos isaga. Kostja märgib, et hagejal on väga halvad suhted vanema tütre M . Kostja leiab, et hagejal ei ole oma tervislikku seisundi tõttu huvi ega ka materiaalseid vahendeid laste kasvatamiseks. Alaealiste laste määratud korras esindaja arvamus
11.Alaealiste laste määratud korras esindaja palub jätta rahuldamata hageja nõue määrata laste elukohaks hageja elukoht. Kohtule esitatud tõenditest nähutvalt elavad pooled koos ning nende elukoht asub samal aadressil, seega puudub kohtul võimalus valida kumma vanema juurde lapsed jätta. Eestkosteasutus Tallinn linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu arvamus
12.Pooled elavad koos lastega munitsipaalkorteris XXX, Tallinn. Pere kasutuses on 2-toaline mugavustega korter, millest üks tuba on tuba-köök. M õpib 4. klassis, L käib lasteaias ja L käib XXX. Eestkosteasutus on antud perest ning pere laste hooldamise ja kasvatamisega seotud probleemidest teadlik alates jaanuarist 2006. Poolte kooselu on kulgenud tõusude ja mõõnadega, perel on olnud raskusi ja probleeme laste kasvatusküsimustes kui ka vanemate omavahelistes suhetes. Keerukatele perioodidele on alati järgnenud mõnevõrra rahulikum ja stabiilsem kooselu periood. Käesoleva kohtuvaidlusega on eestkosteasutus osutanud pooltele erinevaid toetavad teenuseid, mida on nõustunud kasutama ainult hageja. Alates 09.03.2009 alustas peretööd Tallinna perekeskuse pereteenistus, et pakkuda hagejale laste kasvatamise osas igapäevast toetust. Hageja nõustus kasutama ka Tallinna Perekeskuse psühholoogilise nõustamise teenust, et parandada ja selgitada oma suhteid 10-aastase M . Samuti esitas hageja Tallinna kesklinna Valitsuse eluasemekomisjonile avalduse enese ja oma alaealiste laste arvele võtmiseks sotsiaalvõi munitsipaaleluruumi üürimist taotlejana. Hageja praegused sissetulekud ei võimalda hagejal eraldi eluruumi üürida. Eestkosteaustus leiab, et ei ole võimalik esitada kohtule objektiivset laste huvidest lähtuvat arvamust, kuna pooled elavad koos. Maakohtu põhjendused
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Abielutunnistusega on tõendatud et poolte abielu on Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
sõlmitud
XXXTallinna
15.Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
16.Hageja esitas kohtule hagi, milles palub poolte abielu lahutada, kuna abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielusuhted lõppesid juba 2008 detsembris. 10.11.2009 toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub poolte abielu lahutada, kuna hageja peab abielu jätkamist võimatuks. 10.novembril 2009 kohtuistungil antud vastuväite kohaselt kostjal ei ole olnud plaanis abielu lahutada ja kostja ei ole nõus poolte abielu lahutamisega.
17.Kohus selgitas hagejale abielulahutuse võimalikke tagajärgi, kuid hageja jäi endiselt oma abielulahutuse nõude juurde ja palus poolte abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et kedagi ei saa sundida abielus olemas ning kuna hageja leiab, et abielu jätkamine võimatu, siis tuleb poolte abielu lahutada.
18.Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.
19.Nimeseadus § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub taastada hageja varem kantud perekonnanimi „P “. Seega leiab kohus, et kuna hageja soovib taastada varem kantud perekonnanime, tuleb jätta hageja perekonnanimeks peale abielu lahutamist “P “.
20.PKS § 51 järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja soovib, et poolte ühised lapsed määratakse elama hageja juurde. Kostja palub lapsed jätta elama nende senisesse elukohta ehk kostja elukohta.
21.Laste sünnitunnistustega on tõendatud, et LA’i, LA’i ja MA’i vanemad on AA ja ÜAA (tl 62-64).
22.03.09.2009 ja 10.11.2009 toimunud istungitel selgus, et hageja elab koos kostja ja lastega aadressil XXX, Tallinn.
23.Kohus on seisukohal, et kuna vanemad elavad koos, siis puudub PKS §-st 51 tulenev õiguslik eeldus, et kohus määrab laste elukoha, kui vanemad elavad lahus. Kuna antud juhul elavad pooled koos, siis ei ole kohtul võimalik laste elukohta kindlaks määrata ning antud nõue tuleb jätta rahuldamata.
24.Vastavalt PKS § 49 vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama § lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusele nr 90 on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni kuus.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista välja mõista igakuine elatis summas 2 175 krooni iga tütre ülalpidamiseks kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Hageja väitel ei ole kostja korrapäraselt laste ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on toetanud lapsi pisteliselt ja andnud neile taskuraha, kuid sellest ei piisa laste normaalse elukvaliteedi tagamiseks. Hageja väitel ei ole tal võimalik lapsi üleval pidada. Hageja töötab ja tema igakuine töötasu on 3 000 krooni (tl 69), millele lisandub igakuine peretoetus 2 400 krooni (tl 75). Hageja ja temaga koos elavate pereliikmete vältimatud püsikulutused kuus moodustavad 10 410 krooni. Hageja tasub väikelaenu 900 krooni kuus kuni oktoobrini 2009 ja kogub raha lapse hoiusele 250 krooni kuus kuni 2021 (tl 67-68). Kostja töötab TTning tema töötasu on 12 000 krooni. Kosja tasub korteriüüri 2000 krooni kuus, kuhu hulka kuuluvad ka vesi ja elekter. Lisaks tasub kostja internetiteenuse eest. Iga palgapäev ostab kostja toiduained ning kuu lõpuks on kostjal raha otsas, kuna kostja ostab palju lotopileteid ning, siis peavad lapsed kannatama tühja kõhtu. Ühele lapsele kulub kuus keskmisel 4 750 krooni (toit 1 500 krooni, eluasemekulud 2 000 krooni, riided ja jalanõud 300 krooni, hügieenitarbed 100 krooni, lasteaiamaksud 500 krooni, osalemine ringides 250 krooni, muud kulud 100 krooni).
26.Kostja leiab, et elatise nõude tuleb jätta rahuldamata kuna lapsed elavad koos kostja ja hagejaga ühes korteris. Samuti märgib kostja, et kostjal on paremad võimalused laste ülalpidamiseks, kuna tema töötasu on oluliselt suurem kui AA’i sissetulekud
27.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud laste kulutused ühes kuus ning elatise välja mõistmine miinimumsummas on põhjendatud ja katab ainult laste minimaalsed vajadused. Samuti on tõendamist leidnud, et käesoleval ajal on kostja materiaalne olukord parem kui hagejal. Samas ei ole tõendamist leidnud, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust. Pooled elavad koos lastega ühes elukohas ning kohtul ei ole põhjust arvata, et kuna kostja sissetulek on palju suurem kui hagejal, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust ja ei osta lastele süüa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue elatise saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
28.Juhindudes TsMS § 164 lg 1 ja 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.