25. november 2009 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-34746
Tsiviilasi
OÜ N (likvideerimisel) hagi OÜ R vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks, alusetult saadu tagastamiseks ja viivitusintressi saamiseks
Tsiviilasja hind
432 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ N (likvideerimisel; registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo Nielson & Pärn, Raua 19-7, 10124 Tallinn) Kostja OÜ R (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed V M ja A M , lepinguline esindaja advokaat Arina Liskmann-Getsu (Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski, Liivalaia 24, 10118 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
15.10.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Martin Pärn Kostja lepinguline esindaja advokaat Arina Liskmann-Getsu
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ N (likvideerimisel) hagi OÜ R vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks, alusetult saadu tagastamiseks ja viivitusintressi saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Mõista välja OÜ-lt N (likvideerimisel) menetluskulud täies ulatuses (100%) OÜ R kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-07-34746 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Pooled sõlmisid 10.09.2004 lepingu hagejale kuuluva kinnistu müümiseks (tl 23-26).
2.15.09.2004 sõlmiti hageja ja SBOÜ võlaõiguslik kinnistu müügileping ja kinnistu müüdi SBOÜ-le 1 600 000 krooni eest (tl 27-35).
3.22.10.2004 kandis hagejat esindanud E S hageja arvelt kostjale 432 000 krooni
(tl 37).
4.22.09.2006 edastas hageja kostjale avalduse, millega tühistas 10.09.2004 lepingu ja palus viivitamatult tagastada alusetult saadud 432 000 krooni koos intressidega (tl 39-42). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub tuvastada poolte vahel 10.09.2004 sõlmitud lepingu tühisus, välja mõista kostjalt alusetult saadud 432 000 krooni ja viivitusintress seisuga 22.10.2009 summas 194 400 krooni ja viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemise päevast VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses kuni kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes TsÜS § 84 lg 1, § 86, § 89 lg 1 ja 2, § 90 lg 1, § 94 lg 1, 2 ja 3, § 101 lg1, § 129 lg 1, § 131 lg 1, VÕS § 113 lg 1, § 1028, § 1035 lg 3 p 2.
6.Lepingu kohaselt pidi kostja müüma hagejale kuuluva kinnistu vähemalt 900 000 krooni eest ja, kui kinnistu müüakse kallimalt, siis nägi leping ette, et kostja saab 50% summast, mis ületab minimaalset müügihinda ja lisaks hüvitatakse müügiga seotud kulud. Lepingu allkirjastas hageja esindajana E S (pankrotis), kes on ühtlasi kostja eest lepingu allkirjastanud V M ’i abikaasa isa.
7.Kinnistu müüdi 15.09.2004 1 600 000 krooni eest ehk 700 000 krooni kallimalt, kui oli lepingus ette nähtud minimaalne müügihind. Seega tulnuks lepingu kohaselt hagejal kostjale kanda 350 000 krooni. Hagejat esindanud E S (pankrotis) kandis aga 22.10.2004 kostjale 432 000 krooni märkides selgitusse leping. Hagejale ei ole selge, kas 82 000 krooni enam tasutud summa on müügiga seotud kulude eest või käibemaks 18%.
8.Tegelikkuses vahendas kinnistu müüki hoopis kinnisvaramaakler Rein R , mida kinnitab kinnistu ostnud äriühingu juhatuse liige (tl 38). Samuti ei ole kostja registrikaardile tegevusalana kantud kinnisvaratehingute vahendamist (tl 44) ning 2005 majandusaastaaruandes märgib kostja, et kostja põhitegevusalaks on elektritööd ja raamatupidamisteenused. Seega on hageja seisukohal, et hagejaga sõlmiti näilik tehing, et õigustada sisulist pettust. Hagejat tehingu tegemisel esindanud E S (pankrotis) ja kostja soovisid jätta mulje, et kostja tegeleb hageja kinnistule ostja leidmisega ja ostja leidmise korral saab selle eest lepingus kokkulepitud vahendustasu. Tegelikkuses soovisid pooled lihtsalt kanda seaduslikult hageja arveldusarvelt 432 000 krooni kostja arveldusarvele, et selle rahasumma saaks kostja hiljem edasi kanda E S (pankrotis) tütrele S M ’le. Hageja leiab ka, et lepingus kokkulepitud minimaalne müügihind oli ebareaalselt madal ja vahendustasu määr ebareaalselt kõrge. Leping sõlmiti hagejat esindanud E S (pankrotis) poolt eesmärgiga tekitada hagejale kahju, kuna rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli ilmselgelt vastuolus esindatavate huvidega. Rikkumisest oli teadlik ka kostja, kuna kostjat esindas hageja esindaja E S (pankrotis) tütre abikaasa V M . Samuti on kostja asukohaks hageja esindaja E S (pankrotis) elukoht, milline kuulub lisaks hageja esindaja tütrele. Seega on tehing vastuolus ka hea usu põhimõtte ja heade kommetega.
9.Eeltoodust lähtuvalt esitas hageja kostjale lepingu tühistamise avalduse ja palus viivitamatult tagastada alusetult saadud 432 000 krooni koos intressidega. Avaldus saadeti registrijärgsele aadressile ning avalduse võttis vastu isiklikult allkirja vastu 23.09.2006 E S (pankrotis) (tl 41).
2-07-34746 Hageja edastas avalduse ka 22.09.2006 kostja juhatuse liikme A M ’i elukohta, milline saadi kätte 25.09.2006 (tl 42). Kostja ei ole käesoleva ajani raha tagastanud ega kirjadele vastanud.
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et E S l (pankrotis) ei olnud 2004.a õigust hageja nimel teiste isikutega tehinguid teha ja selliselt tehtud tehingud on tühised. ÄS § 184 lg 2 kohaselt juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega (tl 65-66). Hageja põhikirjas muud tähtaega ette nähtud ei ole, seega E S ’l (pankrotis) volitused hageja juhatuse liikmena olid 10.09.2004 lepingu sõlmimise ajaks lõppenud seoses kolme aasta möödumisega. Hageja on registrisse kantud 10.01.2000 ja seega lõppes kolme aastane ametiaeg juba 2003 aastal ning ametiaja pikendamise otsust tehtud ei olnud.
11.09.09.2004 maaklerlepingu kohaselt kostja justkui volitas R. R K OÜ-d vahendama tasu eest hageja omandis olnud kinnistu. Samas sõlmis kostja lepingu kinnistu müümiseks alles 10.09.2004. Hageja on seisukohal, et ei ole tõenäoline, et R. R K OÜ leidis kinnistule ostja maaklerlepingu sõlmimisega samal päeval. Samuti on ebausutav, et R. R K OÜ sõlmis 09.09.2004 kostjaga lepingu, kuigi viimane ei olnud kinnistu omanik. Hageja leiab, et 09.09.2004 leping on sõlmitud tagantjärgi, et põhjendada kinnistu müügist laekunud raha kandmist kostja arvele kinnistu müügi vahendamise eest.
12.Hageja ei nõustu, et tehingu tühistamise avaldus on esitatud peale tähtaja möödumist. Hagejal õnnestus E S ’lt 10.09.2004 leping saada alles 2006. Hageja märgib ka, et E S (pankrotis) suhtes on algatatud ka kriminaalmenetlus, seoses kostjaga tehtud tehingu asjaolude varjamise eest teiste osanike eest (tl 70). Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
14.Kostja märgib, et hagiavalduses toodud väited on vastuolulised, ei selgu, kas hageja arvates on vaidlusalune leping tühine tehing ja seega kehtetu algusest peale või oli see kehtib ja muutus kehtetuks tühistamise tõttu.
15.Tõendamata on hageja seisukoht, et 10.09.2004 sõlmitud lepingu puhul on tegemist näiliku tehinguga. Hageja peab tõendama, et lepingu pooled on kokku leppinud, et lepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldustel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kinnistule ostja leidmiseks sõlmis hageja muuhulgas 02.12.2002 maaklerlepingu L , milles lepiti kokku kinnistu minimaalne müügihind 1 200 000 krooni (tl 54b). Kuna k L vahendusel ostjat leida ei õnnestunud, sõlmis hageja 08.03.2004 lepingu kostjaga tähtajaga kuus kuud (tl 54c-54d), mida pikendati 10.09.2004. Ostja leidmiseks sõlmis kostja omakorda 09.04.2004 maaklerlepingu R. R K OÜ-ga ning kohustus tasuma viimasele ostja leidmise eest tasu summas 80 000 krooni (tl 54e). Seega ei ole 10.09.2004 leping näilik, kuna lepingu sõlmimisel tehtud poolte tahteavaldused vastasid poolte tahtele. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb lepingu vastuolulisus heade kommetega ja hea usu põhimõttega.
16.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna lepingus puudus kokkulepe lepingutasu maksustamise kohta käibemaksuga, siis ei tohtinud kostja lepingutasu käibemaksu võrra suurendada. Käibemaksuga maksustamist reguleerib käibemaksuseadus ning vastas kohustus ei pruugi sõltuda poolte kokkuleppest. Samuti kohustus hageja 08.03.2004 lepinguga hüvitama kostjale kinnistu müügiga seotud kulud.
17.Kostja ei nõustu ka seisukohaga, et leping oli sõlmitud pettuse mõjul. Hageja ei ole väitnud, et hageja oleks olnud eksimuses tehingutega seonduvatest asjaoludest ega toonud esile asjaolusid, milles kostja hagejat eksimusse viis või hoidis.
18.Kostja märgib, et hageja 22.09.2006 avaldus 10.09.2004 lepingu tühistamise kohta on tehtud pärast TsÜS § 99 lg 1 p 2 sätestatud tühistamise tähtaja möödumist.
2-07-34746
19.Kostja on seisukohal, et hageja väited ei anna alust hagi rahuldada TsÜS § 131 lg alusel. Hageja väidete kohaselt oleks sellisel juhul 10.09.2004 tehing vastuolus esindatava huvidega üksnes osaliselt, nimelt, selles osas, milles vahendustasu 10.09.2004 vahenduslepingu järgi ületas vastava teenuse turuhinda. Samas ei pruugitud vaidlusaluse tehinguga esindatava huve rikkuda selles osas, milles vahendustasu väidetavale turuhinnale vastas. TsÜS § 131 lg 1 annab aluse tehingu tühistada üksnes juhul, kui esindaja tegi tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega. Kostja märgib, et TsÜS § 131 lg 1 järgi peab samuti tuvastama esindaja poolt esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevate kohustuste rikkumise ning tehingu teise poole poolt sellest teada saamise. Hageja pole neid asjaolusid hagiavalduses välja toonud ega tõendanud. Juhul, kui nõustuda hageja seisukohaga, et esindaja E S (pankrotis) poolt kohustuste rikkumine seisnes juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemises, siis hageja enda väidete kohaselt oli äriregistri andmetel E S 'l (pankrotis) hageja esindusõigus kehtiv. TsÜS § 131 lg 3 kohaselt võib esindatav nimetatud alusel tühistada tehingu kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 tühistada. Hageja on esitanud hageja arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub raha ülekandmine kostjale 22.10.2004. Hageja tegi avalduse 10.09.2004 tehingu tühistamiseks aga alles 22.09.2006. Hageja poolt hagiavalduses toodud asjaoludest tulenevalt oli hagejal raha ülekandmisest alates teada asjaoludest, mis annaksid hagejale aluse tehingu tühistada vastavalt TsÜS § 131 lg 1 või TsÜS § 94.
20.Hageja õigus tehing tühistada on lõppenud, kuna hageja on 29.12.2004 osanike otsusega vaidlusaluse tehingu heaks kiitnud. 29.12.2004 osanike otsusega kinnitati ostu-müügi- ja vahendusteenuste lepingud aadressil Harju maakond, Keila vald, Kuina küla asuva k müügil. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-05-19491 tuvastati, et hageja 29.12.2004 osanike otsus on kehtiv. Seega on kostja seisukohal, et hagejal tehingu tühistamise õigus on lõppenud vastavalt TsÜS § 100 lg 1. Kuna hageja on 10.09.2004 tehingu heaks kiitnud, siis on tulenevalt TsÜS § 129 lg 1 asjakohatud hageja väited E S volituste puudumise kohta.
21.Kostja ei pea põhjendatuks hageja väiteid kostja ja R. R K OÜ vahel 09.09.2004 sõlmitud lepingu võltsimise kohta. Väiteid dokumendi võltsimise, so dokumendi järeletegemise või ümbertegemise kohta, ei ole hageja esitanud. Hageja väidete ümberlükkamiseks esitab kostja maksekorraldused, millega kostja on üle kandnud R. R K OÜ-le vaidlusaluse tehingu täitmisena, muuhulgas, 30 000 krooni 23.10.2004 ja 21.11.2004 20 000 krooni.
22.Seoses hageja väidetega, et R. R K OÜ poolt ostja leidmine 15.09.2004 tekitab kahtlust kostja ja R. R K OÜ vahel 09.09.2004 sõlmitud lepingu kehtivuses, märgib kostja, et R. R K OÜ tegeles kostja käsundil XXX kinnistule ostja leidmisega 2004 suve algusest alates, millega leppisid kostja ja R. R K OÜ suuliselt kokku makstavas vahendustasus 80 000 krooni, mis makstakse pärast käsundi täitmist. R. R K OÜ poolt kostja antud käsundi täitmisena sõlmiti 09.09.2004 läbirääkimiste protokoll ning 15.09.2004 võlaõiguslik müügileping hageja ja SBOÜ vahel. R. R K OÜ ja kostja vahel sõlmiti 09.09.2004 maaklerileping, et tasustada R. R K OÜ poolt käsundi täitmist vastavalt varem sõlmitud suulisele kokkuleppele. Hageja pole tuginenud asjaolule, et hageja oleks andnud R. R K OÜ-le käsundi XXX kinnistu ostja leidmiseks või hageja oleks selle eest tasunud. Puudub vaidlus selle üle, et XXX kinnistu müük vastas hageja huvidele ning ostja leidis R. R K OÜ kostja käsundil. Kostjale on arusaamatu, miks kostja kui majandustegevuses tegutsev ettevõtja ei pea selle eest tasu saama.
Kohtuotsuse põhjendus
23.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
2-07-34746
24.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
25.VÕS § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 10.09.2004 lepingu hagejale kuuluva kinnistu asukohaga XXXmüümiseks (tl 23-26). Samuti puudub vaidlus, et 15.09.2004 sõlmiti hageja ja SBOÜ võlaõiguslik kinnistu müügileping ja kinnistu müüdi SBOÜ-le 1 600 000 krooni eest (tl 2735). VÕS § 665 lg järgi kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalikku tavalist maakleritasu sellise lepingu vahendamise või osutamise eest, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. VÕS § 667 lg 1 alusel maakler võib lisaks maakleritasule nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. 10.09.2004 sõlmitud lepingu punkti 3 kohaselt tasu müügi eest moodustab lähtuvalt järgmistest müügitingimustest: A) objekt peab olema müüdud mitte alla 900 000 EEK B) kõrgema hinnaga müügi korral maksab tellija täitjale tasu 50% 900 000 EEK ületavast summast ning müügiga seotud kulud. 22.10.2004 kandis hagejat esindanud E S hageja arvelt kostjale lepingu täitmise eest 432 000 krooni (tl 37), kuna kinnistu müüdi 700 000 krooni kallimalt. Samuti kohustus hageja 08.03.2004 lepinguga hüvitama kostjale kinnistu müügiga seotud kulud. Lepingus puudus kokkulepe lepingutasu maksustamise kohta käibemaksuga, mis ei välista kostja lepingutasu käibemaksu võrra suurendada. Käibemaksuga maksustamist reguleerib käibemaksuseadus ning vastas kohustus ei pruugi sõltuda poolte kokkuleppest. VÕS § 622 sätestab, et eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. On tõendatud, et kostja kasutas käsundi täitmiseks kolmanda isiku abi ehk sõlmis 09.09.2004 maaklerlepinguga R. R K OÜ-ga, et R. R K OÜ leiaks ostja kinnistule asukohaga XXX, Harju maakond. Tasuks kinnistu müümisel lepiti kokku 80 000 krooni. OÜ SB17.11.2006 vastusega on tõendatud, et kinnistu müüs OÜ-le SBR. R K OÜ (tl 38). Kviitungiga nr 2-09/M on tõendatud, et kostja tasus R. R K OÜ-le 23.10.2004 kinnistu müümise eest 30 000 krooni (tl 88) ja 21.11.2004 20 000 krooni (tl 89). Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et pooltel oli õigus kokku leppida lepingu tingimustes nii nagu see lepingus on märgitud. Pooled ei leppinud kokku selles, et käsundi täitmiseks ei tohi kasutada kolmanda isiku abi. Seega kolmanda isiku kasutamine ei ole vastuolus lepingu ega seadusega.
26.TsÜS § 98 lg 1 tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. 22.09.2006 avaldusega tehingu tühistamiseks tühistas hageja 10.09.2004 lepingu tuginedes: TsÜS § 84 lg-le 1, et tegemist on näiliku tehinguga; TsÜS §-le 94, et tegemist on pettusega; TsÜS §-le 86, et tehing on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga (tl 39-40). Eesti Posti 09.10.2006 kirjaga on tõendatud, et 22.09.2006 avaldus on vastu võetud 23.09.2006 E S poolt (tl 41) ning 25.09.2006 A. M ’i poolt (tl 42).
27.TsÜS § 131 lg 1 esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. TsÜS § 129 lg 1 teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
2-07-34746 09.09.2004 hageja osanike koosoleku otsusega otsustas hageja müüa XXX kinnistu asukohaga XXXküla ning ostu-müügilepingut määrati sõlmima E S (tl 54f). 09.09.2004 sõlmisid hageja ja SBOÜ läbirääkimiste protokolli tagamaks tootmishoone müügilepingu sõlmimist (tl 67-69). 29.12.2004 hageja osanike uue koosoleku protokolliga kinnitati ostu-müügi ja vahendusteenuste lepingud aadressil Harju maakond, XXXasuva k müügil (tl 83-84). 20.11.2007 Tallinna Ringkonnaotsusega nr 2-05-19491 jäeti 29.12.2004 hageja osanike uus koosoleku protokoll jõusse (tl 85-87). Seega olid E S allkirjadega tehingud seaduslikud ning E S ’l oli tehingute tegemiseks volitus. Seega hageja osanike poolt on vaidlusalune tehing heaks kiidetud, seega hageja on minetanud õiguse tehingu tühistamiseks. Hageja on juriidiline isik, kelle tegevus toimub seaduslike esindajate kaudu. Kohus leiab, et seaduslike esindajate vahetumine ei anna õigust vaidlustada tehingut käesolevas punktis nimetatud alusel.
28.TsÜS § 89 lg 1 näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama § lg 2 näilik tehing on tühine. Kinnistule ostja leidmiseks sõlmis hageja 02.12.2002 maaklerlepingu L , milles lepiti kokku kinnistu minimaalne müügihind 1 200 000 krooni (tl 54b). Kuna L vahendusel ostjat leida ei õnnestunud, sõlmis hageja 08.03.2004 lepingu kostjaga tähtajaga kuus kuud (tl 54c-54d), mida pikendati 10.09.2004. Ostja leidmiseks sõlmis kostja omakorda 09.04.2004 maaklerlepingu R. R K OÜ-ga ning kohustus tasuma viimasele ostja leidmise eest tasu summas 80 000 krooni (tl 54e). Seega ei ole 10.09.2004 leping näilik, kuna lepingu sõlmimisel tehtud poolte tahteavaldused vastasid poolte tahtele, seega ei ole vaidlusalune tehing tühine. Hageja tahe oli suunatud kinnistu müümisele juba paari aasta vältel.
29.TsÜS § 90 lg 1 tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 94 lg 1 pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama § lg 2 ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 94 lg 3 tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et TsÜS § 90 sätestatud eeldused oleks täidetud, et vaidlusalune tehing oli pettuse mõjul tehtud. Hageja ei ole esile toonud milles seisnes pettus või tahtlik eksimusse viimine. Pooled olid teadlikud lepingu sisust ja eesmärkidest. Seega esitatud väide on jäänud paljasõnaliseks ja ei anna alust tehingu tühistamiseks.
30.TsÜS § 86 lg 1 heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Ühiskond, mille alustugedeks on isikuvabaduse ja kaubandusvabaduse põhimõte, on samaaegselt kehtivast lepinguvabaduse põhimõttest hoolimata seotud kohustusega mitte lubada lepingute kehtivust, mis ebaõiglaselt piiravad isiku isiklikke või majanduslikke vabadusi. Käesoleva vaidluse korral kohus ei tuvastanud, et lepingupooled on läinud üle lubatavuse piiride, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid milles seisneb vastuolu heade kommete või avaliku korraga. Kohus leiab, et tehingute tegemine erinevate juriidiliste isikute vahel, kellede seaduslike esindajate hulka kuuluvad sugulased või lähikondlased ei ole heade kommetega vastuolus isegi siis kui nad on registreeritud samal aadressil. Tegemist on eraõiguslike juriidiliste isikutega. Hageja väiteid, et kostja ja R. R K OÜ vahel 09.09.2004 sõlmitud leping on võltsitud on jäänud paljasõnaliseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit dokumendi võltsimise, so dokumendi järeletegemise või ümbertegemise kohta. Kostja esitatud maksekorraldused, millega on kostja üle
2-07-34746 kandnud R. R K OÜ-le vaidlusaluse tehingu täitmisena 30 000 krooni 23.10.2004 ja 20 000 krooni 21.11.2004 kinnitavad reaalse tehingu olemasolu.
31.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et 10.09.2009 lepingu tühisus ei leidnud tõendamist, samuti puudub tühistamiseks alus, mistõttu ei ole põhjendatud alusetult saadu ja viivitusintressi nõue, mille kohus jätab rahuldamata. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.