2-07-54307/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-07-54307 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud Kohtu menetluses on 26.12.2007.a maksekäsu kiirmenetluses esitatud ja alates 27.05.2009.a hagimenetlusse üleantud OÜ Aktiva Finants hagi A.Z.’i vastu 4999.- kr nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS (loovutas nõude hagejale OÜ Aktiva Finants) ning kostja A.Z. 04.06.2000.a mobiilsideteenuste lepingu nr 10057039. Vastavalt lepingule esitati teenuse eest kostjale arved, kuid kostja jättis need tasumata ning võlgneb seisuga 10.03.2004.a hagejale 3096.25 krooni, millele lisandub alates 10.03.2004.a kuni hagi koostamiseni 09.06.2009.a arvestatud lepingujärgne viivis 0,15 % võlasummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõla ja lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses summas 1929.75 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 4999.00 krooni. Nõuet kinnitavate tõenditena on hageja lisanud hagiavaldusele 04.06.2000.a mobiilsideteenuste lepingu, teenuste kasutamise üldtingimused ja hageja poolt kostjale väljastatud 22.02.2004.a arve summas 3129.25 kr tasumise tähtajaga 10.03.2004.a, lepingu lõpetamise teade 22.01.2004.a, nõudeloovutamise teatis 04.06.2007.a ning 13.06.2007.a. võlateatis. Menetluse käik Kostja esitas kohtule 14.07.2009.a ja 13.08.2009.a kirjalikud vastused, milles hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata TsÜS § 150 lg 1 ja § 151 lg. 1 alusel, kuna kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva ja alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ja seega hageja nõue on aegunud. Kostja selgitab, et ei ole saanud hagejalt ühtegi kirja või teadet võla kohta ja hageja tuginemine TsÜS § 147 lg. 3 alusele on ekslik. Hageja esitas 06.08.2009.a ja 06.11.2009.a kohtule kostja vastuse suhtes kirjaliku seisukohad, milles leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna tegemist on lepingust tuleneva nõudega, millele kohaldub TsÜS tehingust tuleneva nõude aegumise regulatsioon, mitte seadusest tuleneva nõude aegumise regulatsioon, nagu väidab kostja. Hageja märgib, et TsÜS § 146 lg. 1 ja § 147 koostoimes oleks tema nõue kostja vastu aegunud 31.12.2007.a kell 24.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. Z. vastu 26.12.2007.a., seega tähtaegselt. Hageja leiab, et vastavalt Tele2 mobiilsideteenuste kasutamise tingimuste p. 7.2. ei vabasta arve mitte kättesaamine kostjat kohustusest tasuda talle osutatud teenuste eest tähtaegselt. Kostja on tasunud alates lepingu sõlmimisest 2000.a juunis kuni novembrini 2003.a arveid regulaarselt ega ole kordagi pöördunud Tele2 poole pretensiooniga, et ei saa arveid kätte, samuti oli tal võimalus ise kontrollida oma kohustusi Tele2 iseteenindusest internetis. Lisaks on kostja võlga juba osaliselt tunnistanud ja tasunud 12.09.2007.a hagejale 1138.50 krooni. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Kuna hageja taotles asja kirjalikus menetluses lahendamist ja kostja ei vaielnud vastu, mõlemad pooled on esitanud korduvalt kirjalikult oma seisukohad ja tegemist on alla 2000 euroga (33 134 krooni) hagihinnaga asjaga, siis on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud, hageja nõue ei ole aegunud ja kuulub rahuldamisele. Lepingu sõlmimise ajal 2000.a kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat. Ebaõige on kostja seisukoht, nagu tuleks antud asjas kohaldada TsÜS § 150 ja 151 sätestatud, s.o. lepinguvälistest õigussuhetest tulenevate nõuete aegumise tähtaegu. Hageja nõue tuleneb mobiilsideteenuste lepingust, mille näol on tegemist kestvuslepinguga (perioodiliste kohustustega leping) ja mille kohta sätestab 01.07.2002 jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse 2 (3)

2-07-54307 rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12, et enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a TsÜS-is ja Võlaõigusseaduses sätestatut. Alates 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sama seaduse § 147 lg.1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg. 3 täpsustab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostjale mobiilside teenuse eest tasumiseks 22.02.2004.a väljastatud arve, mis muutus sissenõutavaks maksetähtaja saabumisega 10.03.2004.a. Seega TsÜS § 147 lg. 3 tulenevalt algas tasu maksmise nõude aegumistähtaeg arve esitamise kalendriaasta so 2004.a lõppemisest, st 31.12.2004.a ja lõppes eelduslikult kolme aasta möödudes 31.12.2007.a, kui see ei katkenud ega peatunud vahepeal. Hageja väitel on kostja 12.09.2007.a tasunud hagejale 1138.50 krooni, millega on võlga tunnistanud ja sellega peaks ka TsÜS § 158 kohaselt aegumine olema katkenud, kuid tõendeid nõude aegumise tähtaja sees toimunud tasumise kohta ei ole hageja esitanud, mistõttu ei saa aegumise katkemist pidada tõendatuks ega nõude mitteaegumist kinnitavaks aluseks. Kuna hageja nõue kostja vastu esitati kohtule maksekäsu avaldusena 26.12.2007.a, seega enne aegumise tähtaja saabumist 31.12.2007.a, on tegemist seega tähtaegselt esitatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele. Kohus ei kohalda kohustatud poole nõudmisel TsÜs § 143 sätestatud aegumist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 405 lg. 1 p. 3 võib lihtsustatud korras lahendatavas asjas kohus näha ette ka menetluskulude suuruse, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja esitas oma menetluskulud, paludes välja mõista kostjalt riigilõiv 1000 kr ning õigusabikulud 1500 kr, kokku 2500 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab antud asjas menetluskulud kostja A.Z.. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna saab tsiviilasja hinda arvestades kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 1300.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Kostjalt kuulub välja mõistmisele menetluskuluna riigilõiv 1000 kr ja õigusabikulu 1300 krooni. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.