Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 25.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-56424/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 25.11.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1598

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa

Määruse tegemise aeg ja 25.november 2009. a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number

2-09-56424

Tsiviilasi Tsiviilasi

Võlgnik M L pankrotiavaldus.

Menetlusosalised ja nende Võlgnik: M L, isikukood xxxx, elukoht xxxx esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

24.11.2009.a.

Istungil osalesid

Võlgnik ja ajutine pankrotihaldur

Resolutsioon:

1.Võlgnik M L pankrotiavaldus rahuldada. rahuldada

2.Kuulutada 25.11.2009.a. kell 12.00 välja füüsilise isiku M L, L, isikukood xxxx, xxxx, elukoht elukoht xxxx, xxxx, pankrot. pankrot

3.Nimetada M L, L, isikukood isikukood xxxx, xxxx, pankrotimenetluses pankrotihalduriks Reet Relvik, OÜ Reet Relviku Õigusbüroo, Laada 29, Rakvere 44310, [email protected], [email protected], tel 32 55 055, fax 32 55 056

056.Halduril on õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandusmajandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides, saada riigiriigi- ja kohaliku omavalitsuse ning krediidiasutustelt käesoleva kohtumääruse kohtumääruse alusel teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

9.Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamise kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. I. Asjaolud. Esitatud on füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus. Avaldaja palub tema suhtes pankrot välja kuulutada. Avaldusele lisatud seletuskirja kohaselt on ta oma tervise halvenemisega seonduvalt võtnud elamiseks laenu krediidiasutustelt. Lisatud võlanimekirja kohaselt moodustab laenatud summa umbes 170 610 krooni ja 27 senti. Avaldaja teatel on tal varana ainult koormatud korter. Avaldusele on lisatud kohustustest vabastamise avaldus, milles võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus 05.11.2009.a. algatas M L, isikukood xxxx, elukoht xxxx, pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Reet Relvik’u ja määras kohtuistungi toimumise aja. II. Asja kohtulik arutelu, arutelu, pankrotihalduri aruanne. aruanne. Kohtuistungil võlgnik jääb esitatud pankrotiavalduse juurde, kuivõrd ta ei ole suuteline täitma oma kohustusi, sissetulekuks on ainult invaliidsuspension 2 009 krooni kuus, töötuna on küll arvele võetud, kuid mis tahes tööd tervis teha ei võimalda. Vara pole ja raha ka pole. Autod, mis on liiklusregistris arvel, on lammutusse viidu juba üle kümne aasta tagasi, neid lammutuskodasidki pole enam. Võlgnik võtab omaks, et ei ole kontrollinud, miks need autod ikka registris arvel on. Võlgnik palub pankrot välja kuulutada. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jääb oma kirjaliku aruande juurde, mille kohaselt M L on füüsilisest isikust võlgnik, kellel tekkisid makseraskused tervise halvenemisega seonduvalt krediidiasutustelt elamiseks võetud laenude tagasimaksmisel. Võlgnik tegutses enne haigust füüsilisest isikust ettevõtjana, osutades veoteenuseid. Seoses tervise halvenemisega alates 2004.a kuni 2006 aastani puudus võlgnikul püsiv sissetulek, mistõttu laenas raha sõpradelt. 2006.a asus võlgnik tööle turvatöötajana AS-i Viru Julgestusteenistus. Laenu on võetud võlgade kustutamiseks AS-st SEB Pank ja 2007.a korteri remondiks AS-st Swedbank ning erinevatelt krediidiasutustelt. 2009.a. võlgniku tervis halvenes, mistõttu ta pidi töösuhte lõpetama ega suutnud enam võetud laenusid tagasi maksta. Võlgnik on perekonnaseisult lahutatud. Lapsed on täiskasvanud. M L on esitanud kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnikul on varana kinnistusraamatus registreeritud korteriomand xxxx, üldpinnaga 69,2 m2. Kinnisasjale on seatud hüpoteek summas 450 000 krooni OÜ Trimo Investments (reg.kood 11105222) kasuks. Korteriomandi eeldatav turuväärtus on 75 000 krooni. Liiklusregistris on M L nimele registreeritud veoauto xxxx, reg,märk xxxx, mis olevat ärandatud Jõhvi linnast, on üles leidmata ja politseist pole ka mingit teadet tulnud. Võlgniku nimel on sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx ja sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx. Autod on toimetatud koos registreerimistunnistusega Lilleoru autolammutusse, kes tegeleb ka autode arvelt mahavõtmisega. Veoauto xxxx, reg,märk xxxx on koos registreerimistunnistusega toimetatud Veltsi autolammutusse, kes tegeleb firma auto arvelt mahavõtmisega. Sõiduauto xxxx, reg,märk xxxx on koos registreerimistunnistusega toimetatud Väike-Maarja

autolammutusse), kes tegeleb ka auto arvelt mahavõtmisega. Võlgniku arvel Danske Bank A/S Eesti filiaalis on arvelduskonto jääk 126 krooni ja 01 senti. Swedbank AS-s on kaks arvelduskontot, millest ühe saldo on 0 krooni ja teise saldo -45 krooni. AS-s SEB Pank on arvelduskonto saldo 0 krooni. Teistes pankades ei ole M L nimele arvelduskontosid avatud. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole M L nimel avatud väärtpaberikontot, seega ei ole võlgniku nimel registreeritud ühtegi väärtpaberit. Muud vara võlgnikul ei ole. Kodune vara on vähelikviidne. Kokku on võlgnikul vara 75 126 krooni. Maksu- ja Tolliameti teatel ei ole M L ́l seisuga 23.11.2009.a. maksevõlgnevusi riiklike maksude osas. Võlad on võlgnikul AS SEB Pank ees 18 206 krooni ja 73 senti, Swedbank AS ees 38 325 krooni ja 93 senti, BIGBANK AS ees 39 209 krooni ja 21 senti, OÜ Trimo Investment ees 64 575 krooni, KÜ Roela Mets ees 10 293 krooni ja 40 senti. Võlad kokku on 170 610 krooni ja 27 senti. Tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid haldur seni leidnud ei ole, kuid need alused võivad ilmneda võlgniku pankrotimenetluses. Ajutine haldur on arvamusel, et M L maksejõuetus on tekkinud 2004.a, mil tema tervis halvenes ja tal tuli minna operatsioonile, ning pankroti põhjuseks ongi suutmatus seoses tervise halvenemise ja töötusega tagasi maksta erinevatelt krediidiasutustelt võetud laenusid. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku võlgniku pankrot välja kuulutada, kuna võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur esitas taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste määramiseks summas 7 000 krooni ja palus selle summa pankrotivara arvelt välja mõista ajutise pankrotihalduri õigusbüroole, kelle kaudu Reet Relvik tegutseb ja kes on ka käibemaksukohuslane. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur nõudis võlgnikult andmeid tema varade ja võlgade kohta, pidas võlgnikuga nõu ja vaatas vara nii Rakveres kui ka Roelas, koostas ja saatis järelepärimised krediidiasutustesse ning teistele isikutele võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, töötas läbi saadud vastused, koostas kohtule aruande. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et võlgnik on maksejõuetu, mida kinnitab ka ajutise halduri esitatud aruanne. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on võlad olemas, puuduvad rahalised vahendid, puudub sissetulek summas, mis võimaldaks pöörata sissenõuet tuludele. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, mida oleks võimalik realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Hetkel puuduvad vahendid ja võimalused, et toimuks võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused kõigi oma kohustuste täitmiseks ja seda ka lähitulevikus. Võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võivad täpne võlgade seis ja tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused selguda pankrotimenetluses, kuivõrd korteriomandi puhul on eelduslikult tegemist abikaasade ühisvaraga.. Lähtuvalt tuvastatust kohus leidis, et põhjendatud on pankrotiavaldus rahuldada, M L pankrot välja kuulutada ja pankrotihalduriks nimetada Reet Relvik. PankrS § 31 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ise tunnistab oma püsivat maksejõuetust,

Kohus leidis, et ajutise halduri taotlus tasu määramiseks kuulub rahuldamisele. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr. 71 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Aruande kohaselt soovib ajutine pankrotihaldur halduri tasuks 7 000 krooni, millele lisanduks käibemaks. PankrS § -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud ja seega on põhjendatud talle ajutise halduri tasu ja kulutuste summana kokku 7 000 krooni ilma käibemaksuta M L pankrotivara arvelt välja mõista. PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. PankrS 29 lg. 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema lõikes 3 nimetatud teate avaldamisest arvates. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS §-de 3 lg. 2, 17 lg.1, 23, 31, 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik: