Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(9)

2-09-12489

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Hageja poole pöördus 05. septembril 2008 A. L. seoses 26. augustil 2008 Kohtla-Järvel Puru tee 78 korteris 32 toimunud veekahjuga, kus läbi Puru tee 78 hoone välisseina hoone konstruktsiooni pääsenud sadevesi valgus korterisse 32, tekitades korteri siseviimistlusele ulatusliku veekahju. Korter Puru tee 78-32 oli kindlustatud hageja juures, kodukindlustuse sertifikaat nr xxx. Veekahjustuste likvideerimiseks esitas kannatanu OÜ Consumat kalkulatsiooni summas 12 736,92 krooni. Hageja luges summa põhjendatuks. Veeavarii fakti kohta avas hageja kahjutoimiku nr OK0810559 ja maksis vastavalt 01. oktoobri 2008 garantiikirjale kannatanule välja kindlustushüvitise summas 10 776,72 krooni, s.o kahju 12 276,72 krooni, millest on lahutatud lepingujärgne omavastutus 1500 krooni. Hageja viitab, et nähtuvalt fotodest on hoone fassaad üleni märg ja vuugivahed suurte pragudega. Hoone välisfassaad on korteriomanike kaasomandi esemeks ning selle korrapärane majandamine, mis hõlmab ehituskonstruktsiooni hooldust ja remonti, on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Maja välissein on kõigi korteriomanike kaasomandis ning kõik kaasomanikud, antud juhul korteriomanikud, kannavad sellega seotud kulutusi perioodiliste maksete tasumisega korteriühistu remondifondi. Seega on fassaaditööde teostamise korraldamine korteriühistu ülesanne. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide ja tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Ehituskonstruktsioon on ehitise osa ja kaasomandi esemeks ja selle ehitisele esitatavatele nõuetele vastavuse eest vastutamine on pandud korteriühistule. Hageja leiab, et kostja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust tagada kaasomandi eseme normaalne funktsioneerimine ning otstarbekohane kasutatavus, s.o kaitsta hoonet ilmastikust tulenevate kahjude eest. Hageja on seisukohal, et kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kuuluv nõue kolmanda isiku vastu kahju hüvitamiseks läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatav kahju ulatuses. Seetõttu esitas hageja 02. veebruaril 2009 kostjale nõudekirja 10 776,72 krooni tasumiseks. Kostja poolt sellele nõudekirjale mingit reaktsiooni ei järgnenud ja hageja saatis kostjale 26. veebruaril 2009 kohtuhoiatuse. Kostja kuni hagi esitamise ajani nõuet täitnud ei ole ning pooled ei ole ka saavutanud kokkulepet. Hageja viitab, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolusid, s.o seda, et 26. augustil 2008 toimus Puru tee 78 korteris 32 veekahju; et veekahju sai alguse Puru tee 78 läbi hoone konstruktsiooni ehk välisseina pääsenud sadeveest, et hoone konstruktsioon vajas remonti ning et hoone konstruktsioon, antud olukorras välissein, on ehitise osa ning seega ei kuulu see korteriomandi reaalosa hulka. Hageja hinnangul ei vaidlusta kostja ka asjaolu, et kahju kannatajale on tekkinud hagiavalduses viidatud kahju. Kostja ei vaidle ka asjaolu üle, et vara oli kindlustatud hageja juures 2(9)

2-09-12489 ning et seetõttu maksis hageja kannatanule A.L.ile välja kindlustushüvitise summas 10 776,72 krooni. Hageja leiab, et kahju ei ole tekkinud korteriomaniku tegevusetuse või väära tegevuse tulemusena. Osamaksete tasumisega on korteriomanik täitnud ka korteriühistu liikmena oma kohustused ühistu ees. Osas, milles korteriühistu juhatusel puudub kinnisvaratöö ettevalmistus, võib korteriühistu volitada kinnisvara korrashoiutöödega tegelema selleks volitatud isikut, s.o haldusfirmat. Korteriühistu pidi olema teadlik väliskonstruktsiooni seisundist ja olukorrast, kuna korteriühistu on asutatud korteromandite mõtteliste osade majandamise ja haldamise ning korteriomanike ühiste huvide esindamise eesmärgiga. Elamus juhib korteriühistu tegevust juhatus, kes pideva ülevaatuse, hooldustegevuse ja muude sarnaste toimingute tulemusena leiab vajalikuks teha taastus- või remonttöid ja seega koostab aastakava ja selgitab töödevajalikkust ühistu liikmetele. Seega oli kostja kohustatud omal algatusel tegema kõik selleks, et elamu konstruktsioon vastaks esitatavatele nõuetele, ootamata selleks korteriomanike juhiseid. Hageja viitab, et korteriühistu Puru tee 78 põhikirja punktist 3.2.9. tulenevalt on korteriühistu liige kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid, elamu ja abihoonete mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras ning sama põhikirja punkti 5.9. alusel on ühistul endal õigus sõlmida lepinguid elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks oma liikmetega ja teiste füüsiliste ning juriidiliste isikutega või teha neid töid ise. Samuti on punkti 5.10. alusel ühistul õigus moodustada elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks kooperatiivsetel alustel elamuhooldusorganisatsioone, mida peetakse ülal neid moodustanud ühistute kulul. Ühistul on õigus oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks võtta laenu. Lisaks nähtub punktist 4.1., et ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste eest. Kui vaadata ühistu juhatuse pädevust, siis on selleks elamu haldamise ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine. Seega oli korteriühistu liikmete poolt laekunud remondifondi osamaksete baasil võimalik planeerida töid ja remonti ehitise konstruktsioonide nõuetele vastavuse säilitamiseks. Hageja on seisukohal, et viitamine erakorralisele vihmasajule ei oma tähendust, kuna Eesti kliimas ei ole sajud erakorraline nähtus ja hooned ehitatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusnormidele, mis on kehtestatud lähtudes meie kliimatingimustest. Hageja leiab, et kahju põhjustanud asjaolud olid kostja mõjusfääris ja ta sai neid mõjutada selliselt, et kahju ei oleks tekkinud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 10 776,72 krooni ja välja mõista kostjalt riigilõiv 3000 krooni ja hageja esinduskulud; kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kiri (t.l.-8); kodukindlustuse sertifikaat (t.l.-9); kahju teade (t.l.-10-11); sündmuskoha ülevaatuse akt (t.l.-12); fotod (t.l.-13-15); arve-saateleht (t.l.-16); eelarve (t.l.-17-18); tõend (t.l.-19, tõlge t.l.-77); kinnituskiri (t.l.-20, tõlge t.l.-78); garantiikiri (t.l.-21,22); KÜ Puru tee 78 registrikaart (t.l.-23); OÜ Consumat registrikaart (t.l.-24); maksekorraldus (t.l.-25); tagasinõue (t.l.-26-27); kohtuhoiatus (t.l.-28-29) korteriühistu Puru tee 78 põhikiri (t.l.-64-70); fotod (t.l.-79-80). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel planeerib ja teostab korteriühistu oma tegevust korteriühistu üldkoosolekul korteriomanike poolt vastu võetud tegevuskavade kohaselt. Elamu korteriomanikud ei ole 3(9)

2-09-12489 korteriühistu üldkoosolekutel vastu võtnud otsuseid elamu fassaadide remondi teostamiseks, kuna eelnevatel perioodidel ei ole esinenud nii tugevat vihma, et vihmavesi oleks surunud läbi elamu välisseinte. Korteriühistu saab vastutada ainult siis, kui välisseinte läbimärgumine oleks olnud ette teada või seinakahjustused oleks olnud nähtavad enne tugevat vihma. Kostja on seisukohal, et korteriühistu ei ole elamu kaasomanik, sest korteriühistule ei kuulu ühtegi elamu korteriomandit ning korteriühistu ei saa olla käesolevas asjas kostja. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista hagejalt välja kõik kostja menetluskulud. Kostja on oma väidete kinnitamiseks tõendeid ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil 02. septembril 2009 määras kohus asja arutamine edasi lükata. Kohus kohustas kostja esindajat saatma kohtule ja hageja esindajale vastus elektroonilisel teel ja digitaalselt allkirjastatuna. Hageja esindajal esitada arvamus kostja vastusele 14. septembriks 2009. Kohtuistungil 11. novembril 2009 hageja nõustub, et kostja seadusliku esindaja esindusõigus on tõendatud. Hageja selgitab, et kahjustus oli välisseina suunas. Ei saa eeldada et korteriomanik saaks hinnata välisfassaadi olukorda, see on ühistu pädevuses. KÜ ühe liikme hääl on nõrk ja ei saa eeldada, et KÜ liikmed oleksid kursis kõikide elumajasse puudutavatesse küsimustes. Hageja jääb hagiavalduses toodud põhjenduste ja nõude juurde ning palub hagi rahuldada. Kostja selgitab, et 2008. aastal oli väga tugev vihm ja vesi tungis elumaja seinast läbi. Tegemist oli nurgapealse toaga kaheksandal korrusel, toa sein oli täiesti märg. Kannatada sai kolm korterit, aga kindlustatud oli vaid üks nendest. Kostja leiab, et vesi tuli sisse telliskivide vahelt, katus oli korda tehtud ja katus läbi ei lase. Kostja selgitab, et elumaja remonditöid teostatakse pidevalt. KÜ lähtub igal aastal vastuvõetud tegevuskavast, mis kinnitatakse üldkoosolekul. Kahju tekkis ühel KÜ liikmetest, ka tema oli see, kes otsustas, mida majas teha ja kui palju teha. Küsimust elumaja välisseina kontrollimise kohta KÜ üldkoosolekul kunagi püstitatud ei ole. Nõudeõigus tuli üle kindlustusele, aga kahju tekkis korteriomanikul, kes on ka KÜ juhatuse liige. Korteriomanikud ise otsustavad, milliseid töid majas teha. Kostja jääb selle juurde, et tegemist ei ole kohase kostjaga. Korteriomanikud langetavad otsuseid, võetakse vastu majanduskava, ning ühistu saab tegutseda selle piires, mida on otsustatud elumajas teha. Kostja jääb oma seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis 10 776,72 krooni. Kostja hagi ei tunnista. 4(9)

2-09-12489

Kohus tuvastas, et 26. augustil 2008 toimus korteris asukohaga Puru tee 78-32 Kohtla-Järve veekahju (t.l.-10-15,19), mille põhjustas läbi elamu seina tunginud sadevesi, mis kahjustas korteri siseviimistlust. Korter oli kindlustatud hageja juures (t.l.-9). Kahju rahaline suurus moodustab 12 276,72 krooni (t.l.-17-18). Hageja hüvitas korteri omanikule kahju 10 776,72 krooni ulatuses (t.l.-16), omaniku omavastutus 1500 krooni. Elamu Puru tee 78 Kohtla-Järve haldamist teostab kostja kui korteriühistu. Hageja esitas 02. veebruaril 2009 kostjale nõude hüvitada hagejale hageja poolt kahju kannatajale hüvitisena makstud summa 10 776,72 krooni (t.l.-27,28). Kostja hageja nõuet täitnud ei ole. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Hageja väitel on kahju kannatanud isiku nõue kahju tekitaja vastu üle läinud kindlustusandjale. Kostja vastuväiteid selles osas ei esitanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 1, lg 2 ja lg 3 p 4 kohaselt, kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut. Nõue läheb seaduse alusel üle muul seaduses sätestatud juhul. Lähtuvalt VÕS § 492 lg 1, kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus jõuab järeldusele, et kahju hüvitamise nõudeõigus on kahju kannatajalt, korteri Puru tee 7832 omanikult üle läinud hagejale kui kindlustusandjale. Vastavalt VÕS § 171 lg 1, võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega on kostjal õigus esitada hagejale samad vastuväiteid, mida kostja oleks saanud esitada kahju kannatajale. Kahju hüvitise suuruse, s.o 10 776,72 krooni, ja kahju tekkimise põhjuste, vihma tõttu elamu seinast läbi valgunud veest korteri siseviimistlusele tekkinud veekahju, s.o kahju objektiivsete asjaolude osas vaidlust ei ole. Hageja väitel põhjustas vee lekkimise läbi elamu seina kostja kui korteriühistu tegevusetus. Hageja leiab, et kostja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust tagada kaasomandi eseme normaalne funktsioneerimine ning otstarbekohane kasutatavus, s.o kaitsta hoonet ilmastikust tulenevate kahjude eest. Kostja esitas vastuväite, et tegemist ei ole kohase kostjaga, kuna korteriühistu ei ole elamu kaasomanik, korteriühistule ei kuulu ühtegi korteriomandit, ning seega ei saa korteriühistu olla käesolevas asjas kostja. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt, korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. 5(9)

2-09-12489 Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Vaidlust ei ole, et elamu välissein, millest vee läbivool toimus, ei kuulu ühegi korteri reaalosa juurde ja seega on sein mõtteline osa korteriomanike kaasomandist. Lähtuvalt KOS § 11 lg 1 p 1, korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vastavalt KOS § 15 lg 1, kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. AÕS § 75 lg 1 kohaselt, kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus jõuab järeldusele, et korteriomanikud kui kaasomanikud vastutavad korteriomandi reaalosale kaasomandi esemest tekkinud kahju osas ühiselt. Kaasomandi esemest lähtunud kahju osas vastutab kahju eest ka korteriühistu. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt, korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kohus on seisukohal, et ühise omandi korrapärase majandamise eest hoolitsemine on korteriühistu kohustuseks. Elamu majandamine on eelkõige elamu remont ja hooldus. Vastavalt KOS § 15 lg 1 p 1, korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. Lähtuvalt KOS § 151 lg 1 ja lg 2, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11. mai 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 jõudnud järeldusele, et „Kolleegium jääb varasemas lahendis (14. juuni 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-76-04 (RT III 2004, 19, 220)) avaldatud seisukohtade juurde, millest tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide

6(9)

2-09-12489 korrashoidmine. Seega on iseenesest õige kassaatori väide, et hagejatele kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu.“.

Kohus leiab, et elamu ehituskonstruktsiooni, s.o elamu seina muutmine veekindlaks on elamu remont ning elamule remondi teostamine on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Vaidlust ei ole, et elamut Puru tee 78 Kohtla-Järve majandab kostja kui korteriühistu ning et kostja ei ole elamu välisseina remonti teostanud. Vaidlust ei ole, et vee läbijooks seinast korterisse nr 32 toimus seina defekti tõttu. Kohus jõuab järeldusele, et kostja on rikkunud elamu majandamisel kohustust teostada elamu välisseina remonti. VÕS § 127 lg 4, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostja ei olnud teostanud elamu majandamise käigus elamu seintele remonti, mis oleks taganud seinte piisava veekindluse vihma või muude sademete puhul. Kostja tegevusetus tõi kaasa olukorra, kus vihmavesi tungis läbi seina elamu ehituskonstruktsioonidesse ja valgus sealt korterisse nr 32, millega tekitas korteri siseviimistlusele kahju hageja poolt nimetatud suuruses. Kostja esitas vastuväite, et 2008. aastal oli ebaharilikult tugev vihm ja seetõttu tungis vesi elumaja seinast läbi. KOS § 11 lg 3 kohaselt, korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohaliku kliima jaoks ebaharilikult tugeva vihma esinemist kahju tekkimise ajal 26. augustil 2008. Üldtuntud on asjaolu, et Eestis sajab vihma ning vihmasadu võib olla erineva intensiivsusega. Seega ei saa 26. augustil 2008 toimunud vihmasadu lugeda asjaoluks, mida kostja ei oleks saanud ette näha. Kostja esitas vastuväite, et kostja ei vastuta kahju tekitamise eest, kuna elamu korteriomanikud ei ole korteriühistu üldkoosolekutel vastu võtnud otsuseid elamu fassaadide remondi teostamiseks, sest eelnevatel perioodidel ei ole esinenud nii tugevat vihma, et vihmavesi oleks surunud läbi elamu välisseinte. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. KÜS § 1 lg 2 kohaselt, käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 51, 967; 1998, 36/37, 552) sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg 1 kohaselt, mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete minimaalne arv nähakse ette põhikirjas. Korteriühistu Puru tee 78 põhikirja p 6.1. kohaselt on ühistu juhtorganiteks üldkoosolek ja juhatus. Vastavalt põhikirja p-le 6.15.6. on juhatuse pädevuses majandustegevuse aastakava koostamine ning p-le 6.15.3. elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine. 7(9)

2-09-12489

Kohus leiab, et elamu fassaadi remondi teostamise algatus peab tulema korteriühistu juhatuselt, kes on kohustatud seda tegema elamu majandamise käigus või siis tegema üldkoosolekule ettepaneku kinnitada fassaadi remont majandustegevuse aastakavasse. Korteriühistu juhatus on jätnud oma kohustused täitmata. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kostja ei vastuta kahju tekitamise eest põhjusel, et elamu korteriomanikud ei ole korteriühistu üldkoosolekutel vastu võtnud otsuseid elamu fassaadide remondi teostamiseks. Kuna ei ole tõendatud, et korteriühistu juhatus oleks üldkoosolekule teinud ettepanekuid lülitada fassaadi remont majandustegevuse aastakavasse või tõstatanud üldkoosolekul küsimust elamu fassaadi osas jooksva remondi teostamiseks, ei saa kostja vastuväidet lugeda rikkumist vabandavaks asjaoluks. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust, mis vabastaks kostja vastutusest. AÕS § 75 lg 1 kohaselt, kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus jõudis järeldusele, et kostja vastutab kaasomandi esemest lähtunud kahju osas sarnaselt kaasomanikele ning seega kannab ka asja kasutamisega seotud kahju. Vastavalt VÕS § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. /---/. Vaidlust ei ole, et asja parandamise kulud, millest on maha arvatud kahjustatud isiku omavastutus, moodustasid 10 776,72 krooni. Lähtuvalt VÕS § 136 lg 1, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 10 776,72 krooni. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt kahju hüvitis summas 10 776,72 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Hagihind on seega määratud rahalise nõude suurusega, s.o 10 776,72 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 8(9)

2-09-12489

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Evi Kool Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.