Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2 – 07 – 43340
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„24“novembril 2009.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 07 – 43340
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi J.K. ́i vastu 1 130.40 krooni soojavõla ja kohtukulude nõudes. Hagi hind: 1 130.40 krooni;
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: 10160791, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas); Hageja lepinguline esindaja: S. P. (isikukood: xxx, asukoht: Osaühing Bellum Õigusabi (registrikood: 10045311, aadress: Sompa 3, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa)); Kostja: J.K. (endine – G.) (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub;
Kohtuistungi toimumise aeg:
„04“november 2009.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk, Riina Palmi, hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, Silver Peepmaa ning kostja, J.K. (endine – G.);
RESOLUTSIOON: Jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi J.K. ́i (endine – G.) vastu 1 130.40 krooni soojavõla ning kohtukulude nõudes kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras
ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse J.K. ́i (endine – G.) vastu 1 130.40 krooni soojavõla, 250.- krooni riigilõivu ja 2 478.krooni esindaja tasu nõudes põhjusel, et J.K. (endine – G.) olles, vastavalt notariaalselt tõestatud korteriomandi ostu – müügi lepingule 16.detsembrist 1999.a. (tl.7-8), korteriomandi, asukohaga: Sinivoore 9 – 19, Kohtla – Järve linnas, omanik on jätnud tasumata J.K. ́i (endine – G.) poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud J.K. ́ile (endine – G.) igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“aprill 2000.a. moodustub J.K. ́i (endine – G.) võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 1 130.40 krooni, mis on J.K. ́i (endine – G.) poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandiseaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. J.K. (endine – G.) seda teinud ei ole ning J.K. (endine – G.) on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 1 130.40 krooni. Samuti põhistas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus oma nõuet J.K. ́i (endine – G.) vastu TsK §166 lg.2, §173 lg.1, §222 lg.1 ja 2 ning §242 lg.1 sätetega. Palus hagi rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule (tl.44) kostja, J.K. (endine – G.), hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt oli Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt hagi J.K. ́i (endine – G.) vastu esitatud peale hagi aegumise tähtaja möödumist. J.K. (endine – G.) palus kohaldada hagi aegumist ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, Silver Peepmaa, palus kohtuistungil hagi rahuldada ja J.K. ́ilt (endine – G.) välja
mõista 1 130.40 krooni soojusenergia võlga ja kohtukulud, vaatamata sellele, et J.K. (endine – G.) on esitanud kohtule avalduse hagi aegumise kohaldamiseks. Kostja, J.K. (endine – G.), vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. J.K. (endine – G.) selgitas kohtule kohtuistungil, et ta oli maksnud kõik Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud arved õigeaegselt ja tema teada võlga olla ei tohiks. J.K. ́ile (endine – G.) oli suureks üllatuseks, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitas 16.oktoobril 2007.a. kohtusse hagi, mille kohaselt ta oli Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus võlgu, seisuga 01.aprill 2000.a., 1 130.40 krooni. J.K. (endine – G.) asus kohtuistungil seisukohale, et hagi oli aegunud ja palus kohaldada kohtul hagi aegumist.
Kohus luges hagi põhjendamatuks, tõendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste tõenditega. Maksekorraldusega nr.17 12.oktoobrist 2007.a. (tl.3) riigilõivu tasumise kohta. Korteriomandi, asukohaga: Sinivoore 9 – 19, Kohtla – Järve linnas, notariaalse ostu – müügi lepinguga 16.detsembrist 1999.a. (tl.7-8). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud J.K. ́i (endine – G.) võlaarvestusega (tl.9), mille kohaselt on J.K. ́i (endine – G.) võla suuruseks, seisuga 01.aprill 2000.a., 1 130.40 krooni. Viru Maakohtu 19.oktoobri 2007.a. määrusega (tl.10-11). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist J.K. ́i (endine – G.) andmetega (tl.15). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud hagiavalduse täpsustusega 20.oktoobrist 2007.a. (tl.21). 30.märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.34-35). Viru Maakohtu 03.aprilli 2009.a. määrusega (tl.40-41). J.K. ́i (endine – G.) kirjaliku vastusega hagile (tl.44). 04.novembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või
muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. TsÜS §142, §143 ja §144 sätete kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS §146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. TsÜS §146 lg.1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS §147 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi J.K. ́i (endine – G.) vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda tuleb täies ulatuses jätta kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et J.K. (endine – G.), olles korteriomandi, asukohaga: Sinivoore 9 – 19, Kohtla – Järve linnas, omanik oli küll kohustatud maksma Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus ostetud soojusenergia eest, kuid käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud arveid, mis tõendaksid, millal muutusid võlgnevused sissenõutavaks, millised arved oli J.K. (endine – G.) jätnud tasumata ning kui suure summa J.K. (endine – G.) Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus üldse võlgneb. Võlaarvestuses toodud võlasumma suurus (1 130.40 krooni) oli arvestuslik võlasumma, mis oli raamatupidamise algdokumentidega (J.K. ́ile (endine – G.) esitatud arvetega) tõendamata, mille tõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Samuti tuleb J.K. ́i (endine – G.) nõudel kohaldada hagi aegumist Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõudele, kuna, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus enda poolt kohtule esitatud arvestuse kohaselt oli J.K. ́i (endine – G.) poolt viimane nõudeosa tasumata seisuga 01.aprill 2000.a.. Hagiga pöördus Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kohtusse alles 16.oktoobril 2007.a. so peale 7 – aasta (seitse aasta) ja 6 – kuu (kuue kuu) möödumist, kui hagi aegumise tähtaeg oli mööda lastud. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi tuleb jätta rahuldamata hagi aegumise tõttu.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.