Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Hansa Liising Eesti AS 06.08.2007 järelmaksuga müügilepingu nr 0172565L. Lepingu esemeks oli sõiduauto BMW 530 3,0. Auto maksumuseks oli 12 782,33 EUR ning nimetatud sõiduki müüjaks oli kostja. Tartu Maakohus on 12.05.2008 teinud kriminaalasjas nr 1-08-6320 määruse, millega arestiti sõiduauto BMW, registreerimisnumbriga 541 TGY. Nimetatud määrusest nähtub, et sõiduauto on ARK-s arvele võetud võltsitud Saksamaa Liitvabariigi sõiduki registreerimistunnistuse alusel ning et nimetatud sõiduk varastati selle omanikult 22.03.2007 ning varguse kohta on Saksamaa Liitvabariigis alustatud kriminaalmenetlus. 02.06.2008 on hageja teinud Hansa Liising Eesti AS-ile avalduse, millega taganes müügilepingust müüja poolt lepingu rikkumise tagajärjel ning keeldus krediidi tagasimaksetest. Kuivõrd sõiduki omandamine ei olnud enam võimalik, keeldus hageja järelmaksuga müügilepingu nr 0172565L täitmisest alates 02.06.2008. Käesoleval juhul on tõendatud,et kostja ei olnud õigustatud omandit üle andma, kuivõrd sõiduauto oli varastatud. Sellest tulenevalt ei tekkinud liisinguandjal omandiõigust ning seega on müüja rikkunud liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Tulenevalt sellest, et liisingufirmal ei tekkinud omandiõigust, muutus võimatuks ka liisingufirma ja hageja vahel sõlmitud lepingu täitmine, kuivõrd hagejal ei saanud tekkida omandiõigust. Indrek Jõesaar on ajavahemikus 06.08.2007-15.05.2008 teinud liisinguandjale makseid kokku summas 107 782.65 krooni eesmärgiga tulevikus omandada lepingu objektiks olev sõiduauto. Kostja on tekitanud hagejale otsest varalist kahju 107 782.65 krooni. Käesoleval juhul seisneb põhjuslik seos müüja poolt lepingu rikkumise ja ostjal tekkinud kahju vahel selles, et kui müüja ei oleks müünud liisinguandjale varastatud sõidukit, ei oleks tekkinud olukorda, kus liisinguandjal ja seejärel ka ostjal ei saaks tekkida omandiõigust, mistõttu on järelmaksuga müügilepingu täitmine võimatu. Hageja palub kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 115, 127, 128 ja 365 lähtuvalt välja mõista 107 782.65 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja liisinguandja õigustes ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles. Kostja väidab, et lepingu ülesütlemiseks ei olnud mingit põhjust. Auto oli selle omanik toonud kostja laoplatsile komisjonimüüki 21.07.2007. Samal päeval sõlmiti sõiduki hoiule võtmiseks ja müümiseks leping. Auto komisjonimüüki tooja leidis autole 02.08.2007 ostja. Auto müümiseks ja liisinguteenuse saamiseks auto ostjale, hagejale, seega asjaajamisteenuse osutamiseks, vormistas 02.08.2007 kostja auto enda omandisse ning enda omandist liisingufirma omandisse 06.08.2007. Auto oli hageja ise välja valinud ning soovis seda osta läbi liisingufirma. Lepingud olid sõlmitud täites kõiki lepingu sõlmimise nõudeid. ARK kontrolis omandiõiguse üleminekul üle auto dokumendid, numbrid jms. Kostjal puuduvad igasugused võimalused kontrollida, kas müüki toodud auto on tema endise omaniku omandist tema tahte kohaselt välja läinud. Antud vastusega vaidlustab kostja lepingu ülesütlemise. Kuna lepingu ülesütlemiseks ei olnud põhjust, ei ole põhjust ka hageja rahalist nõuet rahuldada. Kostja tegevuses puudub igasugune süü. Võimalik, et hagejal on nõudeõigus hoopis auto varastanud isiku suhtes. Võimalik, et auto Saksamaal elavale omanikule on hüvitatud auto maksumus ja ta on auto tagasi saanud, võimalik, et vargust ei toimunudki jms. Kostja osutas

sisuliselt auto müüjale, Vitali Olijevskile, komisjoniteenust. Komisjoniteenus oli poolte tegelik tahe. Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde. Kostja esindaja selgitas, et auto oli ARK poolt kontrollitud ning auto müüjal ei ole võimalik kontrollida, kas auto on varastatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 06.08.2007 sõlmisid Indrek Jõesaar ja Hansa Liising Eesti AS järelmaksuga müügilepingu nr 0172565L sõiduauto BMW 530 3,0 omandamiseks, millega Hansa Liising Eesti AS omandas Garitex OÜ-lt auto ja andis selle hageja kasutusse, hageja kohustus aga maksma liisingumakseid (tl 5-8). Tartu Maakohtu 12.05.2008 määrusega kriminaalasjas nr 1-08-6320 arestiti sõiduauto BMW 530 välisriigile väljaandmise tagamiseks (tl 17-19). Nimetatud määrusest nähtub, et sõiduauto oli ARK-s arvele võetud võltsitud Saksamaa Liitvabariigi sõiduki registreerimistunnistuse alusel ning et nimetatud sõiduk varastati selle omanikult 22.03.2007. Kuivõrd sõiduki omandamine ei olnud enam võimalik, taganes hageja kirjaliku avaldusega järelmaksuga müügilepingust nr 0172565L ning keeldus krediidi tagasimaksetest alates 02.06.2008 (tl 2021). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vastutav varastatud sõiduauto müümisega hagejale tekitatud kahju eest. Hageja nõuab kahju hüvitamist, mis väljendub hageja poolt ajavahemikus 06.08.2007-15.05.2008 liisinguandjale tehtud maksetes kokku summas 107 782 krooni 65 senti (tl 23-25). VÕS § 365 lg 1 kohaselt liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul seisneb kostja lepingurikkumine selles, et kostja ei olnud õigustatud omandit üle andma, kuivõrd sõiduauto oli varastatud. Sellest tulenevalt ei tekkinud liisinguandjal omandiõigust ning seega on kostja müüjana rikkunud liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Antud juhul ei teinud Garitex OÜ omandi üleminekut ostjale võimalikuks. Kui Garitex OÜ ei oleks müünud liisinguandjale varastatud sõidukit, ei oleks tekkinud olukorda, kus liisinguandjal ja seejärel ka ostjal ei saaks tekkida omandiõigust. Varastatud sõiduauto müümisega, mille tõttu muutus võimatuks tulevikus omandada lepingu objektiks olev auto BMW 530 3,0, on kostja tekitanud hagejale varalist kahju. VÕS § 128 lg 3

kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Indrek Jõesaar on ajavahemikus 06.08.2007-15.05.2008 teinud liisinguandjale makseid kokku summas 107 782 krooni 65 senti eesmärgiga tulevikus omandada lepingu objektiks olev sõiduauto (tl 23-25). Hageja poolt tasutud liisingumaksed on käsitatavad hüvitamisele kuuluva otsese varalise kahjuna VÕS § 127 ja § 128 lg 3 järgi. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 107 782 krooni 65 senti kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 alusel ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.