2-09-37541/7 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 4-6) 31.07.2009 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis Maxima Eesti OÜ hagejaga nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 549. Maxima Eesti OÜ rentis äriruumide üürilepingu alusel kostjale ruume Võru 55f Tartus. Vastavalt lepingu p-le 4.1 kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri 7000 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Lepingu p-i 4.5 kohaselt kohustus võlgnik tasuma 250 krooni (koos käibemaksuga) interneti püsiühenduse eest ning 300 krooni (koos käibemaksuga) mehaanilise valve eest. Võlgnik täitis oma kohustuse osaliselt, seisuga 31.07.2009 on tasumata 8651,51 krooni. Osaliselt on tasumata arve nr FI-16323/10 summas 8002,51 krooni ja arve nr FI-16329/09 summas 649 krooni. Kostja andis üüritud ruumid üle 31.10.2007 ja tasumata on oktoobrikuu 2007 rent ning septembri interneti ja mehaanilise valve eest kokku summas 8651,51 krooni. Hageja palub üürilepingu p 4.6 alusel mõista kostjalt välja viivis 1240,39 krooni. Kuivõrd Maxima Eesti OÜ põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, loovutas ta eelnimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmise õiguse OÜ-le Incure Inkasso Agentuur. Sellega tekkis Maxima Eesti OÜ-le kahju summas 1348,49 krooni. Nimetatud summa kujutab endast OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasu. Hageja lisas tõenditena koopiad 18.08.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingust nr 549 koos lisadega (tl 7-13), 16.02.2006 äriruumi üürilepingust (tl 14-17), 02.10.2007 üürilepingu lõpetamise teatest (tl 18), 03.10.2007 arvest nr FI-16323/10 ja 30.09.2007 arvest nr FI-16329/09 (tl 19-20), 31.10.2007 äriruumide üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl 21), 07.02.2008 viivisarvest (tl 22). Kostja vastuväited (tl 28-29) Karhel Tehnika OÜ sõlmis tegelikkuses äriruumide üürilepingu AS-ga Tartu Külmhoone 16.02.2006. Maxima Eesti OÜ 02.10.2007 üürilepingu ülesütlemise teade ei vasta tegelikkusele ja kokkulepetele, mis poolte vahel olid. Kuna Maxima Eesti OÜ-l oli vaja vabastada kostja valduses olnud ruum, siis leppisid pooled kokku, et kostja kolib Võru 55f Tartu majas teisele üüripinnale, kuna kostjal ei olnud nii lühikese aja jooksul võimalust leida uut üüripinda. Pooled leppisid kokku, et üürilepingut ei vormistata ning kostja kasutab Võru 55f Tartu majas teist üüripinda nii kaua kuni leiab uue üüripinna. Tegelikkuses vabastas kostja üüripinna juba varem kui 31.10.2007 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis. Kostja tasus 2007 oktoobrikuu üüri üürilepingu kohaselt oktoobrikuu alguses. Kuna kostja oli vastavalt poolte kokkuleppele tasunud hagejale üüri, siis võimaldati kostjal kasutada samas majas teist üüripinda. Üüri tasumine käis üüripinna vahetamise ajal ning asendusüüripinna eest sularahas. Väär on hageja väide, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõudele. Kostja on kohtuväliselt hagejale korduvalt selgitanud, et hageja nõue on alusetu ning kostja on oma kohustuse hageja ees täitnud. Arvete esitamine hagiavalduse lisana ei tõenda, nagu oleks kostjal jäänud täitmata kohustus hageja ees. Hageja seisukoht kostja vastusele (tl 34-35) Hageja leiab, et kostja väited üürilepingu ülesütlemise teate tegelikkusele mittevastamise ja poolte vahel suulise kokkuleppe olemasolu kohta üüripinna vahetamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole tõendanud ruumide varasemat kui 31.10.2007 üleandmist. Üüri tasumise kohta sularahas märgib hageja, et üürilepingu p-is 4.4 leppisid lepingupooled kokku, et üürnik on kohustatud üüri tasuma vastavalt arvel näidatud üürileandja arvelduskontole, maksekohustus loetakse täidetuks raha 2(4)

Karhel Tehnika OÜ vahel kehtiva üürilepingu p 4.1 järgi kohustus üürnik maksma üürileandjale igakuiselt üüri üüritud pinna eest kokku 7000 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p-i 4.5 kohaselt on üürnikul võimalus lepingu kehtivuse ajal saada interneti püsiühendus 250 krooni ja mehaaniline valve 300 krooni eest kuus, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole nimetatud teenuste kasutamist eitanud ja esitatud arvet vaidlustanud. VÕS § 82 lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Üürilepingu p 4.3 järgi kohustus üürnik maksma kokkulepitud üüri hiljemalt arvestusliku kuu seitsmendaks kuupäevaks. Arve nr FI-16329/09 järgi tuli kõrvalkulud – tasu interneti ja mehaanilise valve teenuse eest - tasuda hiljemalt 15.10.2007. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja oktoobrikuu üüriarve osaliselt, tasumata jäi 8002,51 krooni, ning täielikult tasumata on septembrikuu kõrvalkulude arve summas 649 krooni. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja poolt oktoobrikuu 2007 üüri sularahas tasumine ei leidnud tõendamist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata üür 8002,51 krooni ja kõrvalkulud 649 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu p 4.6 järgi on üürileandjal õigus üüri tähtaegselt maksmata jätmisel nõuda üürnikult viivist 0,15% võlguolevalt summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 1240,39 krooni.