Aktiva Finance Group OÜ hagi B.S-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7285,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja B.S (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi B.S-i (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista B.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 2937,20 eurot, s.o põhinõue.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi B.S-i vastu 4348,09 euro väljamõistmiseks, sealhulgas viivisenõue 2937,20 eurot, intressinõue 520,02 eurot, lepingutasude nõue 840,87 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1 (11)
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 13.12.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.S (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 27.02.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista 7285,29 eurot, millest põhinõue on 2937,20 eurot, intress 520,02 eurot, lepingutasud 840,87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2937,20 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja 06.10.2019 laenulepingu nr 2101915928, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot intressimääraga 42,9% aastas. 09.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja refinantseerimislepingu nr 2101916543, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 210 eurot. 10.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja refinantseerimislepingu nr 2101916771, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 300 eurot. 11.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja refinantseerimislepingu nr 2101917296, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 90 eurot. 12.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja refinantseerimislepingu nr 2101917461, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 210 eurot. 13.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja refinantseerimislepingu nr 2101917647, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 165 eurot. 14.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja refinantseerimislepingu nr 2101917983, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 1305 eurot. Kuue järjestikuse refinantseerimislepingu alusel väljastati kostjale kokku 2280 eurot intressimääraga 44,6% aastas. Laenud tuli tagastada lepingutes kokkulepitud maksegraafikute alusel. Kostja sai laenu summas 3280 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid 212,80 eurot ja hagejale 130 eurot. Hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Põhivõlg on 2937,20 eurot. Lepingu nr 2101915928 kokkulepitud intressimäär oli 42,9% aastas. Intressinõue perioodi 05.11.2019–27.02.2020 on 134,98 eurot. Refinantseerimislepingu nr 2101916543 intressimäär oli 44,6% aastas, kuid hageja arvestas intressi kostjale soodsamalt esialgse lepingu määraga 42,9% aastas perioodi 09.10.2019–27.02.2020 eest 36,40 eurot. Refinantseerimislepingu nr 2101916771 intressimäär oli 44,6% aastas, kuid hageja arvestas intressi kostjale soodsamalt esialgse lepingu määraga 42,9% aastas perioodi 10.10.2019– 27.02.2020 eest 51,63 eurot. Refinantseerimislepingu nr 2101917296 intressimäär oli 44,6% aastas, kuid hageja arvestas intressi kostjale soodsamalt esialgse lepingu määraga 42,9% aastas perioodi 11.10.2019–27.02.2020 eest 15,38 eurot. Refinantseerimislepingu nr 2101917461 intressimäär oli 44,6% aastas, kuid hageja arvestas intressi kostjale soodsamalt esialgse lepingu määraga 42,9% aastas perioodi 12.10.2019–27.02.2020 eest 35,63 eurot. Refinantseerimislepingu nr 2101917647 intressimäär oli 44,6% aastas, kuid hageja arvestas intressi kostjale soodsamalt esialgse lepingu määraga 42,9% aastas perioodi 13.10.2019– 27.02.2020 eest 27,79 eurot. Refinantseerimislepingu nr 2101917983 intressimäär oli 44,6% aastas, kuid hageja arvestas intressi kostjale soodsamalt esialgse lepingu määraga 42,9% 2 (11)
aastas perioodi 14.10.2019–27.02.2020 eest 218,21 eurot. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 520,02 eurot. Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 11.1. ja laenulepingute põhitingimuste punktile 4 on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101915928 sõlmimise eest on 35 eurot, laenulepingu nr 2101916543 sõlmimise eest on 75,60 eurot, laenulepingu nr 2101916771 sõlmimise eest on 99,04 eurot, laenulepingu nr 2101917296 sõlmimise eest on 111,28 eurot, laenulepingu nr 2101917461 sõlmimise eest on 131,46 eurot, laenulepingu nr 2101917647 sõlmimise eest on 150,14 eurot ja laenulepingu nr 2101917983 sõlmimise eest on 238,35 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingutasu summas 840,87 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Kuna kostjaga sõlmitud lepingud nr 2101916543, 2101916771, 2101917296, 2101917461, 2101917647, 2101917983 on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist algses laenulepingus nr 2101915928 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 42,9% aastas kogu põhivõla summalt 2937,20 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 28.02.2020 kuni hagi esitamiseni 27.02.2023. Viivis on summas 5040,21 eurot. Lähtuvalt hea usu põhimõttest ei nõua hageja viivist põhiosa ületavas osas. Seega vähendab hageja viivist põhisummani. Viivisenõue on 2937,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 01.06.2020 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 02.11.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 10.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kostja jäi täielikult viivitusse mitme järjestikuse tagasimaksega alates 05.11.2019 (esimene osamakse). Krediidiandja edastas kostjale 12.02.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes vähemalt kahenädalase tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingud üles 27.02.2020. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja teatas oma sissetulekuks 1100 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut ning pangakonto väljavõtete alusel kujunes kuiseks sissetulekuks kokku 743 eurot (683+60 eurot). Analüüsi ja selle põhjal määratud krediidilimiidi kehtivusaeg oli kuni 04.01.2020. Kostja teatas finantskohustuste suuruseks 200 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot. Krediidiandja arvestas sise-eeskirja kohaselt (1 ülalpeetav) majapidamiskuludeks vähemalt 323 eurot ning finantskohustusteks 200 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja tausta maksehäireregistritest ning Ametlike Teadaannete andmetel pankrotti välja kuulutatud ei olnud. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et nõue on aegunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3 (11)
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
4.1.Hageja on esitanud kohtule tõendina BB Finance OÜ ja kostja vahel 06.10.2019 sõlmitud krediidilepingu (dtl 40–43). Leping on allkirjastamata. Lepingu kohaselt sai kostja krediidilimiiti 1000 eurot. Kostja pangakontole kanti 06.10.2019 üle 1000 eurot (maksekorraldus dtl 44). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete arvuks 60. Krediidi tagasimakseid ja intressi tuli tasuda igal kuul. Lepingust tulenevalt on intressimäär 42,9% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 56,42% (dtl 40).
4.2.09.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati kostjale 210 eurot (dtl 46). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 09.10.2019 üle 210 eurot (maksekorraldus dtl 50). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete arvuks 60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,43% aastas.
4.3.10.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati kostjale 300 eurot (dtl 52). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 10.10.2019 üle 300 eurot (maksekorraldus dtl 56). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete arvuks 60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,43% aastas.
4.4.11.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati kostjale 90 eurot (dtl 58). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 11.10.2019 üle 90 eurot (maksekorraldus dtl 62). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete arvuks
60.Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,43% aastas.
4.5.12.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati kostjale 210 eurot (dtl 64). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 12.10.2019 üle 210 eurot (maksekorraldus dtl 68). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete arvuks 60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,42% aastas. 4 (11)
4.6.13.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati kostjale 165 eurot (dtl 70). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 13.10.2019 üle 165 eurot (maksekorraldus dtl 50). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete arvuks 60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,42% aastas.
4.7.14.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati kostjale 1305 eurot (dtl 76). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 14.10.2019 üle 1305 eurot (maksekorraldus dtl 80). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete arvuks 60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,43% aastas.
4.8.Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
5.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määrad on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15). Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 06.10.2019 sõlmitud lepingu kohaselt 56,42% aastas ja perioodil 09.10.2019–14.10.2019 sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määrad olid 56,42% ja 56,43% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingute sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% (kohaldus alates 01.07.2019 kuni 31.12.2019 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 58,11%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 06.10.2019 sõlmitud lepingu osas 55,64%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et 06.10.2019 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 09.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma 1335,60 eurot, lepingutasu 75,60 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 09.10.2019 sõlmitud leping seega tühine. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 10.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma 1749,64 eurot, lepingutasu 99,04 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 10.10.2019 sõlmitud leping seega tühine.
5 (11)
Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 11.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma 1965,92 eurot, lepingutasu 111,28 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 11.10.2019 sõlmitud leping seega tühine. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 12.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma 2322,38 eurot, lepingutasu 131,46 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 12.10.2019 sõlmitud leping seega tühine. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 13.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma 2652,52 eurot, lepingutasu 150,14 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 13.10.2019 sõlmitud leping seega tühine. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 14.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma 4210,87 eurot, lepingutasu 238,35 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 14.10.2019 sõlmitud leping seega tühine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
6.Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on perioodil 09.10.2019–14.10.2019 sõlmitud lepingud tühised, hindab kohus siiski, kas võlausaldaja on järginud nende lepingute puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet, juhuks kui lepingud peaks siiski kehtivaks osutuma
7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).
7.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). 6 (11)
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud 7 (11)
kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).
7.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 207 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja esitas kohtule kaks kostja pangakonto väljavõtet perioodi 01.06.2019–05.10.2019 kohta. Konto väljavõttest nähtub, et kostja töötasu suurused olid 2019. aasta juunis ja juulis 562,72 eurot kuus ja augustis, septembris, oktoobris 701,54 eurot kuus. Lisaks sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 60 eurot kuus. Lepingute sõlmimise ajal oli kostjal üks alaealine laps. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega on peretoetus ette nähtud laste ülalpidamiseks ja seda ei saa käsitada vaba sissetulekuna krediidivõimelisuse hindamisel. Kostja ülalpidamisel oli lepingute sõlmimise ajal üks alaealine laps, kelle osas eeldatakse, et tema vajaduste rahuldamiseks kulub perekonnaseaduses sätestatud elatise 1⁄2 miinimummäär, s.o 2019. aastal sõlmitud lepingute ajal 270 eurot kuus (s.o kostjale langev osa). Swedbanki pangakonto väljavõttest nähtub järgmine. 2019. aasta juunis olid kostja finantskohustused 299 eurot (sh IPF Digital 103 eurot; Bondora 51,38 eurot; Inkassokeskus 45,06 eurot ja 45,05 eurot; Julianus 30 eurot ja 25,05 eurot). 2019. aasta juulis olid kostja finantskohustused 286 eurot (sh ERA Liising Inkassoteenused 141,51 eurot; Bondora 69,46 eurot; Inkassokeskus 45,06 eurot; Julianus 30 eurot). 2019. aasta augustis olid kostja finantskohustused 113 eurot (sh Bondora 83 eurot; Julianus 30 eurot). 2019. aasta septembris olid kostja finantskohustused 2025 eurot (sh IPF Digital 938,59 eurot; Inkassokeskus 856,10 eurot; Julianus 148,42 eurot; Bondora 82 eurot). Lisaks nähtub, et kostja teeb makseid Ekaterina Bekile järgmiselt: mais 699 eurot; juunis 685 eurot; juulis 500 eurot; septembris 61,36 eurot ja septembris 650 eurot ja makse selgitusse on märgitud „üür“. Konto väljavõttest nähtub, et kostja võttis 2019. aasta juunis laenu Bondora AS-ilt 500 eurot; 2019. aasta septembris Bigbank AS-ilt kokku 5742,55 eurot, Bondora AS-ilt 1500 eurot, IPF Digital Estonia kokku 820 eurot. Lisaks nähtub SEB Panga konto väljavõttest, et kostja tasus 2019. aasta augustis IPF Digital Estonia OÜ-le 78 eurot ja Inkassokeskus OÜ-le 45,06 eurot. Kostja väljaminekud ületasid tema igakuiseid sissetulekuid ja kostja võttis laene juurde. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepinguid sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui 8 (11)
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
8.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on 4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
9.Lepingud ei lõppenud ülesütlemisega, sest kostja ei olnud viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastas eelnevalt, et perioodil 09.10.2019– 14.10.2019 sõlmitud lepingud on tühised. Laenugraafikute järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
9 (11)
Kostja pangakontole kanti lepingute alusel üle 3280 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid 212,80 eurot ja hagejale 130 eurot, kokku 342,80 eurot. Hageja esitas ümberarvestuse. Hageja arvestab kostja tasutud summad põhiosa katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 2937,20 eurot. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude ja mõistab kostjalt välja põhivõla 2937,20 eurot. Põhivõla tasumise kohustust ei mõjuta lepingute tühisus ega asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja intressinõude osas ümberarvestust ei esitanud, mistõttu jääb intressinõue rahuldamata. Kostja ei võlgne lepingutasusid, mistõttu jätab kohus lepingutasude nõude rahuldamata.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-118-16, p 17). Hageja esitas ümberarvestuse, milles palub kostjalt välja mõista viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt 2937,20 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras määras s.o 43,80% aastas. Hagis oli viivisenõue esitatud üksnes perioodi 28.02.2020–27.02.2024 eest. Hageja ei esitanud hagis edasiulatuvat viivisenõuet TsMS § 367 järgi. Ümberarvestusega ei saa esitada uusi nõudeid ega laiendada hagi eset. Seetõttu jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Lisaks märgib kohus järgmist. Lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtede kohaselt oli viivisemääraks 43,8% aastas (0,12% päevas). Viivisemäär ei ole võrdne intressimääraga. Lepingu sõlmimise ajal ületas kokkulepitud viivisemäär seadusjärgset viivisemäära üle kolme korra. Seega on viivisemäära kokkulepe tühine.
12.Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ja lepingud ei lõppenud ülesütlemisega, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Sissenõudmiskulude nõue 50 eurot jääb rahuldamata.
13.Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 järgi on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kostjal tuli makseid teostada maksegraafiku alusel, seega kohaldub TsÜS § 154. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.12.2023. Lepingud sõlmiti 06.10.2019 ja perioodil 09.10.2019– 14.10.2019. Seega said aeguda üksnes 2019. aasta osamaksed. Viimase lepingu kohaselt tuli kostjal 2019. aastal tasuda kaks põhiosa makset: 13.11.2019 põhiosa 19,75 eurot ja 13.12.2019 põhiosa 20,49 eurot. Nende osamaksete tasumist hageja käesolevas menetluses ei 10 (11)
nõua, sest kostja on need ära tasunud. 2020. aasta osamaksete aegumine hakkas kulgema 2020. aasta lõppemisega. Hageja nõuded oleks saanud aeguda 2023. aasta lõppemisega. Hagi esitati kohtusse 13.12.2023, seega ei ole hageja nõuded aegunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-192709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja 17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus arvestab, et suur osa menetlusest oli seotud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede hindamisega ning asjaoluga. Samuti arvestab kohus, et hagi jääb olulises osas rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.