2-25-6323
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Tamara Šabarova 31. märts 2026, Narva 2-25-6323 Bondora AS hagi J S vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
8692,35 eurot Kirjalik menetlus Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja J S (isikukood XXX)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui 1/4
2-25-6323 tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Bondora AS esitas 24.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja J S on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 03.02.2021 nr BL2168574; 06.04.2021 nr BL2217927; 09.08.2021 nr BL2329967;14.10.2021 nr BL2399179 (edaspidi ühiselt nimetatud lepingud). Vastavalt laenulepingute põhitingimuste punktile nr 1.12 olid laenusummad vastavalt 531 eurot, 531 eurot, 531 eurot ja 2126 eurot. Lepingute alusel on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 03.02.2021 summas 500 eurot ja 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; 06.04.2021 summas 500 eurot ja 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; 09.08.2021 summas 500 eurot ja 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; ning 14.10.2021 summas 2000 eurot ja 126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks. Lisaks krediidilepingutele on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B S, mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 14,99 eurot. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B O, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igas kuus teenustasu 1,99 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingutes määratud maksegraafikute alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, sh 2/4
2-25-6323 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et annab võlgnikule viimase tähtaja (30 päeva) võlgnevuse likvideerimiseks ja täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmisel on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda ning seejärel muutub kogu nõue terves ulatuses sissenõutavaks. Kostja võlgnevust ei täitnud ega pidanud ka läbirääkimisi võlgnevuse kõrvaldamiseks, mistõttu oli hageja sunnitud lepingud 22.07.2022 erakorraliselt üles ütlema Viru Maakohus 16.05.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Sama määrusega määras kohus hagejale tähtaja täiendada hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid seoses tarbijakrediidile esitatavate nõuetega, eelkõige vastutustundliku laenamise järgimisega. Hageja esitas 19.05.2025 seisukoha, milles jääb oma nõude juurde. Hageja esitas tõendina kostja poolt hagejale esitatud arvelduskonto väljavõtte. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 23.08.2025 kostja eluruumis elava isiku kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja jõudnud järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisava teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Ka on esialgne võlausaldaja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3/4
2-25-6323 Hageja menetluskulud on riigilõivu 700 euro ja lepingulise esindaja kulu 187,50 eurot (käibemaksuta). Riigilõivu suuruse sätestab riigilõivu seaduse § 59 lg 1 ja lisa 1. Hageja menetluskulud 700 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Ka on asja olemust, nõude sisu ning menetluse kestust põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud 187,50 eurot. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 887,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.