Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
O.Z hagi Rendin OÜ vastu kahju hüvitise ning sellelt viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.10.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
O.Z 14.11.2024 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
O.Z apellatsioonkaebuse hind 4548 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja O.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus Kostja Rendin OÜ (registrikood 14672861), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Mari Mikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt sama otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus O.Z kanda.
4.Mõista O.Z-ilt Rendin OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulude hüvitis 1181 eurot (käibemaksuta).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O.Z-il tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2-21-20016 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.O.Z (hageja) esitas 22.12.2021 Harju Maakohtule Rendin OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, viivise seadusjärgses määras mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ning varalise kahju hüvitise 768 eurot. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et nimetas Delfi Ärilehes ilmunud artiklis „Sürreaalne ja värske puuküürniku juhtum otse Eestist. Maja põles peaaegu maha, on kasutuskõlbmatu, aga üürnik ei lahku“ korduvalt hagejat puuküürnikuks ehk esitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Laimu esimene episood sisaldub artikli pealkirjas, kus toodi välja, et hageja on puuküürnik. Lisaks on hageja avaldanud infot hageja, kui puuküürniku kohta, kes keeldub välja kolimast, artiklis endas järgnevalt: „Turule uudse teenuse toonud Rendin puutub paraku kokku ka nende üürile võtjatega, kes ei ole rendipinnal käitunud korrektselt. Neil on karm sõel, kuid isegi sealt pääsevad kahtlased tegelased läbi. Üks aktiivne juhtum on neil eriti kummaline – inimene ei taha lahkuda äsja põlenud majast“ ja „Rendin toob välja hiljutised näited konkreetsematest puuküürnike juhtumitest: Näiteks ka üks hetkel käimasolev juhtum, kus majas toimus põleng ning see muutus selle tagajärjel kasutuskõlbmatuks. Omanik palus üürnikul välja kolida, kuna üüripind on muutunud elamiskõlbmatuks ning seal on vaja kapitaalremont teha, üürnik aga ei ole nõus välja kolima. Praeguseks on üürnik juba öelnud ka, et kaasab nõude vaidlustamiseks juristi. See on üks kaasusi, mille lahendamine meil hetkel aktiivselt käib. Selle juhtumi muudab eriti sürreaalseks see, et maja on veekahjustusega, olulisel määral põlenud ning sisuliselt ilma elektrita (omanik on ise sinna kuskilt mingi kaabli vedanud, et saaks kütta), üürnik aga keeldub ikka välja kolimast.“ Hageja ei ole keeldunud põlenud majast lahkuma ning vabastas üüripinna koheselt peale tulekahju. Seega on artiklis avaldatud hageja kohta ebaõige faktiväide. Hageja nimetamine puuküürnikuks on ebaõige faktiväide ja negatiivne väärtushinnang. Hageja ei ole võlglane ning vabastas üüripinna.
2.1.Artiklis tundsid hageja ära tema perekonnaliikmed, naabrid, mitmed hageja tuttavad, kogukonna liikmed ja kliendid. Hageja üürileandja on jaganud Facebookis uudist, et tegemist oli tema majaga ning justkui hageja oleks see puuküürnik, kes keeldub välja kolimast. Hageja töötab XXX ning on kogukonnas tuntud isik, kellel on välja kujunenud kindel kliendibaas. Hageja kliendid on suuliselt uurinud hageja käest õnnetuse asjaolusid. Kuna tegemist on väikese kogukonnaga, on lihtne artiklis avaldatud sündmus ja laim kokku viia hagejaga juhtunud õnnetusega. Kostja põhjustas hagejale mittevaralise kahju läbi solvamise – pani hagejat ennast halvasti ja alandatult 2
2-21-20016 tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole.
2.2.Hageja proovis asja lahendada kohtuväliselt. Hageja esindaja saatis kostjale nõudekirja, millele kostja ei vastanud. Ka hageja 23.11.2021 meeldetuletusele kostja ei vastanud. Kostja varaline kahju on tekkinud kohtueelse nõude esitamise tõttu.
3.Hageja hinnangul tuli arvesse võtta artikli ilmumise aega ning hageja elukoha ja õnnetuse toimumise kohta. Hageja üürikodu asus XXX vallas ning tegemist on väikese kogukonnaga, kus inimesed üksteist tunnevad ning on kursis, kui suurem õnnetus juhtub. Põlengust ilmus XX.XX.2021 Virumaa Teatajas uudis, et teisipäeval kell 08.45 sai häirekeskus teate, et XXX XXX põleb kahekorruseline puust elumaja. Hoones viibinud naine ja laps olid päästjate saabumise ajaks majast välja saanud. Hagi aluseks olev artikkel ilmus XX.XX.2021 ehk kohe pärast õnnetust. Ajavahemikus XX.XX.2021–XX.XX.2021 toimus vaid kaks eramaja põlengut. Kostja ei ole mh kordagi vastuses hagile väitnud, et artikkel ei olnud hagejast. Kostja püüab oma õigusvastast tegevust välja vabandada vaid sellega, et iga inimene ei suuda objektiivselt hagejat laimavast artiklist ära tunda. Samas on hageja tõendanud, et tema lähikondsed ning kogukonna liikmed on ta ära tundnud, talle on tekkinud kahju ja tema mainet on kahjustatud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu.
5.Kostja hinnangul oli alusetu väita, et artiklis avaldatud andmete põhjal on objektiivselt võimalik seostada kas hagejat või kolmandat isikut artiklis kirjeldatud juhtumiga. Esiteks, objekti asukoht on märgitud riigi täpsustusega ning Statistikaameti viitel on Eestis kokku vähemalt 48 000 üüripinda. Teiseks, 2021. a toimus Eestis kokku 1030 hoonetulekahju. Isegi, kui teada, et tegemist oli Eestis asuva üüripinnaga, kus toimus põleng, on nii üüripindu kui ka põlenguid Eestis niivõrd palju, et artiklis avalikult avaldatud informatsiooni põhjal ei ole mitte mingil viisil võimalik tuvastada, kellest artikkel räägib. Artiklis ei ole mainitud ühtegi nime, maakonda, tänavat, vanust, sugu, rahvust ega muud kuidagigi isikustatavat infokildu. Samuti on artikli juures olev pilt illustreeriv, pärineb Delfi pildipangast ega ole seotud ei kirjeldatud ega ka ühegi teise kostja ettevõtet puudutava juhtumiga.
5.1.Vaidlusalused väited esitati artiklis, mille autor ei ole kostja. Artiklis viidati kostja töötaja T.R kommentaaridele, kes ei olnud kommentaari andmise ajal kostja seaduslik esindaja ega ole seda ka praegu. Seega ei tegutsenud T.R kommentaari andes kostja esindajana ning tema kommentaar ei ole kostjale omistatav. Artikli osa, mis ei põhine otseselt T.R kommentaaril, ei ole omistatav ei kostjale ega ka tema töötajale. T.R kommentaarist pärinevad laused: „üürnik aga ei ole nõus välja kolima“ ja „üürnik aga keeldub ikka välja kolimast“ aga mitte sõna „puuküürnik“ hageja juhtumiga seotud lõigus. Artiklis ei ole üldse kasutatud sõna „puuküürnik“ hageja juhtumit puudutavas episoodis.
5.2.Kostja vaidles vastu hageja dokumentaalsetele tõenditele, sest tunnistajate ütluste esitamine kirjaliku tõendina on iseenesest ebausaldusväärne tõend, eluliselt on ebausutav, et kõik isikud leidsid artikli omaalgatuslikult (tegemist ei ole uudiste portaali esiuudisega) ning väited ei lähe osaliselt kokku artiklis avaldatuga. Q.P ja Q.R tunnistuses öeldakse mh, et neile jäi mulje, et hageja pere pani maja põlema ja nad on ka võlglased. Midagi sellist artiklist ei nähtunud ning seega pidi vastav mulje isikutele jääma suhtlusest hageja endaga. Suhtlus hagejaga moonutas isikute arusaama sellest, 3
2-21-20016 mida nad artiklist lugesid (eeldusel, et nad seda lugesid) ning nende mulje ei ole omistatav artiklile. D.F ja J.G tunnistustest nähtus, et isikutele jäi mulje, et hageja oli üürilepinguga seoses „kõik asjad maksmata jätnud“. Midagi sellist artiklist ei nähtunud ning seega ka see mulje pidi isikutele jääma muust allikast. Lisaks väidetakse tunnistuses, et sama artiklit olid omaalgatuslikult lugenud (ja järelikult lugemisõigust omanud) ka allakirjutanu ema ja õed, mis on samuti eelkirjeldatud põhjustel eluliselt ebausutav. R.W oma tunnistuses ei väida, et ta oleks omaalgatuslikult artikli avastanud ja seoseid teinud. Tema tunnistustest nähtub pigem, et tal on palutud artikli kohta oma arvamust avaldada (mis kostja hinnangul on olnud kõigi n-ö tunnistajate artikliga tutvumise ja arvamuse avaldamise ajendiks).
5.3.Väide, et hageja keeldub välja kolimist, ei ole ebaõige. XX.XX.2021 toimus üüriruumis põleng. 04.10.2021 esitas üürileandja hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse. 06.10.2021 teatas hageja, et talle ei ole üürilepingu ülesütlemine ülesütlemisavalduses toodud tingimustel ja ajal vastuvõetav ja ta ei ole sellega nõus. Alternatiivi üüripinna vabastamise osas hageja ei pakkunud. Kostja jurist pakkus hagejale 06.10.2021 vastuses abi asjade väljakolimise finantseerimisel. 10.10.2021 pakkus hageja üürileandjale võtmeid, kuid üüripind oli jätkuvalt hageja asjadest vabastamata, mistõttu üürileandja ei võtnud võtmeid vastu. Hageja ei oleks saanud sellisel juhul oma asju üüripinnalt ära viia ja valdust üle anda. 10.10.2021 ja 12.10.2021 pöördus kostja hageja poole ning pakkus uuesti abi välja kolimiseks. 18.10.2021 pöördus kostja jurist hageja esindaja poole ning selgitas, et üürileandjal ei ole hagejaga muud vaidlust kui üüripinna vabastamine. 19.10.2021 vastuses teatas hageja esindaja, et hageja ei ole keeldunud üüripinna vabastamisest ning esitas nõudekirja ja kompromissiettepaneku, millega loetakse üürileping lõppenuks, hageja saab üüripinnalt oma asjad ning üürileandja hüvitab hageja õigusabikulud seoses kompromissiettepaneku koostamisega. 28.10.2021 sõlmisid hageja ja üürileandja kompromissi, millega hageja andis üüriobjekti valduse üürileandjale üle 29.10.2021 ning loobus asjadest, mis pärast valduse üleandmist objektile jäid. Üürileandja tasus hageja õigusabikulud, et saaks üüriruumi valduse tagasi ning alustada remondiga. Üürileandja ega kostja ei tunnistanud hageja õigust nõuda õigusabi kulude hüvitamist olukorras, kus poolte vahel õiguslikku vaidlust ei olnud. 02.11.2021 edastas üürileandja kostjale hagejast jäänud utiliseerimist vajava prügi, millise kulu kostja kandis.
5.4.Kuigi vaidlusaluses artiklis ega ka T.R kommentaaris ei ole hageja kohta kasutatud sõna „puuküürnik“, ei ole viide „puuküürnikule“ ebaõige. EKI definitsiooni kohaselt on puuküürnik üürnik, kes ei allu korteriomaniku ja ühiselu reeglitele (nt ei maksa üüri või makse) ning kellest on raske vabaneda. Wikipedia definitsiooni järgi on puuküürnik elu- või muu ruumi üürinud füüsiline või juriidiline isik, kes keeldub üüripinnalt lahkumast. Hagejast kui üürnikust oli keeruline vabaneda, ta ei vabastanud üüripinda prügist, viivitas valduse üleandmisega. Viivitamisega tekkis üürileandjal kahju, kuna üürileandjal ei olnud võimalik asuda maja konserveerima ja remontima.
5.5.Kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Kostja sõnavabadust, s.o õigust kirjeldada ajakirjandusele oma äris ette tulnud seiku, tuleb kaaluda hageja isikuõiguste väidetava rikkumisega. Seejuures tuleb arvesse võtta, et kommentaari ajakirjanikule andis kostja töötaja, kes kirjeldas isiklikku kogemust. Artiklis avaldatu vastas sellele, mis toimus hageja ja kostja vahel. Artiklis ei ole hageja identifitseeritud. Eristada tuleb kostja töötaja ja artikli autori väiteid. Umbisikuline kirjeldus ei tekita ka hagejale ei varalist ega mittevaralist kahju. Juhul, kui hagejale kahju ka tekkis, siis kostja ei ole 4
2-21-20016 kahju tekitamises süüdi. Kostja ei saanud ette näha seda, et hagejat tundvad inimesed hakkavad seostama artiklit hagejaga. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 11.10.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3382 eurot, mille mõistis hagejalt kostja kasuks välja koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et: − artiklis puudub viide kõnealuse üürniku nimele, vanusele, soole, üüripinna asukohale ja juhtumi toimumisajale. Samuti ei ole avaldatud pilte üüripinnast ega hagejast; − artiklis kirjeldatud põlenguga seotud näide on hagejaga seotud juhtum; − „hageja on puuküürnik“, „üürnik ei ole nõus välja kolima“, „üürnik keeldub välja kolimast“ on faktiväited.
8.Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuna ajakirjanikule edastas andmed kostja töötaja, mitte seaduslik esindaja, siis ei saa kostja töötaja esitatud seisukohti üle kanda kostjale. Kui töötaja vastab tööandja nimel, siis loetakse kolmanda isiku suhtes töötaja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 116 lg 2 ja § 121 lg-te 2 ja 3 alusel volitatuks tööandjat esitama. Seega on võimalik, et ajalehe väljaandja kõrval vastutab artiklis avaldatu eest ka kostja.
9.Maakohus nõustus kostjaga, et hageja õigusi ei saa rikkuda artikkel, milles talle otse ei viidata ning teda ei identifitseerita. Olukorras, kus hageja tunneb ennast artiklist ära, viitab pigem sellele, et hageja vähemalt möönis, et kuna ta ei ole vaidlusalust üüripinda vabastanud, võib tema käitumine olla artiklis kirjeldatud juhtumi aluseks. Kui hageja ei pidanud enda käitumist ebaõigeks, ei oleks artiklis kirjeldatud juhtum teda isiklikult kõnetanud. Lugedes artikleid tekivad inimestel sageli seosed kellegi tuttavaga, mis ei tähenda seda, et nad tunnevad selle inimese artiklis vaidlematult ära. Ka hageja esitatud tuttavate kirjalikest ütlustest kokkuvõtvalt nähtub, et nad seostasid artiklis esitatud asjaolusid hagejaga, kuid ei olnud veendunud, sest vastasel juhul ei oleks vajadust pöörduda hageja poole ja küsida täiendavaid selgitusi. Hageja tuttavate hilisem reageering artiklis toodule lähtus hageja enda vastustest neile. Hageja esitatud tuttavate reageeringust nähtub ka see, et inimese võimekus artiklis avaldatud andmeid interpreteerida on lai (dtl 43, 44).
10.Maakohtu hinnangul ei olnud mõistliku isiku jaoks võimalik artiklist välja lugeda ebaõiget faktiväidet, et hageja on puuküürnik. Artiklis on välja toodud kolm juhtumit, milles sõna puuküürnik kasutatakse kahes hagejaga mitteseotud juhtumis. Ka artikli pealkirjas sisalduv sõna „puuküürnik“ ei ole otseselt suunatud hageja isikule. Iga negatiivse varjundiga sõna/väljendi kasutamine ajakirjanduses ei saa tuua kaasa vastutust, vaid sõna kasutamise kontekstist peaks nähtuma selge isikuõiguste riive. Meediaväljaannetes on tavapärane tähelepanu köitmiseks pealkirjades mängida sõnastuse või lausestusega, mistõttu tuleb artikli pealkirja tähenduse tõlgendamisel arvestada artikli sisu. Artiklis endas (dtl 209) ja kostja töötaja ajakirjanikule edastatud andmetes (dtl 167) hagejaga seotud juhtumis üürniku kordagi puuküürnikuks ei nimetata. Märgitust tulenevalt ei sisaldanud artikli pealkiri ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid VÕS § 1046 lg 1 mõttes. 5
2-21-20016
11.Järgmisena hindas maakohus, kas artiklis esitatud väited selle kohta, et „inimene ei taha lahkuda äsja põlenud majast“, „üürnik aga ei ole nõus välja kolima“ ja „üürnik aga keeldub ikka välja kolimast“, on ebaõiged. Kui üüritud pinnal asuvad üürnikule kuuluvad esemed, tal on ligipääs üüripinnale, tal palutakse need ära viia, tehakse ettepanek aidata ja ta ei lähe asjadele järgi ning ei võta abi vastu, siis on sisuliselt tegemist keeldumisega ning väited valduse ja võtmete üleandmisest olukorras, kus ei loobuta omandist üüripinnal asuvale varale, on näiline. Artikkel avaldati 08.10.2021 kell 08.30 (dtl 131), hageja tegi ettepaneku võtmete üleandmiseks 08.10.2021 kell 10.33 (dtl 176), s.o kaks tundi pärast seda kui ilmus artikkel. Seega artiklis esitatud faktiväide selle kohta, et üürnik ei ole nõus välja kolima, oli artikli avaldamise hetkel õige. Esimese vastuse asjade kohta on hageja andnud kostjale 19.10.2021 kirjas (dtl 182), s.o üheksa päeva pärast üürilepingu eseme üleandmise tähtaja saabumist. Eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 2009) seletuse kohaselt on sõna „kolima“ tähendus koos majakraami ja muu varandusega endisest elukohast uude siirduma. Küsitav on väljendi „inimene ei taha lahkuda äsja põlenud majast“ EKSS selgituse kontekstis õigsus eraldiseisvalt, kuid artikli teksti kogumis on arusaadav, et etteheide üürnikule on selles, et ta ei koli välja. Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahju hüvitise väljamõistmine. Maakohtu hinnangul rakendus vastav seisukoht ka faktiväite ebaõigsuse küsitavuse korral.
12.Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hageja nõue varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks tuli jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus rahuldamata ka kõrvalnõude viivise väljamõistmiseks.
13.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Alternatiivselt palub hageja saata asja maakohtule uuesti arutamiseks. Mõlema kohtuastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja artikliga seostatav. Maakohus ei ole arvestanud hageja viidatud senist kohtupraktikat, kus on leitud, et otseselt kannatanule mitte viitamine ei välista, et avaldatu käib kannatanu kohta. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-21-138-02 leiti, et üksnes kannatanu seostamise võimalikkus on piisav, et tal tekiks mittevaraline kahju. Hageja põhjendas ja tõendas menetluses, et teda seostati artikliga. Seega ei olnud seostamine pelgalt võimalik, vaid see juhtuski. Maakohus on ka ise vaidlustatud lahendi p-s 17 selgelt tuvastanud, et hageja tuttavad seostasid hagejat artikliga. Maakohus keskendus vaidlustatud lahendis üksnes sellele, et artiklis hageja nime ei nimetatud. Maakohus ei võtnud arvesse hageja väiteid selle kohta, et hageja elukoht asus väikeses XXX vallas, kus kellegi kodu põleng on väga suur uudis ega jää tähelepanuta. Samuti jättis maakohus põhjendamatult arvestamata, et hageja töötas sel ajal XXX-na, mistõttu oli ta väikeses kogukonnas tuntud. Hageja märkis, et väikeses kogukonnas olid kohalikud elanikud õnnetusest teadlikud ning neil oli lihtne viia kokku hagejaga juhtunud õnnetus artiklis avaldatud sündmuse ja laimuga. Kõiki mainitud asjaolusid kostja ei vaidlustanud ning selle üle puudus pooltel vaidlus. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks ta hageja vastavate seisukohtadega ei arvesta. Lisaks ei ole maakohus käsitlenud hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et ka üürileandja sai aru, et artiklis mõeldakse just tema ja hageja juhtumit.
6
2-21-20016 Maakohus ei lähtunud keskmise mõistliku isiku vaatest, leides, et kui hageja ei pidanud enda käitumist ebaõigeks, ei oleks artiklis kirjeldatud juhtum teda isiklikult kõnetanud. Ka sellisele seisukohale jõudmisel on maakohus jätnud kõrvale väikese kogukonna ja asjaolu, et elamu põleng tõmbab eriliselt kogukonna tähelepanu. Maakohus ei ole lähtunud asjaolust, et hageja oli äratuntav vahetult hiljuti toimunud ja kirjeldatud põlengu järgi. Maakohtu käsitlusest on järeldatav, et mitte ükski isik, kelle kohta avaldatakse ebaõigeid faktiväiteid, kuid kelle nime ei ole konkreetselt nimetatud (samas on isik seostatav muude artiklis avaldatud asjaolude kaudu), ei saakski oma õigusi kaitsta, sest ainuüksi nõude esitamisega see isik tunnistaks ise faktide tõele vastavust. Selline käsitlus ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 1047, mille kohaselt peab avaldatud andmete õigsust tõendama andmete avaldaja. Maakohtu käsitlust ei saa pidada õigeks ka põhjusel, et see sunniks kannatanuid neid ära tundnud isikutele vastama viisil, millest veelgi enam järelduks, et hageja kohta avaldatud ebaõiged väited ongi õiged. Siinse vaidluse puhul kirjutati hagejale ja küsiti, kas artiklis avaldatud info vastab tõele. Kirjadest nähtub, et enne selle küsimuse saatmist hagejale olid need isikud juba aru saanud ja seostanud artiklit hagejaga. Need isikud ei küsinud hagejalt, kas artiklis käib jutt hageja perekonnast, vaid nad küsisid, kas artiklis kajastatu on tõene. Tegelikkuses kirjeldasid hageja tuttavad, et nad tundsid hageja ja tema perekonna artiklist ära, kuid artiklit lugedes jäi mulje, et hageja perekond on puuküürnikud ja võlglased (mida puuküürnikud tavaliselt on). Seega on maakohtu järeldus, et hageja tuttavad kahtlesid, kas artikkel räägib hagejast, täiesti ebaõige. Hageja tuttavate kirjade pinnalt ei ole võimalik maakohtu tehtud järeldusele jõuda.
16.Hageja leiab, et teda näidatakse artiklis puuküürnikuna. Maakohus ei ole hinnanud artiklis avaldatut kogu artikli kontekstis. Maakohus on jätnud kõrvale asjaolu, et artikkel tervikuna räägib probleemsetest üürnikest ning ennekõike just puuküürnikest. Ei saa olla kahtlust, et kogu artikkel ja selles toodud näited reaalsete hiljuti aset leidnud juhtumite kohta olid nii kostja enda arvates, artikli autori arvates kui ka keskmise mõistliku lugeja arvates selgelt puuküürnike juhtumite näited. Seega pidanuks maakohus väidete avaldamise kontekstis tuvastama, et hagejat kajastati artiklis kui puuküürnikku. Maakohus ei ole põhjendanud ega tuvastanud ka vastupidist, nt seda, et puuküürnikest rääkivas loos on selgelt eristatav, et ühe loo puhul ei peetud silmas puuküürniku juhtumit, vaid midagi muud. Lisaks on kostja enda 27.04.2023 menetlusdokumendi lisadena 1–3 esitatust näha, et kostja töötaja T.R on kasutanud ka ise sõna puuküürnik ning tema vastuse ülesehitusest on mõistlikule lugejale arusaadav, et ta nimetab ka hagejat puuküürnikuks. Väljend puuküürnik on hageja au teotav, mistõttu tuleb hageja hagi rahuldada.
17.Hageja kohta avaldatud muud väited olid samuti ebaõiged. Maakohus on hinnanud väidete sisu põhjendamatult kitsalt ega ole võtnud arvesse, et kogu artikli pinnalt jääb keskmisele mõistlikule lugejale arusaamine, et hageja elab endiselt põlenud majas sees ning ei ole nõus sealt ära minema. Keskmisele mõistlikule lugejale ei saa jääda artiklist arusaama, et üüripinnale jäi üksnes hageja (osaliselt põlenud) vara, mida hageja keeldub ära viimast. Maakohus on andnud meelevaldse sisu sellele, mida artiklis tegelikult kajastati ja öelda sooviti. Artiklis ei sisaldu vähimatki viidet selle kohta, et hageja ja tema pere ise kolis põlenud majast välja, kuid võtmete üleandmine erinevatel põhjustel võimalik ei ole olnud, st küsimus on üksnes üürilepingu lõpetamises. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja 06.10.2021 kirja kostjale, kus hageja tõi põhjendusena, miks ta ei saa lepingut kostja soovitud tingimustel selliselt lõpetada mh oma tervisliku seisundi tõttu ja seetõttu, et hagejal puudusid rahalised vahendid (mille peale kostja pakkus „abina“ tasulisi teenuseid). Kostja seevastu ei ole tõendanud, et majja sisenemine oleks olnud ohutu ja lubatud või, et hagejal oli kõigeks piisavalt rahulikult aega.
17.1.Maakohus ei ole analüüsinud ega arvesse võtnud hageja 11.05.2023 seisukoha p-s 21 esile toodut: põleng toimus 28.09.2021; 10 päeva hiljem, s.o 08.10.2021 7
2-21-20016 avaldati vaidlusalune artikkel; kostja oli üürilepingu üles öelnud 04.10.2021 ning andnud ülesütlemisavalduses tähtaja üüripind vabastada hiljemalt 10.10.2021. Seega ei olnud artikli avaldamise hetkel isegi saabunud kostja enda antud tähtaeg ehk hagejal ei saanud enne 10.10.2021 olla kohustust üüripind vabastada. Selle asemel on maakohus võtnud arvesse üksnes seda, et artikkel avaldati 08.10.2021 kell 08.30 ning hageja tegi ettepaneku võtmete üleandmiseks 08.10.2021 kell 10.33. Kuidas sellest järeldub, et hageja ei olnud nõus enne artikli avaldamist mingil juhul välja kolima, ei ole kohtuotsuse põhjendustest järgitav.
17.2.Maakohus on tõendeid hinnates jätnud tähelepanuta, et vastusena kostja 04.10.2021 ülesütlemisavaldusele teatas hageja kostjale 06.10.2021 üksnes seda, et talle ei sobi lepingu lõpetamise tingimused ja kuupäev, st hageja ei andnud mitte kuidagi mõista, et ta „ei ole nõus välja kolima“, „keeldub välja kolimast“ ning „ta ei taha põlenud majast lahkuda“. Ei saa olla vaieldav, et hageja ei olnud kohustatud kostja abi tasuliste teenuste näol kasutama ning tal oli võimalik endal veel lahendus olukorrale leida. Kostja esitatud tõendeid selle kohta, mis toimus pärast artikli avaldamist, s.o pärast 08.10.2021, ei saa kohus ebaõigete faktiväidete õigsuse tuvastamisel arvestada, kuna avaldatut tuleb hinnata avaldamise ajahetke seisuga.
18.Hageja leiab, et avaldatud ebaõiged faktiväited olid hageja au teotavad. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud üksnes seda, et hüvitise väljamõistmine ei ole faktiväidete ebaõigsuse küsitavuse korral põhjendatud. Praeguses kontekstis on vaidlustatud lahend ka vastuoluline, kuna eespool jõudis maakohus järeldusele, et avaldatud faktiväited olid õiged. Seetõttu on ebaselge, miks on hiljem räägitud siiski faktiväidete ebaõigsuse küsitavusest. Ringkonnakohtul tuleb avaldatud ebaõigete faktiväidete õigusvastasuse ja hageja au teotamise puhul siiski põhjalikult analüüsida, kas siinsel juhul on tegu hageja talumiskohustusega ning kas hageja kohta käivatele negatiivse sisuga ebaõigetele faktiväidetele peab järgnema kahju hüvitise väljamõistmine. Kellegi puuküürnikuks nimetamine ning väitmine, et ta ei taha põlenud majast lahkuda (kontekstis, millest jääb lugejale arusaam, et inimene keeldub ise füüsiliselt põlenud majast lahkumast) näitab igal juhul seda isikut äärmiselt negatiivses valguses. Ka hageja tuttava kirjast nähtub, et tuttavad kaalusid avaldatud väidete tõttu isegi hagejaga suhtlemise lõpetamist. See tähendab, et mitte keegi ei taha tegemist teha isikuga, kes on nn puuküürnik. Kellegi kohta niivõrd negatiivse sisuga ebaõigete faktiväidete avaldamine väärib kahtlemata kahju hüvitise väljamõistmist. Kahju hüvitise suuruse kohta on hageja põhjendused esitanud hagiavalduses ning jääb nende juurde. Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Kolleegium leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel tuleb osaliselt muuta ja täiendada vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebust ei rahuldata ning hageja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
21.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna. 8
2-21-20016
22.Kolleegium leiab, et maakohus luges õigesti ajalehe väljaandja kõrval artiklis avaldatud asjaolude avaldajaks ka kostja. Samuti, et hageja õigusi ei saa rikkuda artiklis avaldatu arvestades, et selles talle otse ei viidata ning teda ei identifitseerita. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 645 lg 6).
23.Apellatsioonkaebuse etteheite kohaselt ei ole maakohus vaidlustatud otsuses andnud hinnangut hageja väidetele põlengu toimumise aja ja asukoha, hageja elukutse ning tema tuntuse kohta väikeses kogukonnas, samuti sellele, et ka üürileandja mõistis artiklis käsitletavat juhtumit kui hagejaga seonduvat. Vaidlustatud otsusest ei nähtu maakohtu seisukohti nimetatud väidete suhtes. Ringkonnakohus kõrvaldab selle puuduse ja täiendab vaidlustatud otsuse põhjendusi osas, mis puudutab hageja seostatavust artiklis avaldatud andmetega ja hindab täiendavalt, kas artiklis avaldatud andmete kogumi põhjal on hageja keskmise mõistliku lugeja jaoks tuvastatav.
23.1.Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatut, et artiklis puudub viide kõnealuse üürniku nimele, vanusele, soole, üüripinna asukohale ja juhtumi toimumisajale ning, et üüripinnast ega hagejast ei ole avaldatud pilte. Hageja tugineb eelkõige sellele, et elamu põleng toimus väikeses kogukonnas, mis tõmbab eriliselt kogukonna tähelepanu ning hageja oli äratuntav vahetult hiljuti toimunud ja kirjeldatud põlengu järgi. Lisaks töötab hageja XXX-na, mistõttu oli ta väikeses kogukonnas tuntud, st väikeses kogukonnas levib kiiresti teave, et põlenud majas elas just hageja ning samuti tundis artiklist juhtumi ära üürileandja.
23.2.Hindamaks, kas faktiväide riivab isiku head nime, tuleb kolleegiumi hinnangul mh arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad väited käivad hageja kohta (mh kaudselt) ning on hagejaga seostatavad, et hageja õiguste rikkumine artiklis toodud väidetega oleks võimalik. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda keskmise mõistliku inimese vaatepunktist (vrd RKTKo 3-2-1-67-10, p 21), s.o praegusel juhul keskmise mõistliku lugeja vaatepunktist. Kohtupraktikast tulenevalt saab isiku kohta andmeid avaldada ka sellisel viisil, et teabeallikas ei ole isikut ennast otseselt nimetatud, kuid ta on informatsiooni esitamise kontekstist lähtuvalt kaudsete asjaolude abil tuvastatav. Näiteks on Riigikohus leidnud, et kohtuotsuse täpne refereering (kontekst) koos kannatanu eesnime ja perekonnanime esitähega võimaldas tema identifitseerimist (RKTKo 05.12.2022, 3-2-1-138-02, p 9). Samuti on Riigikohus märkinud, et andmed võivad riivata isiku head nime ka siis, kui avaldatud teave ei olnud suunatud konkreetselt kannatanu vastu, vaid isikute grupi vastu, kuhu kannatanu kuulub (RKTKo 11.02.2004, 3-2-1-11-04, p 11; RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673, p 11).
23.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda hageja esile toodud asjaolud keskmisel mõistlikul lugejal seostada vaidlusalust artiklit hagejaga. Keskmine lugeja ei valda kogu informatsiooni, mis meedias on avaldatud. Hageja tuvastamiseks peaks keskmine lugeja asuma siinsel juhul koguma täiendavaid andmeid ja neid analüüsima. Lisaks on tegemist tasulise artikliga, mille lugemiseks peab lugeja olema teinud tellimuse. Isik ei ole tuvastatav, kui tuvastamisele kulub ebamõistlikult palju aega ning see on keerukas. Asjaolu, et artiklist tunneb juhtumi ära üürileandja, ei anna alust jaatada hageja seostamise võimalikkust vaidlusaluse artikliga keskmise lugeja jaoks. Üürileandja, teades juhtumi aluseks olevaid asjaolusid, ei ole käsitatav keskmise lugejana, kes asjaga puutumust ei oma. Samuti ei saa keskmise lugeja hulka lugeda hageja kliente ega muid isikuid, kellele hageja on ise avaldanud täiendavat teavet, mis võimaldaks neil artiklis kajastatu hagejaga seostada.
23.4.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et hageja õigusi ei saa rikkuda artiklis avaldatu, milles talle otse ei viidata ning teda ei identifitseerita. Kuna 9
2-21-20016 hageja ei ole vaidlusaluses artiklis keskmise mõistliku lugeja seisukohalt tuvastatav, puudub alus asuda seisukohale, et avaldatud andmed käivad hageja kohta. Seetõttu ei ole tuvastatav hageja isiklike õiguste rikkumine ning deliktiõigusliku vastutuse eeldused VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 tähenduses ei ole täidetud. Arvestades, et tuvastatud ei ole, et artiklis avaldati andmeid hageja kohta, ei olnud maakohtul vajalik hinnata andmete avaldamise õiguspärasust VÕS § 1046 ja § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi, mistõttu tuleb vaidlustatud otsusest jätta välja maakohtu otsuse põhjendused p-des 19–25.
24.Kuigi praeguse asja lahendamisel ei ole tähtis, kas siinsel juhul avaldatu puhul oli tegemist ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega, on tulenevalt TsMS § 436 lg-test 4 ja 7 kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega tegemist on. Seega ei olnud maakohus seotud poolte seisukohtadega selle kohta, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega, mistõttu ei saanud maakohus otsuse p-s 6.3 vaidlusvälise faktilise asjaoluna tuvastada, et „hageja on puuküürnik“, „üürnik ei ole nõus välja kolima“, „üürnik keeldub välja kolimast“ on faktiväited. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks.
27.Kostja lepinguline esindaja esitas 23.03.2026 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi kogusummas 2278 eurot (käibemaksuta) 11,60 tunni ulatuses. Teenust osutasid vandeadvokaat Arne Ots tunnihinnaga 295–325 eurot/t ja advokaat Mari Mikson tunnihinnaga 170 eurot/t. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegid kostja lepingulised esindajad järgmiseid toiminguid: − 14.10.2024 dokumendi analüüs ja edastamine kliendile: kohtuotsus 0,3 t; − 15.11.2024 dokumendiga tutvumine ja edastamine kliendile: apellatsioonkaebus 0,3 t; − 25.11.2024 tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu määrusega menetluse korraldamiseks ja edastamine kliendile 0,1 t; − 06.12.2024–09.12.2024 dokumendi ettevalmistamine: vastus apellatsioonkaebusele 9,7 t; − 12.03.2026 kommunikatsioon: kirjaliku menetluse korraldus ringkonnakohtus 0,2 t; − 13.03.2026 dokumendiga tutvumine: kohtu 12.03.2026 kiri 0,1 t; − 17.03.2026 dokumendi ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri 0,9 t.
28.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Kostja menetlustoimingutele kulunud aeg, mis seondub apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega, on apellatsioonimenetluses mittevajalik ja üle paisutatud. 12.03.2026 toimingu ning 13.03.2026 toimingu näol on tegemist sama menetlustoiminguga, mida on menetluskulude all arveldatud kaks korda, mistõttu on tegemist põhjendamatu kuluga. 14.10.2024 toiming 10
2-21-20016 kohtuotsusega tutvumiseks oli ebavajalik, sest kostjal puudus hagi rahuldamata jätmise tõttu vajadus otsust edasi kaevata. 19.03.2026 menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg on ülemäärane. Põhjendatud ajakuluks on 15 minutit (TlnRnKo 23.04.2021, 2-20-7013, p 68). Lisaks ei olnud vajalik mitme lepingulise esindaja kasutamine ning vandeadvokaadi tunnitasu suurus on ülemäärane. Hageja palus arvesse võtta, et kostja menetluskulud on võrreldes hageja menetluskuludega ülemäära suured. Hageja hinnangul oleks kostja mõistlikud menetluskulud mitte üle 595 euro (ilma käibemaksuta).
29.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud vandeadvokaat ja advokaat.
30.TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Selleks peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kohtupraktika kohaselt on asja keerukust seostatud vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samuti on jaatatud mitme esindaja õigusabikulude väljamõistmist poolelt eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Riigikohus on selgitanud, et mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab. Kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik, eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele kaasa aitas. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16). Kostja on põhjendanud, et mitme esindaja kasutamine ei toonud kaasa töö dubleerimist. Advokaat Mari Mikson koostas menetlusdokumendid vandeadvokaat Arne Otsa juhendamisel. Vandeadvokaat Arne Ots pidas suhtlust kliendiga. Arvestades, et lepinguliste esindajate tööjaotus on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt selge ning lepingulised esindajad ei ole menetluse kestel teinud samu menetlustoiminguid, siis on praegusel juhul mitme lepingulise esindaja kulud hüvitatavad.
31.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta, advokaat Mari Mikson) ning tunnihindadega 295–325 eurot (käibemaksuta, vandeadvokaat Arne Ots). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni on kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäärad kohased ega ületa advokaadi ja vandeadvokaadi keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
32.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. 06.12.2024–09.12.2024 menetlustoimingud on seotud vastuse apellatsioonkaebusele koostamisega. Arvestades kostja vastuse apellatsioonkaebusele sisu ning mahtu (3 lk), apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (8 lk) ning vaidluse sisu, mahtu ja keerukust saab pidada 11
2-21-20016 nimetatud menetlustoimingu põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi. 17.03.2026 menetlustoiming on seotud menetluskulude nimekirja koostamisega. Tegemist ei ole mahuka dokumendiga. Ringkonnakohus loeb menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15 minutit. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja menetlusega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. 12.03.2026 ja 13.03.2026 tehtud toimingud ei ole samad, nagu väidab hageja. 12.03.2026 tehtud toiming seondub kommunikatsiooniga ning 13.03.2026 tehtud toiming kohtu 12.03.2026 kirjaga tutvumisega. Seega pole alust nimetatud menetlustoiminguid põhjendamatuks pidada. Põhjendamatuks ei ole alust pidada 14.10.2024 menetlustoimingut, sest kliendi huvide kaitsmiseks on vajalik tutvuda ka maakohtu otsuse põhjendustega. Menetluskulude põhjendatuse ning vajalikkuse kontrollimisel ei ole õige võtta võrdlusena aluseks vastaspoole ajakulu, kuivõrd poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (RKTKm 18.05.2010, 3-2-143-10, p 17).
33.Tulenevalt eespool märgitust on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 6,25 tundi, millest advokaadi tööle 5,35 tundi ja ning vandeadvokaadi tööle 0,9 tundi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1181 eurot ([5,35 x 170] + [0,7 x 295] + [0,2 x 325] = 909,5 + 206,5 + 65 = 1181). Kostja on kinnitanud, et summa ei sisalda käibemaksu.
34.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.