Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
F.Z hagi Z.A vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning viivise saamiseks Z.A vastuhagi F.Z vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
F.Z 17.01.2025 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
F.Z apellatsioonkaebuse hind 476,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja F.Z (isikukood lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers
XXX),
Kostja Z.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja Roman Antonov Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis hageja varalise kahju nõude 610,12 eurot ületavas osas rahuldamata, mõistis välja seadusjärgse viivise 610,12 eurolt ja jättis hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot ja sellelt arvestatud seadusjärgses määras viivis. Hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
2.2.Kohustada Z.A-d ümber lükkama F.Z kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime „Z.A“ all teatisena XXX korteriühistu teadete tahvlil ja hoida piiranguteta kõigile XXX korteriomanikele kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmise sisuga teate: „Avaldasin F.Z
2-24-4570 kohta valeväited, et F.Z käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja sõimamas, ning seejärel üritas oma käitumist õigustada jällegi joobes peaga. Antud väited on valed ning ma lükkan need ümber. Z.A”.
2.3.Välja mõista Z.A-lt F.Z kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.
2.4.Välja mõista Z.A-lt F.Z kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras mittevaralise kahju hüvitiselt (500 eurot) alates 20.03.2024 kuni mittevaralise kahju hüvitise täieliku tasumiseni.
2.5.Välja mõista Z.A-lt F.Z kasuks varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot.
2.6.Välja mõista Z.A-lt F.Z kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras varalise kahju hüvitiselt (1086,81 eurot) alates 20.03.2024 kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni.
2.7.Jätta Z.A vastuhagi F.Z vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.8.Jätta F.Z menetluskulud Z.A kanda. Z.A menetluskulud jäävad täies ulatuses Z.A kanda.
2.9.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud otsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Z.A kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.F.Z (hageja) esitas 20.03.2024 Harju Maakohtule Z.A (kostja) vastu hagi, milles palus esimese alternatiivina (juhul, kui kohus peab kostja väiteid faktiväideteks): − kohustada kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime „Z.A“ all teatisena XXX korteriühistu teadete tahvlil ja hoida piiranguteta kõigile XXX korteriomanikele kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Avaldasin F.Z kohta valeväited, et F.Z käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja sõimamas, ning seejärel üritas oma käitumist õigustada jällegi joobes peaga. Antud väited on valed ning ma lükkan need ümber. Z.A”. − mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel 2
2-24-4570 äranägemisel, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; − mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Teise alternatiivina palus hageja (juhul, kui kohus peab kostja väiteid väärtushinnanguteks): − mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa; − mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kirjutas kostja 13.10.2023 kell 19.25 veebitarkvara Korto vahendusel XXX korteriühistu (KÜ) liikmetele teatise, millega tekitas hagejast KÜ liikmetele ebaõige kuvandi, mis pole käesoleval hetkel saanud muutudagi. Sisuliselt seadis kostja hageja pädevuse, aususe ja sobivuse kahtluse alla ebaõige faktiväite (joobeseisundis kaaselanike häirimine) alusel. Sellega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja põhjustas hagejale mittevaralise kahju läbi solvamise – pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas tahtlikult hageja mainet täiesti ebakohasel viisil, milleks puudus igasugune objektiivne alus või mõistlik põhjendus. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude 1086,81 euro hüvitamist. Kuna hagejal puudusid õigusalased eriteadmised oli eriteadmistega isiku abi kasutamine kohtueelselt kostjale nõudekirja saatmiseks põhjendatud. Kostja vastas kohtuväliselt saadetud nõudekirjale, keeldudes kohtuvälisest lahendusest (sh õigusvastase kahju tekitamise lõpetamisest ehk laimu eemaldamisest). Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja leidis, et hagiavalduse p-s 2 alla joonitud väited „Inimene käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja sõimamas“, „Lõpuks üritas oma käitumist õigustada“, „Jällegi oli asjade klaarimine joobes peaga“ on faktiväited ja väide „Mitte joobes peaga ja/või ägestunult kõrri karata“ on väärtushinnang. Joobeseisundi osas viitas kostja Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-4511 (p-d 13–14). Kuna tegemist on KÜ sisese kirjavahetusega, siis isegi, kui teatud faktiväited oleksid ebaõiged või väärtushinnangud oleksid ebakohased, ei olnud nende avaldamine kostja hinnangul õigusvastane. Suurem osa KÜ liikmetest ei tunne huvi ühistus toimuvast, mistõttu on tõenäoline, et teatud osa liikmetest ei ole süvenenud sellesse, mis toimub teatud isikute vahel ega tea, kes on hageja ja kostja. Avaldatud tekst ei mõjutanud hageja elu kostja hinnangul kuidagi.
5.04.11.2024 märkis kostja, et väide „joobes peaga“ on väärtushinnang, sest see sisaldab subjektiivset hinnangut. Lisaks on mõistlikuks õigusabikuluks eeldusel, et hagi rahuldatakse 658,80 eurot. Kostja vastuhagi
3
2-24-4570
6.Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 793 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Vastuhagi kohaselt tekkisid kostjal kohtueelsed õigusabikulud seoses hageja poolse pöördumisega. Kostjal tuli nõudekirjaga tutvuda ning sellele vastata. Samuti toimus õigusalane konsultatsioon tunnistajate kaasamise osas. Kohtueelsed õigusabikulud on sissenõutavad VÕS § 128 lg 3 alusel.
8.Kostja kinnitas, et tema õigusabikulud on kindlustatud, kuid õigusabikulude kindlustuse olemasolu ei takista menetluskulude väljamõistmist. Hageja vastuväited
9.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja hinnangul puudus kostjal õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist, sest hageja kohtueelse pöördumise tingis kostja õigusvastane käitumine. Puudub põhjuslik seos hageja kohtueelse pöördumise kostja poole ja kostja väidetava kahju tekkimise vahel, sest kostjale võis kahju tekkida üksnes kostja enda käitumise tagajärjel. Kostjal on õigusabikulude kindlustus, mistõttu ei saa kostja nõuda õigusabikulude hüvitamist hagejalt. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 17.12.2024 otsusega hagi osaliselt ning kohustas kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime „Z.A“ all teatisena XXX korteriühistu teadete tahvlil ja hoida piiranguteta kõigile XXX korteriomanikele kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmise sisuga teate: „Avaldasin F.Z kohta valeväiteid, et F.Z käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja sõimamas, ning seejärel üritas oma käitumist õigustada jällegi joobes peaga. Antud väited on valed ning ma lükkan need ümber. Z.A“. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot koos kohustusega tasuda seadusjärgses määras viivist alates 20.03.2024 kuni mittevaralise kahju hüvitise täieliku tasumiseni ning varalise kahju hüvitise 610,12 eurot koos kohustusega tasuda seadusjärgses määras viivist alates 20.03.2024 kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Hageja menetluskulud jättis maakohus 56% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
12.Maakohus tuvastas, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited ning rahuldas hageja nõude avaldatud valeväidete ümberlükkamiseks kohustamiseks hageja taotletud sõnastuses ja viisil. Maakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 nõude eeldused. Maakohus võttis mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvesse seda, et hageja sõnul KÜ liikmetest keegi temalt (v.a üks naisterahvas) pärast teate avaldamist selgitusi ei küsinud (dtl 101, ajamärge 00:08:48), hageja XXX vähe, tihti inimesi ei näinud (dtl 120, ajamärge 00:57:36), avaldamine on toimunud piiratud isikute ringile ehk KÜ liikmetele ning kostja 10.10.2023 ettepaneku ja 13.10.2023 teate järgselt kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi. Maakohus pidas õiglaseks ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot. 4
2-24-4570
13.Maakohus rahuldas hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt. Maakohus asus seisukohale, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr ei ole turuolukorraga kooskõlas ja põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-10648, p-s 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (TlnRnKo 19.04.2021, 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Kuivõrd hageja esindaja kohtueelses menetluses ei ole advokaat, vaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ning hageja esindaja (Robert Sarv) tegeleb igapäevaselt analoogsete vaidlustega, siis sai käesolevas asjas pidada põhjendatud hageja esindaja tunnitasu suuruseks, arvestades kehtivat kohtupraktikat, 100 eurot käibemaksuta. Ülemäärane ei ole kohtueelselt õigusabile kulutatud aeg (5,001 tundi). Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 610,12 eurot (käibemaksuga) (5,001 tundi x 100 eurot + 22% km) koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates 20.03.2024, s.o alates hagi esitamisest kuni varalise kahju nõude täitmiseni.
14.Maakohus juhtis kostja vastuhagiga seoses esmalt tähelepanu sellele, et 03.04.2024 tehtud toimingud „juhised kliendile tunnistajate osas – telefonivestlus“ ühe tunni ulatuses (dtl 57) ei kuulu kohtueelsete õigusabikulude alla, sest need on tehtud kohtumenetluse ajal (hagi esitati 20.03.2024, kohus võttis hagi menetlusse 25.03.2024 ja kostja esindaja esitas 03.04.2024 taotluse e-toimikule ligipääsuks). Seega igal juhul ei olnud kostja vastuhagi põhjendatud õigusabikulude osas ühe tunni ulatuses. Arvestades, et maakohus rahuldas hagi hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes täies ulatuses ja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt leidis maakohus, et vastuhagi ei ole põhjendatud ka nelja tunni ulatuses ning jättis vastuhagi rahuldamata.
15.Maakohus jättis hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude täies ulatuses ja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt, ei ole kohus rahuldanud hageja nõudeid sellesarnases ulatuses nagu kostja on kohtumenetluses kompromissina pakkunud. Kohus rahuldas varalise kahju hüvitamise nõude suuruses 610,12 eurot, see on 56% ulatuses hageja kogu varalise kahju hüvitamise nõudest. Apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ulatuses, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 610,12 eurot (resolutsiooni p 5) ja jättis hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda (resolutsiooni p 8) ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, alternatiivselt jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta samuti kostja kanda.
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus olemuslikult kohaldanud analoogia korras menetluskulude kohta käivaid sätteid ning teinud diskretsiooniotsuse, millega vähendas hageja varalise kahju hüvitist. Haginõude osas ei ole taolise otsuse tegemine võimalik. Maakohus on tuvastanud, et õigusabi kasutamine oli hageja jaoks mõistlikult vajalik ning hageja nõustub sellega. Kostja pole tuginenud VÕS § 139 lg-le 1. Kostja pole esitanud ühtegi vastuväidet kohtueelse õigusabi tunnihinnale. Kostja vastuväide seisnes üksnes õigusabikulude ajalises mahus. Lisaks on maakohus arvutanud otsuse p-s 49 valesti hageja varalise kahju nõude suuruse, võttes hagi lisas 6 kajastatud esimeselt arvelt summa ilma 5
2-24-4570 käibemaksuta ning ülejäänud arvetelt (hagi lisad 7–9) summad käibemaksuga. Hageja soovib maakohtu otsuse tühistamisel, et viivis mõistetaks välja 1086,81 eurolt.
18.Juhul, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse varalise kahju suuruse osas ning rahuldab hagi täies ulatuses, siis puudub vaidlus, et ka menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3). Juhul, kui ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega varalise kahju suuruse osas, on põhjendatud jätta menetluskulud vähemalt 90% ulatuses kostja kanda. Hageja esitas hagiavalduses kolm eraldi nõuet: mittevaralise kahju hüvitamise nõue, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue ning varalise kahju hüvitamise nõue. Hageja kohtusse pöördumise ajendiks oli eelkõige esimese kahe nõude rahuldamine, mis olid otseselt seotud kostja avaldatud ebaõigete faktiväidetega. Puudub vaidlus, et just faktiväidete tõele vastavuse küsimus oli maakohtus põhiline vaidluskoht, st sellele kulus poolte peamine ressurss. Arvestades, et kaks nõuet rahuldati täies ulatuses ning kolmas 56% ulatuses saab väita, et hageja saavutas suures ulatuses enda kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis hageja varalise kahju nõude 610,12 eurot ületavas osas rahuldamata, mõistis välja seadusjärgses määras viivise 610,12 eurolt ja jättis hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot ning jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
21.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 5, 6 ja 8 tehtud otsustusi. Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 ls 2).
22.Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osaliselt rahuldamata ning vähendanud põhjendamatult hageja esindaja tunnitasu määra 100 euroni käibemaksuta.
22.1.Juhul, kui kahju tekitaja ei ole nõus kannatanu esitatud tõenditest nähtuva esindajatasuga, tuleb kohaldada VÕS § 139 lg-t 1, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja, suurendab kannatanu enda kahju. Kahju tekitaja peab sellisel juhul TsMS § 230 lg 1 ls 1 järgi esitama tõendid, millest nähtub, et kannatanu oleks saanud sama õigusabiteenust odavamalt (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hüvitise suuruse vähendamise aluseks olevate asjaolude korral vähendab kohus hüvitist kahju tekitaja taotluseta. Kui pooled on kahju hüvitise vähendamise asjaolud menetluses esitanud, on kohtul nende sätete järgi kohustus hinnata, kas kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel annab aluse hüvitist vähendada või mitte. Ka VÕS § 140 lg 1 ls 1 alusel kahju hüvitise vähendamine ei eelda kohustatud isiku taotlust. Selle sätte kohaselt on kohtul aga õigus, mitte kohustus kahju hüvitist vähendada, kui hüvitise vähendamise asjaolud on esile toodud. Kuigi 6
2-24-4570 kohus kohaldab seadust ise, ei tohi eeltoodud sätete kohaldamine tulla pooltele üllatuslikult. Kohus peab vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kahju hüvitist nende sätete järgi vähendada, ning andma vajadusel kahju tekitanud isikule võimaluse kahju hüvitise vähendamiseks esile toodud asjaolusid tõendada (RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12).
22.2.Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on hageja varalise kahju hüvitamise nõude osas esile toonud, et kostja hinnangul ei kulu õigusnõustamisele ning nõudekirja esitamisele rohkem kui kolm tundi. Arvestades, et kostja esindaja tunnitasuks on 219,60 eurot (käibemaksuga), siis oli kostja hinnangul mõistlikuks hüvitiseks 658,80 eurot (dtl 111, p 2). Seetõttu ei ole kostja toonud maakohtu ette hüvitise vähendamise asjaolusid seoses hageja lepingulise esindaja tunnitasumääraga, st kostja ei ole tunnitasumäära vaidlustanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks pooltega arutanud varalise kahju hüvitise vähendamist. Seega on maakohus rikkunud menetlusõigust vähendades varalise kahju hüvitise nõude lahendamisel hageja lepingulise esindaja tunnitasu ilma seda pooltega arutamata.
22.3.Eeltoodust tulenevalt, arvestades, et maakohus on pidanud kohtueelselt õigusabile kulutatud aega põhjendatuks (5,001 tundi), tuleb hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks täielikult rahuldada. Ringkonnakohus nõustub seejuures hagejaga, et maakohus on otsuse p-s 49 eksinud varalise kahju hüvitise suuruse arvutamisel ning arvetel kajastatud summade järgi moodustavad kohtueelsed õigusabikulud 1086,81 eurot (216 + 468,07 + 146,47 + 256,27) (dtl 32–35). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot. Lisaks tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 6 põhinõude summat, millelt arvestatakse alates hagi esitamisest (20.03.2024) kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni seadusjärgses määras viivist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Arvestades, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb muuta vastavalt menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 ls 1). Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Hüvitatavad menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.