Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-4570
Kohtuasi
X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning viivise nõudes Y vastuhagi X vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. juuni 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXX), advokaat Kristjan Kers
lepinguline esindaja
Kostja Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Roman Antonov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 2. juuni 2026 määrus osas, milles maakohus jättis X avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 1017,45 euro ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Y-lt X kasuks täiendavalt välja menetluskulu summas 1017,45 eurot ja viivis sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Sõnastada Harju Maakohtu 2. juuni 2026 kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:
2.1.Määrata X menetluskulude suuruseks kokku 6944,70 eurot (sh käibemaks).
2.2.Mõista Y-lt välja X kasuks menetluskuludena 6944,70 eurot (sh käibemaks).
2.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6944,70 eurot) tuleb Y-l tasuda viivist käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.4.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
3.X määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 20.03.2024 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahjuhüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning varalise kahju hüvitise summas 1086,81 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning esitas vastuhagi, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 793 eurot.
3.Harju Maakohus rahuldas 17.12.2024 otsusega hagi osaliselt ning kohustas kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväited. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot koos kohustusega tasuda seadusjärgses määras viivist alates 20.03.2024 kuni mittevaralise kahju hüvitise täieliku tasumiseni ning varalise kahju hüvitise summas 610,12 eurot koos kohustusega tasuda seadusjärgses määras viivist alates 20.03.2024 kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Hageja menetluskulud jättis maakohus 56% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.
4.Hageja esitas 17.01.2025 apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.03.2026 otsusega. Ringkonnakohus tühistas maakohu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahjuhüvitise 1086,81 eurot ja sellelt arvestatud seadusjärgses määras viivise ning jättis hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäid kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2026 otsus jõustus 30.04.2026.
5.Hageja esitas 06.12.2024 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 6244,90 eurot, millest 700 eurot on riigilõiv ja 5435,10 eurot (koos käibemaksuga) on lepingulise esindaja tasu ning prognooskulu 109,80 eurot kostja kuludele vastuväite esitamise korral (30 minutit). Hageja märkis, et kui kostja ei esita teise poole menetluskuludele vastuväidet, palub ta jätta taotluse menetluskulude väljamõistmisel vastavas osas (109,80 eurot ulatuses) tähelepanuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal maakohtu menetluses tehtud toimingutele 24 tundi ja 45 minutit ning õigusabi on osutatud tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti taotles hageja viivise väljamõistmist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses ning kinnitas, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
6.Hageja esitas 17.03.2026 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulu summas 2405,60 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv ja 2265,60 eurot (koos käibemaksuga) on lepingulise esindaja tasu. Esindajal kulus ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingutele 10 tundi ja 15 minutit, õigusabi osutati tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti taotles hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Kostja esitas hageja 06.12.2024 menetluskulude nimekirjale vastuväited, leides muu hulgas, et kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ning käesolev menetlus ei olnud õiguslikult keerukas, ei ole seetõttu esindaja tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendatud. Põhjendatud tunnitasu oleks 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti ei nõustunud kostja hageja esindamiseks kulunud toimingute ajakuluga, leides et põhjendatud on maksimaalselt 12 tundi. Hageja 17.03.2026 menetluskuludele nimekirjale kostja vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus määras 02.06.2026 määrusega hageja menetluskulude suuruseks kokku 5927,25 eurot (sh käibemaks) ning mõistis need kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistis maakohus kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hageja kasuks välja viivise alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.1.Määruse põhjenduste kohaselt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 700 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 140 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tunnitasu nii maakohtus kui ringkonnakohtus 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus märkis, et põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 10). Võttes arvesse, et menetlus maakohtus kestis alla aasta (ringkonnakohtus kestis sisuline menetlus samuti lühikest aega), asi ei olnud keerukas ning kuivõrd hageja esindaja (ka menetluses osalenud varasema esindaja) puhul on tegemist kutsenimetuse järgi vandeadvokaadi abiga, kes on advokatuuri liige alates 14.03.2023 (hagi esitati 20.03.2024), nõustus kohus kostjaga, et hageja esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) on ülemäärane. Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud tunnitasu suuruseks mõlemas kohtuastmes on 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
8.2.Hageja esindajal on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud maakohtu menetluses toimingute tegemiseks aega 24 tundi ja 45 minutit ning ringkonnakohtu menetluses 10 tundi ja 15 minutit. Kohus leidis, et maakohtu menetluses (2024.aasta jooksul) tehtud toimingute ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Eelkõige on see nii 14.10 istungiks ettevalmistumise toiminguga (1,5 tundi) ning dokumentide mahtu ja sisu hinnates kostja vastuhagile vastuse koostamisega (1,5 tundi) ja kirjaliku kohtukõne koostamisega (6 tundi). Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses on kokku 20 tundi.
8.3.Ringkonnakohtu menetluses (aastatel 2024-2025) tehtud toimingute ajakulu (6 tundi ja 10 minutit) oli maakohtu hinnangul samuti ülemäärane, eelkõige apellatsioonkaebuse koostamise (5 tunni) osas. Kohus pidas märgitud perioodil põhjendatuks ajakuluks 4,75 tundi. Ajakulu (4
tundi ja 5 minutit), mis seostub 2026.aasta toimingutega, on samuti ülemäärane, seda eelkõige kostja vastusega tutvumise ja sellele seisukoha koostamise osas ning põhjendatud ajakulu neile toimingutele on kokku 3 tundi. Kuivõrd hageja on füüsiline isik, hagejale õigusabi osutanud advokaadibüroo on käibemaksukohuslane ning menetluskulud sisaldavad käibemaksu, on põhjendatud mõista kostjalt välja menetluskulud koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2025 oli käibemaksu standardmäär 22%. Alates 01.07.2025 on käibemaksu standardmäär 24%. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades põhjendatud ja vajalikuks peetud toimingute ajakulu ja esindaja tunnitasu suurust, kujuneb hageja menetluskuludeks kokku 5927,25 eurot (sh 3660 eurot ((20 tundi x 150) + km 22%)) + 869,25 eurot ((4,75 tundi x 150) + km 22%)); + 558 eurot ((3 tundi x 150) + km 24%)) + riigilõiv 700 eurot+ riigilõiv 140 eurot). Kuivõrd hageja on taotlenud viivise väljamõistmist, mõistab kohus hageja kasuks välja ka viivise (TsMS § 177 lg 2). Määruskaebus
9.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti 1017,45 euro ulatuses rahuldamata ning palub teha uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku summas 6944,70 eurot (sh käibemaks) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määruse üksnes osas, milles maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Maakohtu poolt põhjendatuks loetud ajakulu (20 tundi maakohtu menetluses ning 4,75 tundi ja 3 tundi ringkonnakohtu menetluses) ja riigilõivude (700 eurot ja 140 eurot) osas hageja määrust ei vaidlusta. Hageja hinnangul vastab hageja esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) advokaadibüroode poolt osutatava õigusteenuse tavapärasele turuhinnale ning on asja olemust, menetluse kulgu, vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud. Kohtupraktikas on korduvalt peetud põhjendatuks vandeadvokaatide ja vandeadvokaadi abide tunnitasusid vahemikus 140–180 eurot ilma käibemaksuta (vt TMKm 30.08.2023, nr 2-21-315; VMKo 16.06.2023, nr 2-23-5172, p 13; TMKm 26.05.2023, nr 223-1731, p 7.2; PMKo 18.05.2023, nr 2-22-133885, p 17; TlnRnKo 17.04.2023, nr 2-215920, p 29; TrtRnKo 01.11.2022, nr 2-21-16266, p 8). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ka 180-eurost ja 190-eurost tunnitasu ilma käibemaksuta (RKTKm 10.07.2023, nr 2-22-359, p 17; RKKKm 09.06.2023, nr 1-22-5272, p 49). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud põhjendatuks ka 205-eurost tunnitasu ilma käibemaksuta (TlnRnKo nr 2-12-50785, p-d 88 ja 94) ning Riigikohus viimases praktikas koguni 295-eurost tunnitasu ilma käibemaksuta (RKTKm 28.05.2024, nr 2-18-8743, p 16). Seega vastab käesolevas asjas kokkulepitud 180eurone tunnitasu Eesti Advokatuuri liikmete õigusteenuse tavapärasele turuhinnale ning kohtupraktikas aktsepteeritud hinnatasemele. Maakohus põhjendas tunnitasu vähendamist muu hulgas asjaoluga, et hageja lepinguline esindaja tegutseb vandeadvokaadi abina. Selline põhjendus ei ole veenev. Ringkonnakohus on selgitanud, et advokaadi kõrgem tunnitasu on põhjendatud asjaoluga, et advokaat peab täitma advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ning allub kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 28.02.2023, nr 2-21-10648, p 57). Vandeadvokaadi abi on Eesti Advokatuuri liige, kelle suhtes kehtivad kutse-eetilised nõuded ja kutsealase vastutuse põhimõtted. Seetõttu ei saa üksnes asjaolu, et esindaja tegutseb vandeadvokaadi abina, olla aluseks tunnitasu vähendamisele 180 eurolt 150 euroni.
9.2.Asja iseloom ei õigusta tunnitasu vähendamist. Vastupidi maakohtu seisukohale ei olnud tegemist keskmisest lihtsama vaidlusega. Menetluses toimusid eelistung ja põhiistung, mille käigus kuulati üle tunnistajad ning hageja vande all. Lisaks tuli menetleda kostja esitatud vastuhagi ning osaleda apellatsioonimenetluses. Käesolev vaidlus puudutas au teotamist, mis eeldab muu hulgas faktiväidete ja väärtushinnangute õiguslikku eristamist, ulatuslikku tõendite analüüsi ning tõendamiskoormisega seotud küsimuste lahendamist. Seetõttu ei saa käesolevat asja pidada keskmisest lihtsamaks ega selliseks, mis õigustaks advokaadibüroode tavapärasest hinnatasemest madalama tunnitasu kohaldamist. Asja keerukust kinnitab ka menetluse käik ja tulemus, kuivõrd ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse osaliselt ning rahuldas hagi lõppastmes täies ulatuses. Lähtudes tunnitasust 180 eurot (käibemaksuta) ja maakohtu poolt põhjendatuks loetud ajakulust, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 6944,70 eurot. Menetluse edasine käik
10.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu määruse vaidlustanud osas, milles hageja lepingulise esinda kulud jäid 1017,45 euro osas välja mõistmata. Muus osas ei ole hageja maakohtu määrust vaidlustanud.
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada ning kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulu summas 1017,45 eurot ning viivis sellelt summalt. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
14.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11).
15.Käesolevas asjas on maakohus pidanud hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks maakohtus 20 tunni osas ja ringkonnakohtus 7,75 tunni ulatuses. Hageja ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid maakohtu määrusele lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabile kulunud põhjendatud ja vajaliku aja osas. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu hageja maakohtu poolt põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tunnihinnaga. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o
esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sealjuures tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1115-14, p 14).
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamisel diskretsioonipiire ületanud. Käesolevas tsiviilasjas osutas hagejale õigusteenust advokaadist lepinguline esindaja tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus on pidanud asja sisu ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda põhjendatuks 150 euro, lisandub käibemaks, ulatuses. Tsiviilasja sisu ja mahtu ning menetluse kestvust hinnates võib kolleegiumi hinnangul asuda seisukohale, et tegemist oli keskmise mahu ja keerukusega asjaga. Samas ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks tunnitasu põhjendatuse hindamisel arvestanud keskmiseid sarnase õigusteenuse osutamise hindasid. Hageja on toonud määruskaebuses põhjendatult esile, et kohtupraktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks advokaadist lepingulise esindaja tunnihindasid vahemikus 140-205 eurot, aga ka kuni 295 eurost tunnitasu. Näiteks on Riigikohus leidnud, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, jäi 2022.a turuhinna piiridesse (RKTKm 30.11.2022, 2-2113599/26, p 15; 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 19–20). 2023. a pidas Riigikohus põhjendatuks tunnihinda 190 eurot, millele lisandub käibemaks (RKTKo 8. november 2023, 2-20-2851/30, p 14). Samuti on Riigikohus juba 2021.–2022. a pidanud vandeadvokaatide põhjendatud tunnihinnaks 205,58 eurot ilma käibemaksuta, kusjuures vaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ja mahukam ega nõudnud mingit valdkonda puudutavaid eriteadmisi ning osaliselt korrati juba varem esitatud seisukohti (vt RKTKo 18. mai 2022, 2-21-1824/23, p 13). Menetluskulude katteks antud tagatise väljamaksmise üle toimuvas vaidluses pidas Riigikohus 2023.–2024. a põhjendatuks tunnitasu 210–295 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 28. mai 2024, 2-18-8743/162, p 16). Eeltoodut arvestades ei ületa kolleegiumi hinnangul advokaadist esindaja tunnihind 180 eurot, millele lisandub käibemaks, tavapärast tasumäära keskmise keerukusega vaidluste puhul. Asjaolu, et hageja lepinguline esindaja on advokatuuri liige alates 14.03.2023 ning hagi esitati 20.03.2024, ei ole tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel määrav.
17.Eeltoodust tulenevalt on maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendamatult vähendanud hageja lepingulise esindaja tunnihinda. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, kujuneb hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks 6944,70 eurot (sh 4392 eurot ((20 tundi x 180) + km 22%)) + 1043,10 eurot ((4,75 tundi x 180) + km 22%)); +669,60 eurot ((3 tundi x180) + km 24%)) + riigilõiv 700 eurot+ riigilõiv 140 eurot). Võttes arvesse, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 5927,25 eurot (sh käibemaks), tuleb kostjalt hageja kasuks käesoleva määrusega täiendavalt välja mõista menetluskulu summas 1017,45 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.