Kostja: Drevor Properties OÜ (registrikood 11283656, asukoht Lõõtsa tn 2b, Tallinn 11415) Kostja seaduslik esindaja: R. L. (isikukood xxxx, e-post: xxxx) Asja läbivaatamine
09.oktoobril 2024 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Drevor Properties OÜ-lt Osaühing Panovision kasuks võlatunnistusest tulenev võlgnevus summas 121 046,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 7132,45 eurot.
3.Välja mõista Drevor Properties OÜ-lt Osaühing Panovision kasuks viivised põhinõudelt 33 234,67 eurot määras 18% aastas alates 24.10.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista Drevor Properties OÜ-lt Osaühing Panovision kasuks menetluskulud 4195 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja OÜ Panovisikon palub välja mõista kostjalt Drevor Properties OÜ-lt hageja kasuks võlatunnistusest tulenev nõue summas 121 046,31 eurot ja hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2637,67 eurot ja edasi viivised põhinõudelt summas 33 234,67 eurot määraga 18% alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Drevor Properties OÜ (edaspidi nimetatud „kostja“) väljastas 15. augustil 2023.a Osaühingule Panovision (edaspidi nimetatud „hageja“) võlatunnistuse kokku summas 121 046,31 eurot. Kostja poolt antud võlatunnistuse aluseks oli hageja ja kostja vahel 06. septembril 2006.a sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale kokku 33 234,10 eurot. Hageja kandis laenusumma kostja arveldusarvele kokku viie osamaksega alljärgnevatel kuupäevadel ja summades: 25. septembril 2006.a 48 000 krooni ehk 3067,76 eurot; 17. oktoobril 2006.a 16 000 krooni ehk 1022,59 eurot; 17. detsembril 2006.a 300 000 krooni ehk 19 173,49 eurot; 20. detsembril 2006.a 116 000 krooni ehk 7413,75 eurot; - 09. juunil 2009.a 40 000 eurot ehk 2556,47 eurot.
3.Kostja kinnitas võlatunnistuse punktis 1, et võlgneb hagejale seisuga 15. august 2023.a kokku 121 046,31 eurot. Sellest moodustas 01. jaanuaril 2020.a sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 33 324,10 eurot, millele lisandus kokkulepitud intress määraga 5% kalendriaastas, mis on arvutatud iga laenumakse tegemisest kuni 31. detsembrini 2019.a kokku summas 54 578,11 eurot.
4.Poolte kokkuleppe kohaselt oli laenu tagasimaksmisega viivitamisel viivise määraks 36% kalendriaastas, mis alates 01. jaanuarist 2020.a kuni 15. augustini 2023.a on kokku 43 333,62 eurot. Hageja nõusolekul alandati võlatunnistuse andmisel 15. augustil 2023.a viivise suurust põhivõlgnevusega võrdseks suuruses 33 234,10 eurot.
5.Võlatunnistuse punktis 2 kinnitas kostja hagejale laenusuhtest tulenevat võlgnevust nii põhivõlgnevuse kui kogunenud kõrvalnõuete osas, samuti katkestas võlatunnistuse andmine nõuete aegumise TsÜS 158 mõttes. Kostja kinnitas võlatunnistus punktis 3, et kogu hageja nõue summas 121 046,31 eurot on õige ja kehtiv ning põhinõue koos intressiga alates 01. jaanuarist 2020.a sissenõutav.
2/6
6.Võlatunnistuse punkti 5 kohaselt võttis kostja kohustuse tasuda alates 16. augustist 2023.a hagejale tasumata võlgnevuselt viiviseid 1,5% kalendrikuus ehk 18% kalendriaastas. Alates 16. augustist 2023.a kuni 22. jaanuarini 2023.a on võlatunnistuse punkti 5 kohaselt kogunenud viiviseid 121 046,31 euroselt võlgnevuselt kokku 9547,46 eurot.
7.Hageja selgitas, et on viivitanud võlgnevuse sissenõudmisega kuna oli kostja osanikuks (hageja omas 156,00 eurost osa kostja 2600,00 eurosest osakapitalist, mis moodustas osakapitalist 6%) alates selle asutamisest kuni 22. maini 2023.a kui võõrandas oma osa kolmandale isikule. Pärast osaluse võõrandamist hakkas hageja nõudma kostjalt võlgnevuse tasumist, mille peale andis kostja hagejale 15. augustil 2023.a võlatunnistuse. Poolte kokkuleppe kohaselt lubas kostja hakata koheselt pärast võlatunnistuse andmist võlgnevust väiksemate osamaksete kaupa vähendama, kuid ei ole hagi esitamise ajaks ainsatki makset teostanud.
8.Hageja edastas kostjale 10. oktoobril 2023.a kohustuse täitmise nõude ja andis kostjale tähtaja võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse tasumiseks kuni 10. detsembrini 2023.a kuid kostja ei ole selle vaatamata oma kohustust hageja eest täitma asunud.
9.Käesoleval juhul on kostja poolt hagejale antud deklaratiivne võlatunnistus, millega kinnitati kostja poolt olemasolevat võlgnevust sooviga vastuväidetest loobuda ja lihtsustada selle sissenõudmist. Kostja tunnistas võlatunnistuses selgelt, et võlgneb hagejale 121 046,31 eurot ja võttis kohustuse tasuda sellelt summalt viiviseid 18% kalendriaastas. Seega hagi saab rahuldada kostja poolt hagejale antud võlatunnistuse alusel. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 33 234,67 eurolt viiviseid alates 16. augustist 2023.a kuni hagi esitamiseni kokku sumas 2637,67 eurot. Kostja seisukoht
Kostja ei vaielnud hagile vastu.
11.Kostja vastuse kohaselt kostja ei vaidlusta, et andis 15. augustil 2023.a Osaühingule Panovision võlatunnistuse summas 121 046,31 eurot. Hageja on hagis õigesti välja toonud, et võlatunnistuse aluseks oli poolte vahel 06. septembril 2006.a sõlmitud laenuleping ning hageja poolt välja toodud asjaolud laenu sõlmimise ja laenusumma kohta vastavad tõele.
12.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kinnitas võlatunnistuses oma koguvõlgnevust hagejale koos kõrvalnõuetega seisuga 15. august 2023.a summas 121 046,31 eurot ning võlatunnistuses kirjeldatud nõuded on õiged ja sissenõutavad.
13.Kostja majandustegevust finantseerisid selle osanikud laenudega ning krediidiasutustest kinnisvaraprojekti teostamiseks kostja laenu ei saanud kuna kinnisvaraprojekti Piira küla peeti liialt riskantseks. Seoses hageja osanike pidevate tülidega võõrandas hageja endale kuuluva kostja osas 22.05.2023.a Braves Holding OÜ-le ning hageja osanik ja juhatuse liige D. R. hakkas seejärel kostjalt intensiivselt nõudma kogu võlgnevuse tasumist. Kostja andiski seepeale hagejale võlatunnistuse kuna sellega alandati viivisemäära ja nõude suurust ning lootis endale kuuluvad kinnistud võõrandada ja saadava raha arvelt alustada võlgnevuse tasumist.
14.Kostja tunnistab, et hageja saatis talle 10. oktoobril 2023.a kohustuse täitmise nõude ja võlatunnistusest tuleneva nõude täitmise tähtaeg saabus 10. detsembril 2023.a. samuti tunnistab kostja, et ei ole võlatunnistusest tulenevat nõuet kostja ees kuni käesoleva ajani täitma asunud.
15.Ilmselt ei saa olla vaidlust ka selle üle, et 15. augustil 2023.a antud võlatunnistus on deklaratiivne ning vastava kokkuleppe sõlmimisega on muutunud kokkuleppes sätestatud 3/6
tingimused vaieldamatuks. Seega on võlatunnistus antud eesmärgil, mis vastab ka kompromissilepingu tunnustele ja on seega deklaratiivse iseloomuga.
16.Sooviga vältida edasist tarbetut vaidlust ja säästmaks menetluskulusid nõustub kostja, et võlgneb hagejale võlatunnistuse alusel 121 046,31 eurot ja tal ei ole vastuväiteid, et hagi esitamise hetkeks oli põhinõudelt kogunenud täiendavaid viiviseid summas 2637,67 eurot. Vastavad nõuded summas 123 683,98 olid hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks ning kostja ei neid täitma asunud. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
18.Hageja on esitanud kostja vastu võlatunnistusest lähtuva nõude põhikohustuse täitmiseks summas 121 046,31 eurot (VÕS § 108 lg 1) ning nõude viivise väljamõistmiseks rahalise kohustuse täimisega viivitamise eest (VÕS § 113 lg 1). Hageja väitel tuleneb tema nõue 15. augustil 2023 kostja poolt välja antud võlatunnistusest. Kostja ei vaidle vastu, et ta andis 15. augustil 2023 hagejale võlatunnistuse summas 121 046,31 eurot. Kostja nõustub sellega, et võlatunnistuse aluseks on 06. septembril 2006.a. sõlmitud laenuleping. Kostja tunnistab hageja põhivõlga ja viivise nõuet.
19.Kohus tuvastab, et kostja on väljastanud 15. augustil 2023.a hagejale võlatunnistuse kokku summas 121 046,31 eurot. Antud võlatunnistuse punktis 1 on kostja kinnitanud, et hagejal on seisuga 15. august 2023 kostja vastu 06. septembril 2009. sõlmitud laenulepingust tulenev ja 01. jaanuaril 2020.a. sissenõutavaks muutnud põhinõue summas 33 234,10 eurot, millele lisanduvad poolte vahel kokkulepitud intressid (5% kalendriaastas) kuni 31. detsembrini 2019.a. summas 54 578,11 eurot ja viivised (36% kalendriaastas) arvestatuna alates 01. jaanuarist 2020. Käesoleva kokkuleppega alandatakse viiviseid põhinõudega võrdseks summas 33 234,10 eurot ning võlausaldaja nõue seisuga 15. august 2023 moodustab seega kokku 121 046,31 eurot. Võlatunnistuse punkti 4 kohaselt kostja kinnitab, et tasub alates 16. augustist 2023.a kogunenud võlgnevuselt 121 046,31 eurot viiviseid vähendatud määras arvestusega 1,5% kalendrikuus ehk 18% kalendriaastas (dtl 11).
20.Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on kostja poolt hagejale antud deklaratiivne võlatunnistus, millega kinnitati kostja poolt olemasolevat võlgnevust sooviga vastuväidetest loobuda ja lihtsustada selle sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel on selle tagajärjeks vastuväidetest loobumine nõudele ja tõendamiskoormise ümberpööramine selliselt, et võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga ning võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt. Riigikohtu 24. märtsi 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, punktid 20 ja 21). Hageja poolt nõude esitamisel deklaratiivsele võlatunnistusele tuginemisel ei pea hageja esitama isegi võla tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal.
21.Riigikohus täpsustas oma varasemat praktikat seoses võlgniku poolt deklaratiivse võlatunnistuse andmisega ning kitsendas selle tõlgendusi 03. juunil 2021.a tsiviilasjas nr 2195601 tehtud lahendis. Riigikohus asus seisukohale, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Juhul kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus kolleegiumi seisukohalt võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. Kostja tunnistas võlatunnistuses selgelt, et võlgneb hagejale 121 046,31 eurot ja võttis kohustuse tasuda sellelt 4/6
summalt viiviseid 18% kalendriaastas. Oma vastuses hagile on kostja kinnitanud, et ta võlgneb hagejale 121 046,31 eurot ja on võtnud kohustuse tasuda sellelt summalt viiviseid 18% kalendriaastas.
22.VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
23.Kuna vaidlust pole selle üle, et kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud, siis on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja põhinõude summas 121 046,31 eurot.
24.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 15. augustil 2023.a sõlmitud võlatunnistuses kokku leppinud, et kostja tasub alates 16. august 2023 viiviseid määras arvestusega 1,5% kuus ehk 18% aastas. Hageja on arvestanud viiviseid põhivõlgnevuselt 33 234,10 eurot alates 16. august 2023 kuni hagi esitamiseni 23. jaanuar 2024 summas 2637,67 eurot. Kostja ei ole hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud.
25.Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on kooskõlas võlatunnistuses kokkulepituga ning kuulub rahuldamisele. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise sumas 2637, 67 eurot.
26.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab samuti hageja poolt TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt summas 33 234,10 eurot alates 24. jaanuar
kuni kohtuotsuse tegemiseni (23.10.2023) summas 4494,78 eurot (vt viivisekalkulaatori.ee) ja edasi alates 24.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni 18 % aastas.
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 121 046,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 7132,45 eurot (2637,67+4494,78) ning viivise põhinõudelt summas 33 234,10 eurot alates 24.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 18% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 5/6
Vajaduse korral määrab menetlusosaliste vahel.
kohus
kindlaks
menetluskulude
proportsionaalse
jaotuse
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
30.Hageja esitas 09. oktoobril 2024 menetluskulude nimekirja. menetluskulusid kokku 4195,00 eurot.
Hageja
on kandnud
31.Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2170 eurot ja õigusabikulud 2025,00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Kostja ei ole esitanud seisukohta hageja menetluskuludele.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 2100 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 70 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 2170 eurot väljamõistmine kostjalt.
34.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
35.Hagejale on esitatud õigusteenust käesolevas asjas kokku 13,5 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud arvestades antud asja sisu. Lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Hageja on kinnitanud, tulenevalt TsMS § 174 lg 10, et on käibemaksukohuslane ning saab õigusabiteenuselt käibemaksu maha arvata. Seega on hageja põhjendatud õigusabi kulu kokku 2025 eurot ilma käibemaksuta.
36.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 4195 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
37.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist
38.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.