2.Mõista A.S.-ilt Bigbank AS kasuks A.S.-i ja Bigbank AS vahel 27.01.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23001663 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed järgmise graafiku kohaselt:
3.Mõista A.S.-ilt Bigbank AS kasuks välja viivis edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
5.Rahuldada Bigbank AS taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata menetluskulude suuruseks 960 eurot.
6.Mõista A.S.-ilt
Bigbank AS kasuks menetluskulude katteks välja 739,20 eurot.
7.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Maakohtu menetluses on Bigbank AS hagi A.S.-i mõistmiseks.
vastu võlgnevuse välja
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9504,73 eurot, 10 eurot sissenõudekulu, 451,70 eurot intress, 6 eurot lepingu haldustasu ja 209,94 eurot viivist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 17.08.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 13,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
Bigbank AS ja kostja A.S. sõlmisid 27.01.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC23001663. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 10 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 13,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta.
4.Hageja hoiatas 17.05.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 19.06.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 9979,62 euro tasumist, millest 9504,73 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 451,70 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 7,19 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 10 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 6 eurot sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise: 1) 15.03.2024 osamakse summas 157,35 eurot; 2) 15.04.2024 osamakse summas 157,35 eurot; 3) 15.05.2024 osamakse summas 157,35 eurot; 4) 17.06.2024 osamakse summas 157,35 eurot
5.Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 9504,73 eurot (krediidisumma 10 000 – tagastatud krediidisumma 495,27 = 9 504,73), mis tuleb üldtingimuste p-st 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.
6.18.10.2024 esitas hageja kohtule uuesti määratud osamaksetega maksegraafiku. Hageja
selgitas, et lepingu katteks on kostja poolt hagejale laekunud 1965,70 eurot, millest 1450,93 eurot arvestati intressi katteks, 495,27 eurot krediidisumma katteks, 19,50 eurot lepingu haldustasu katteks. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 7884,30 eurot (9850 – 1965,70 = 7884,30). Käesoleval juhul sõlmiti leping 27.01.2023, lepingu perioodiks oli 120 kuud ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks määrati 15.02.2033. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 19.06.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Uuesti määratud maksete alusel muutub 17.02.2025 sissenõutavaks osamakse jääk summas 69,30 eurot, alates 17.03.2025 – 17.01.2033 igakuiselt 81,40 eurot ning viimane osamakse 15.02.2033 summas 82 eurot.
7.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse kätte toimetatud e-posti vahendusel 10.09.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele sisuliselt vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
8.Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-16913, p 21). VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
10.Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).
11.Kohtule nähtub asja materjalidest (dtl 7), et krediidiandja ei ole kontrollinud laenulepingu sõlmimisel laenusaaja pangakontot. Krediidiandja on kontrollinud vaid kostja kohta avaldatud maksehäireid, rahvastikuregistrit, Politsei-ja Piirivalveameti registrit ning kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliametist. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja ka muul viisil tõendanud, et oleks kontrollinud talle esitatud andmete õigsust. Juhul kui laenuandja oleks need päringud teinud, saanuks ta kontrollida, kas taotleja on esitanud õiged andmed oma sissetulekute ja kohustuste kohta.
12.Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Esialgne võlausaldaja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida krediidisaaja pangakonto väljavõtet sh. väljaminekuid ega kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vaja kontrollida laenu taotleja esitatud andmeid erinevate andmekogude ja pangakonto väljavõtte alusel.
Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et krediidiandja on laenu andes tuginenud peamiselt kostja esitatud andmetele ning jätnud need olulises osas kontrollimata, rikkudes seega vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
14.Lepingu sõlmimise ajal so. 27.01.2023 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli 2,5%. Seega oleks hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
15.Hageja on 18.10.2024 esitanud kohtule uuesti määratud osamaksetega maksegraafiku (dtl 73-75). Kohus selgitab, et hageja oleks saanud arvestuse esitada ka selliselt, et kohus mõistaks kostjalt välja sissenõutavaks muutunud osamaksed ning sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas tasuks kostja maksegraafiku alusel. Samas ei pea kohus otstarbekaks graafikut muutma hakata ning lähtub hageja esitatud graafikust nõude rahuldamisel. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa maksed vastavalt hageja poolt (dtl 73-75) esitatud graafikule.
16.Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt välja viivis edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt, alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 77% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 77% kostja ja 23% hageja kanda.
18.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskulud on 960 eurot (riigilõiv 840 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 100 eurot). Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 840 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud.
19.Kohus leiab, et hageja esindaja kulu 100 eurot vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele.
20.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 960 eurot (100+20+840). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 739,20 eurot (77%*960). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 739,20 eurot.
21.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.