PUMBAHOOLDUS OÜ hagi HEVENCO OÜ vastu võlgnevuse 386,04 euro ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PUMBAHOOLDUS OÜ (registrikood 11661791) Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts Kostja: HEVENCO OÜ (registrikood 14335626)
Hagihind
460,52 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus (TsMS § 405), kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista HEVENCO OÜ-lt PUMBAHOOLDUS OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 386,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 33,95 eurot.
3.Välja mõista HEVENCO OÜ-lt PUMBAHOOLDUS OÜ kasuks viivis alates 09.03.2023.a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 386,04 eurot kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle nõude summa.
4.Menetluskulud jätta HEVENCO OÜ kanda.
5.Välja mõista HEVENCO OÜ-lt PUMBAHOOLDUS OÜ kasuks menetluskulu kogusummas 1040 eurot.
6.Välja mõista HEVENCO OÜ-lt PUMBAHOOLDUS OÜ kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (1040 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Harju Maakohtule 08.03.2023.a. esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt seadme remontteenust. Hageja esitas teenuse eest arved nr 100690 ja nr 100694. Kostja ei ole arveid tasunud. Hageja pöördus korduvalt meeldetuletustega kostja poole, kuid kostja ei vastanud hageja e-kirjadele ega telefonile. Kostja on rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut. Kostja väited, et ta pole teenust ja kaupa soetanud on valed. Hageja tõendab teenuse osutamist ja kauba üleandmist kostja seaduslik esindaja 03.02.2022.a digitaalselt allkirjastatud garantiitaotlusega, 09.02.2022.a kontrollaktiga ja alates 03.02.2022.a pooltevahelise kirjavahetusega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 386,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 33,95 eurot ja edasiulatuva viivise. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole arvetel viidatud seadme remonti ega transporditeenuseid tellinud. Samuti pole kostja soetanud arvel näidatud kaupa. Kostja ei ole hagejalt midagi tellinud ning mistahes kokkuleppeid hagejaga sõlminud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.04.2023.a kohtumääruses (dtl 25-28).
5.Käesoleva asja hind on 460,52 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa
summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
7.Hageja väidetel on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, millise kohaselt tellis kostja hagejalt pumba remonditeenust. Hageja on töö teostanud ning esitanud kostjale selle eest arve. Kostja hagi ei tunnista. Seega on pooled erimeelt selles, kas nende vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping. Samuti on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale tasuma hagetava rahasumma.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
9.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
10.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
11.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu
14.oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
12.Kohtule esitatu kohaselt on kostja seaduslik esindaja R.V pöördunud 03.02.2022.a hageja poole e-kirjaga „Garantiiline pump lekib“, millise probleemi kirjelduse kohaselt on ostetud pump, mis lekib ning uuritud, millal hageja saab tulla objektile aadressil Rävala pst 3 (dtl 57).
13.Pöördumisele vastuseks on hageja edastanud kostjale täitmiseks garantiitaotluse ning pakkunud välja tööde teostamiseks 09.02. kell 11:00 (dtl 55-57). Kostja on palunud töid teostada varasemalt ja hageja on sellele vastanud, et tööd on planeeritud, kuid kohe, kui peaks tekkima mõni vaba aeg, võetakse kostjaga ühendust (dtl 54-55).
14.04.02.2022.a on hageja kirjutanud kostjale, et tehnikud tulevad objektile 08.02 kell 11:00, kuivõrd kostja telefonile ei vastanud, siis on hageja väljastanud kostjale tühisõidu eest arve ning uurinud, kas kostja on jätkuvalt huvitatud tehnikute
külastusest, kostja on soovinud jätkuvalt tehnikute tulekut ning andnud hagejale täiendava telefoninumbri (dtl 53). Hageja on kinnitanud 09.02.2022.a tehnikute väljasõitu ning kostja on selle heaks kiitnud (dtl 52).
15.VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
16.Seega loeb kohus kooskõlas VÕS § 9 lg 1 poolte vahel lepingu sõlmituks, kuivõrd kostja on soovinud hagejalt tööde teostamist kostja poolt viidatud asukohas.
17.09.02.2022.a kohtule esitatud akti kohaselt on pumba defekteerimisel leitud, et antud juhtumit ei saa käsitleda kui toote defekti või tehasepoolset vale koostamist ning toode ei kuulu garantiikorras remontimisele ja/või väljavahetamisele (dtl 50-51).
18.Garantiitaotluse kohaselt on kostjale selgitatud, et tootega mis ei ole tunnistatud garantiiliseks tuleb tellijal tasuda kõik toote remondiga seotud kulutused (dtl 49). Kostja seaduslik esindaja on taotluse allkirjastanud 03.02.2022.a. Taotlus sisaldab ka mittegarantiiliste tööde hinnakiri:
Töötund, sh. teel oldud aeg (tööpäevadel 8:00-17:00) – 50 €/h + KM. (väljaspool tööaega 75 €/h + KM)
Hooldusmehe transpordi kilomeetri hind – 0,70 € km+KM
Varuosade hind vastavalt Grundfosi hinnakirjale
Minimaalne tasu teenuse eest 80 € +KM
Rahvusvahelise garantiijuhtumi korral kehtib objekti asukohamaa hinnakiri.
19.Hageja on kohtu ette toonud, et tööd on teostatud, hageja on paigaldanud pumbale uue võllitihendi ning väljastanud kostjale sellekohase arve summas 310,92 eurot (dtl 9, 46). Samuti on hageja väljastanud 08.02.2022.a arve hageja tehnikute väljasõidu kohta summas 75,12 eurot vastavalt hinnakirjale (dtl 8).
20.Kostja eitab remontööde hagejalt tellimist, samuti eitab kostja, et on soetanud arvel näidatud kaupa (dtl 41-42).
21.Kohus on pooltele 12.04.2023.a selgitanud kohtumääruses tõendamiskoormist ning andnud pooltele tähtaja muuhulgas tõendite esitamiseks (dtl 62-64). Vastuväidete tõendamiseks kostja ühtegi tõendit kohtule esitanud pole.
22.Kohus leiab, et kuna pooltevahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et pooled purunenud pumba osas suhtlesid ning saavutasid kokkuleppe, et hageja asub toodet paigalduskohas parandama (dtl 49), siis tuleb hagi rahuldada, kuna kostja hageja väiteid ümber lükanud ei ole ning oma vastuväiteid millegagi põhistanud ei ole.
23.TsMS § 235 järgi väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
24.Kostja pole antud juhul tõendanud, et sellised töid ja teenuseid ei ole tema hagejalt tellinud ega saanud. Seega pole kostja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul jätta hagi rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 386,04 (310,92 + 75,12) eurot (dtl 8, 9).
Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 alusel.
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
27.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
28.Kostja vastuväiteid viivise suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.
29.Hageja on palunud välja mõista kahe tasumata arve alusel viivist kuni hagi kohtule esitamise seisuga 08.03.2023.a kogusummas 33,95 eurot ning sealt edasi viivis välja mõista kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus tuleb rahuldada.
30.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 386,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas 33,95 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.03.2023.a põhivõlgnevuselt 386,04 eurot kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
32.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 460,52 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
33.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 140 eurot ja esindajakulu summas 1020 eurot (km-ta).
35.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 140 eurot.
36.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et õigusabi tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vaata Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
37.Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta.
38.Kostja on üldsõnaliselt leidnud, et hageja esindaja kulud on ülepaisutatud.
39.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt väljatoodud ajakulu kokku 8,5 tundi ei vasta kohtule esitatud menetlusdokumentidele. Kohus peab ülepaisutatuks hageja esindaja väidetavat ajakulu 11.06.2023.a menetlusdokumendi koostamisele 01:30 tundi, kuivõrd dokument kordab paljuski juba varasemalt esitatut ning selle koostamisele ei saanud kuluda arvestades selle sisu 01:30 tundi, kohus peab põhjendatuks ajakuluks 01:00 tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 12.04.2024.a kohtumäärusega tutvumisele, vastamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele 01:30 tundi. Kohus leiab, et 10.05.2024.a dokument sisaldab korduseid ning selle koostamiseks peab kohus põhjendatuks 01:00 tundi. Ülejäänud osas vastab hageja esindaja poolt väljatoodud ajakulu teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 7,5 tundi ning õigusabikulu kogusummas 900 eurot (km-ta).
40.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1040 eurot, millest riigilõiv 140 eurot ja esindajakulu 900 eurot.
41.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.