2.Välja mõista Pitjunja OÜ-lt ning Xlt solidaarselt Aktsiaselts VIKING MOTORS kasuks põhivõlgnevus summas 16 175,05 eurot, leppetrahv summas 6335,40 eurot, viivis seisuga 16.11.2023 kokku summas 2022,46 eurot ning viivis 0,15 % päevas põhivõlgnevuselt (so 16 175,05 eurolt) alates põhivõlgnevuse tasumiseni.
17.11.2023 kuni
3.X vastutuse rahaliseks maksimumsummaks (otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud põhivõlg, viivis ja leppetrahv kokku) on 28 000 eurot.
4.Menetluskulud jätta 68 % ulatuses solidaarselt Pitjunja OÜ ning X kanda ning 32 % ulatuses Aktsiaseltsi VIKING MOTORS kanda.
5.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.11.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt on Aktsiaseltsi VIKING MOTORS (hageja) ja PITJUNJA OÜ (kostja I) vahel sõlmitud rendilepingud nr 296 ja nr RL15114, mille alusel hageja andis kostja I kasutusse sõiduauto Škoda Superb Combi Elegance (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXX) ja sõiduauto Škoda Kodiaq (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXX). Rendilepingute p. 4.1. alusel kohustus kostja I maksma sõiduki kasutamise eest igakuist renditasu ja p. 4.4. alusel maksma ka Olerex tanklakaardiga ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest vastavalt hageja poolt esitatud arvele. Hageja on omapoolse lepingulise kohustuse täitnud ning sõidukid kostjale I üle andnud ja võimaldanud nende lepingujärgset kasutamist. Kostja I ei ole aga täitnud eelnevalt nimetatud kohustusi, jättes tähtajaks tasumata hageja poolt väljastatud arved nr 4221006178 ja 4221006372 kogusummas 11 448,32 eurot. Kuna kostja I ei suutnud oma rendilepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täita, ütles hageja rendilepingud 07.09.2023 erakorraliselt üles. Rendilepingute p.-st 4.4. lähtudes esitas hageja koos ülesütlemise avaldusega kostjale I ka arve nr 4221006496 Olerexi tanklakaardiga perioodil 01.09.2023 kuni sõidukite tagastamiseni sooritatud ostude eest summas 4726,73 eurot. Rendilepingute p.-st 7.7.6. tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt I rendilepingutes fikseeritud läbisõidupiirangu ületamise korral leppetrahvi 0,2 eurot iga enamläbitud kilomeetri kohta. Rendilepingu nr 296 läbisõidupiiranguks ühes aastas oli kokku lepitud 40 000 km. Sõiduki tagastamise hetkel fikseeritud läbisõit oli 100 993 km, seega on kostja I kokkulepitud läbisõidupiirangut ületanud 50 993 km-ga. Seda arvestades nõudis hageja erakorralise ülesütlemise avalduses ka leppetrahvi summas 11 398 eurot. Hageja ja X (kostja II), kes on kostja 1 osanik (50% osalus) ja ainus juhatuse liige, sõlmisid 19.09.2023 käenduslepingu, millega kostja II võttis kohustuse isiklikult tagada rendilepingutest tulenevaid hageja nõudeid kostja I vastu. Vastavalt käenduslepingu p-le 1 on käendusega
tagatud muuhulgas nii rendilepingutest tulenevate põhikohustuste kui leppetrahvi tasumise kohustuse täitmine. Lähtuvalt käenduslepingu p-st 2 on käendaja vastutuse maksimaalseks summaks 28 000 eurot. Hageja esitas 06.11.2023 käenduslepingu alusel rahalise kohustuse täitmise nõude kostjale II summas 27 573,05 eurot, mille maksetähtajaks oli määratud 13.11.2023. Kostjad ei ole kumbki enda nõuet hagiavalduse esitamise ajaks täitnud ning nende rahaline kohustus hageja ees on solidaarselt 27 573,05 eurot, s.h: 17.07.2023 rendiarve nr 4221006178 autorendi ja kütusekaardi kasutamise eest perioodil 03.08.2023 – 03.09.2023 summas 5251,80 eurot; 16.08.2023 rendiarve nr 4221006372 autorendi ja kütusekaardi kasutamise eest perioodil 03.09.2023 – 03.10.2023 summas 6196,52 eurot; 07.09.2023 arve nr 4221006496 kütusekaardi kasutamise eest perioodil 01.09.2023 kuni sõidukite tagastamiseni summas 4726,73 eurot; 07.09.2023 leppetrahvi nõue läbisõidupiirangu ületamise eest summas 11 398 eurot. 22.03.2024 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles märkis, et sõiduki läbisõit kostjale I üleandmise hetkel oli 6 km ning tagastamisel 106 987 km. Vastavalt rendilepingule oli kokkulepitud läbisõit 1 aasta kohta 40 000 km, mis teeks seega 3 333,33 km kuus (40 000/12). Kostja I kasutas sõidukit kokku 15 kuud, seega lepinguga lubatud maksimaalne läbisõit üleandmisel oleks pidanud olema 49 999,95 (3 333,33x15) ehk ümardatuna 50 000 km. Arvestades sõiduki algset näitu 6 km ja lõppnäitu 106 987 km, ületas kostja I lepinguga lubatud läbisõitu seega 56 981 km-ga (106 987 – 50 000 - 6). Leppetrahvi määra 0,2 eurot iga ületatud kilomeetri kohta arvestades, on leppetrahvi suuruseks seega 11 396,20 eurot. Vastavalt rendilepingu punktile 4.6. on rendileandjal on õigus maksetähtpäevale järgnevast päevast alates nõuda rentnikult viivist 0,15% päevas tasumata summalt kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja nõuab kostjatelt viivist vaid rendiarvete ja Olerexi tanklakaardi kasutamise arve tasumisega viivitamise eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 2022,46 eurot ning palus kohtul edasiulatuv viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni välja mõista määras 0,15%. Rendilepingute punkt 7.7.5. annab hagejale õiguse rendilepingu erakorralisel lõpetamisel rentnikust tingitud põhjusel (renditasu maksmisega viivitamine enam kui 14 kalendripäeva) nõuda rentnikult leppetrahvi 30% allesjäänud rendiperioodi maksumusest, kuid mitte vähem kui 3 kuu renditasu. Rendileping nr 296 (leping I) sõlmiti 26.05.2022 tähtajaga 36 kuud ning selle alusel makstav igakuine renditasu oli 708 eurot. Rendileping nr RL15114 (leping II) sõlmiti 01.02.2023 tähtajaga 12 kuud ning selle alusel makstav igakuine renditasu oli 625 eurot. Mõlemad lepingud lõpetati kostja I võlgnevuse tõttu hageja poolt erakorraliselt 11.09.2023, seejuures oli kostja I mõlemad sõidukid tagastanud 01.09.2023. Lepingu I puhul kasutas kostja I sõidukit 15 kuud, seega 36 -15 = 21 x 708 = 14 868 eurot, millest 30% on 4460,4 eurot. Lepingu II puhul kasutas kostja I sõidukit 7 kuud, seega 12 – 7= 5 x 625 = 3125, millest 30% on 937,5 eurot. Arvestades, et vastav summa on väiksem kui 3 kuu renditasu, tuleb lähtuda lepingu punkti
7.7.5.teisest alternatiivist ehk leppetrahvi suurus lepingu II puhul on 1875 eurot. Hageja esitas kostjatele ka rendilepingute punkti 7.7.5 alusel leppetrahvinõude summas 6335,4 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja rendilepingutest ja käenduslepingust tulenev põhivõlgnevus summas 16 175,05 eurot;
põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivis summas 2022,46 eurot ning rakendada väljamõistetud summadele edasiulatuvat viivist määras 0,15% alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista leppetrahv kokkulepitud kilometraaži ületamise eest summas 11 396,20 eurot ning leppetrahv rendilepingute ennetähtaegse lõpetamise eest summas 6335,40 eurot. 09.07.2024 dokumendis teatas hageja, et jääb 22.03.2024 menetlusdokumendis esitatud nõuete juurde ning palub rendilepingu nr 296 p. 7.7.6. leppetrahvi summana arvestada 11 396,20 eurot. Kostjate vastus Kostjad ei omanud oma vastuses vastuväiteid tasumata rendiarvetele kogusummas 11 448,32 eurot ega ka Olerexi tanklakaardiga perioodil 01.09.2023 kuni sõidukite tagastamiseni sooritatud ostude osas summas 4726,73 eurot. Kostjad leiavad, et hageja leppetrahvi nõue on tõendamata. Hageja on esitanud rendilepingu nr 296 p.-i 7.7.6. alusel leppetrahvi nõude rendilepingus fikseeritud läbisõidupiirangu ületamise eest. Rendilepingu p 9.3 kohaselt rendileandja teostab sõiduki tagastamisel esmase visuaalse vaatluse ning vajadusel fikseeritakse nähtavad puudused sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis. Nimetatud akti, millest nähtuks, milline oli läbisõit sõiduki tagastamise ajal, ei ole hageja esitanud. Selliselt ei ole hageja tõendanud, et kostja I oleks läbisõidupiirangut rikkunud. Samuti on ebaselge leppetrahvi suuruse arvutamise alused. Kostja I sai sõiduki enda valdusesse 01.06.2022 ja tagastas 01.09.2023. Rendilepingu nr 296 läbisõidupiiranguks ühes aastas oli kokku lepitud 40 000 km, leping oli sõlmitud pikkusega 36 kuud. Sõiduk oli kostja I käes 1 aasta ja 3 kuud, seega ei saanud hageja enda nõude arvutamisel lähtuda lubatud 40 000 km läbisõiduga. Lisaks leidsid kostjad ühiselt, et leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur. Kostjad paluvad ühiselt vähendada maksmisele kuuluvat leppetrahvi. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on andnud kostja I kasutusse vastavalt rendilepingutele nr 296 (dtl 8-13) ja nr RL15114 (dtl 15-19) sõiduauto Škoda Superb Combi Elegance (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXX) ja sõiduauto Škoda Kodiaq (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXX). Rendilepingute p. 4.1. alusel kohustus kostja I maksma sõiduki kasutamise eest igakuist renditasu ja p. 4.4. alusel maksma ka Olerex tanklakaardiga ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest. Samuti loeb kohus tõendatuks, et hageja ja kostja II sõlmisid 19.09.2023 käenduslepingu, millega kostja II võttis kohustuse isiklikult tagada rendilepingutest tulenevaid hageja nõudeid kostja I vastu (dtl 27-28). Lähtuvalt käenduslepingu p.-st 2 on käendaja vastutuse maksimaalseks summaks 28 000 eurot.
4.Hageja on palunud kostjalt solidaarselt välja mõista rendilepingutest ja käenduslepingust tulenev põhivõlgnevus summas 16 175,05 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rendilepingute p. 4.1. alusel kohustus kostja I tasuma sõiduki kasutamise eest igakuist renditasu ja p. 4.4. alusel maksma ka Olerex tanklakaardiga ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest vastavalt hageja poolt esitatud arvele. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale I autorendi ja kütusekaarti kasutamise eest arved nr 4221006178 ja 4221006372 kogusummas 11 448,32 eurot ning arve nr 4221006496 Olerexi tanklakaardiga perioodil 01.09.2023 kuni sõidukite tagastamiseni sooritatud ostude eest summas 4726,73 eurot (dtl 20-21, 25). 12.02.2024 esitatud vastuses märkisid kostjad, et ei oma vastuväiteid tasumata rendiarvetele kogusummas 11 448,32 eurot ega ka Olerexi tanklakaardiga perioodil 01.09.2023 kuni sõidukite tagastamiseni sooritatud ostude eest summas 4726,73 eurot. Kuna kostjatel vastuväited põhivõlgnevuse osas puudusid ning samuti ei ole esitatud tõendeid, et kostjad oleksid hagejale põhivõlgnevuse tasunud, siis on hageja põhinõue kokku summas 16 175,05 eurot põhjendatud ning kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
5.Hageja on palunud välja mõista kostjatelt leppetrahvi kokkulepitud kilometraaži ületamise eest summas 11 398 eurot (hilisemas menetlusdokumendis 11 396,20 eurot) ning leppetrahv rendilepingute ennetähtaegse lõpetamise eest summas 6335,4 eurot. Hageja ei ole menetluses osaliselt oma nõudest (s.o 1,80 euro osas) loobunud ega seda ka osaliselt tagasi võtnud. 5.1 VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Rendilepingu nr 296 üldtingimuste p-s 7.7.6 kohaselt on rendileandjal õigus rentnikult nõuda leppetrahvi lepingus fikseeritud läbisõidupiirangu ületamise korral – 0,2 eurot iga enamläbitud kilomeetri kohta. Läbisõidupiiranguks ühes aastas oli kokku lepitud 40 000 km. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul tõendanud, et sõiduki reg.nr-ga XXX üleandmisel (rendileping nr 296) 01.06.2022 oli kahepoolselt fikseeritud akti alusel läbisõidunäit sõidukil 6 km (dtl 137). Mõlemad pooled on oma dokumentides kinnitanud, et sõiduk tagastati hagejale 01.09.2023. Hageja on 22.03.2024 dokumendis märkinud, et korrektne näit sõiduki tagastamisel 01.09.2023 oli 106 987 km. Hageja on esitanud nimetatud asjaolu tõendamiseks hageja 05.09.2023 hooldusosakonna poolt rendiosakonnale esitatud arve nr 473000102, milles kajastub sõiduauto läbisõit 106987 km (dtl 163). Samuti on hageja esitanud 20.09.2023 hooldusosakonna poolt esitatud täiendavaarve GPS-seadme demonteerimiseks, milles on kajastatud läbisõit 106 993 km (dtl 164) ning 17.01.2024 hooldusosakonna poolt sõidukile teostatud rehvivahetuse arve, millelt nähtub läbisõit 106 995 km (dtl 165). Täiendavalt on hageja esitanud ka müügikuulutuse seisuga 06.09.2023, kus sõiduki läbisõiduks on märgitud 106 000 km (dtl 171-176). Kohus asub seisukohale, et üksnes arvetel või kuulutuses märgitu ei tõenda sõiduki läbisõitu selle tagastamise hetkel. Läbisõidu mahtu oli hagejal võimalus tuvastada sõiduki tagastamisel visuaalselt ning läbisõidupiirangu ületamise korral oleks tulnud see fikseerida sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis. Nimelt sätestab rendilepingu p 9.3 esimese lause, et rendileandja teostab sõiduki tagastamisel esmase visuaalse vaatluse ning vajadusel fikseeritakse nähtavad puudused sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis. Akti sõiduki tagastamise kohta, kus oleks fikseeritud mh ka sõiduki läbisõit, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud sõiduki läbisõitu selle tagastamise hetkel ning leppetrahvi nõue summas 11 398 eurot ei ole põhjendatud. 5.2 Rendilepingute punkt 7.7.5. kohaselt kohustub rentnik lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel rentnikust tingitud põhjustel (Lepingu punktid 8.4.1. – 8.4.5., kui punktis nimetatud kahjujuhtum ei olnud põhjustatud Rentniku tegevusest või tegevusetusest ning punkt 8.6.), rendileandjale tasuma leppetrahvi 30% allesjäänud rendiperioodi maksumusest, kuid mitte vähem kui 3 kuu renditasu ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmiti 26.05.2022 rendileping nr 296 tähtajaga 36 kuud ning selle alusel makstav igakuine renditasu oli 708 eurot. Rendileping nr RL15114 sõlmiti 01.02.2023 tähtajaga 12 kuud ning selle alusel makstav igakuine renditasu oli 625 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et mõlemad lepingud lõpetati kostja I võlgnevuse tõttu hageja poolt erakorraliselt 11.09.2023 (dtl 23-24). Tsiviilasja materjalidest tulenevalt kasutas kostja I seega rendilepingus nr 296 märgitud sõidukit 15 kuud ning rendilepingus nr RL15114 märgitud sõidukit 7 kuud. Esimese sõiduki puhul on seega hageja õigustatud rendilepingu p 7.7.5 alusel nõudma leppetrahvi 4460,40 eurot, s.o 30 % allesjäänud rendiperioodi maksumusest summas 14 868 eurot (36 kuud – 15 kuud = 21 kuud x 708 eurot). Teise sõiduki puhul on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi lepingu punkti
7.7.5.teise alternatiivi alusel summas 1875 eurot, s.o kolme kuu renditasu, kuna 30 %
allesjäänud rendiperioodi maksumusest summas 937,50 eurot (12 kuud – 7 kuud = 5 kuud x 625 eurot) on väiksem kolme kuu renditasust. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvi nõue kokku põhjendatud summas 6335,40 eurot. 5.3 Kostjad on leidnud oma vastuses, et leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on kostjatele selgitanud, et leppetrahvi vähendamiseks ei piisa, kui kostjad viitavad üksnes selle ebamõistlikkusele ning kostjatel tuleb leppetrahvi vähendamiseks välja tuua ja tõendada leppetrahvi vähendamise aluseks olevad asjaolud (dtl 144-146). Kostjad ei ühtegi täiendavat selgitust ega asjaolu seoses leppetrahvi ebamõistlikkusega välja toonud. Seega puudub alus leppetrahvi vähendamiseks.
6.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivise summas 2022,46 eurot ning edasiulatuva viivise määras 0,15% alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rendilepingute üldtingimuste p 4.6 kohaselt on rendileandjal õigus maksetähtpäevale järgnevast päevast alates nõuda rentnikult viivist 0,15% päevas tasumata summalt kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arve nr 4221006178 maksetähtaeg oli 31.07.2023, seega muutus arves märgitud summa 5251,80 eurot sissenõutavaks 01.08.2023. Arve nr 4221006372 maksetähtaeg oli 30.08.2023, seega muutus arves märgitud summas 6196,52 eurot sissenõutavaks 01.09.2023. Arve nr 4221006496 maksetähtaeg oli 14.09.2023, seega muutus arves märgitud summa 4726,73 eurot sissenõutavaks 15.09.2023. Kuna kostjad on viivitanud põhinõude tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjatelt ka viivist. Seisuga 16.11.2023 moodustab viivis põhinõudelt kokku 2022,46 eurot (dtl 166-168). Seega on hageja viivise nõue seisuga 16.11.2023 põhjendatud kokku summas 2022,46 eurot.
Samuti on põhjendatud TsMS 367 alusel edasiulatuva viivise nõue alates 17.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
7.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt põhivõlgnevus summas 16 175,05 eurot, leppetrahv summas 6335,40 eurot, viivis seisuga 16.11.2023 kokku summas 2022,46 eurot ning viivis 0,15 % päevas põhivõlgnevuselt (so 16 175,05 eurolt) alates 17.11.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. X vastutuse rahaliseks maksimumsummaks (põhivõlg, viivis ja leppetrahv kokku) on käenduslepingu alusel 28 000 eurot.
8.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud 68 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 32 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega.
10.TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.