B2 Impact OÜ hagi D. B. vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3215,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja: D. B. (isikukood XXX , viimane teadaolev elukoht XXX, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata, epost: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Mõista kostjalt D. B. ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja krediidiliini lepingust nr 68121108001 tulenev põhivõlg 1688,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis põhivõlalt 1688,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas 282,73 eurot ning järelmaksulepingust nr 76768054403 tulenev põhivõlg 315,04 eurot ja viivis põhivõlalt 315,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas 52,74 eurot, kõik kokku 2374,50 eurot.
Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta menetluskulud 74 % ulatuses kostja D. B. i kanda ja 26 % ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda.
Mõista kostjalt D. B. ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 310,80 eurot.
Toimetada otsus avalikult kätte kostjale D. B. ile väljaanded Ametlikud Teadaanded kaudu.
Lugeda dokumendid kostjale D. B. ile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Asjaolud ja menetluse käik
1.B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, hageja) esitas 12.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. B. ilt (kostja) 3239,98 euro saamiseks. Kohus tegi 18.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 13.10.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 01.11.2023 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt ESTO AS ja kostja vahel 18.06.2022 sõlmitud krediidiliini lepingust nr 68121108001 tuleneva põhivõlgnevuse 1966,67 eurot, intressi 496,63 eurot, viivise 315,21 eurot ja võla sissenõudmiskulude 35,00 eurot tasumist ning 18.06.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 76768054403 tuleneva põhivõlgnevuse 353,65 eurot, intressi 20,30 eurot, viivise 16,11 eurot ja haldustasu 11,60 eurot tasumist.
3.Kostja on ESTO AS ja kostja vahel 18.06.2022 sõlmitud krediidiliini lepingu nr 68121108001 alusel perioodil 18.06.2022 - 17.05.2023 saanud krediiti kokku summas 2053,89 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 15,22 eurot. Krediidikulukuse määr oli 50,63% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 349,68 eurot, millest on arvestatud põhiosa 87,22 eurot, intressi katteks 187,46 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 75 eurot. Hageja on arvestanud intressi krediidiliini lepingu nr 68121108001 puhul 39,9% perioodil alates lepingu sõlmimisest 18.06.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 17.05.2023, kokku kogunenud intress 684,09 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 187,46 eurot, Seega on intressinõude suuruseks 496,63 eurot. Hageja nõuab viivist kolmekordses seadusjärgses viivisemääras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga, 01.11.2023, kokku summas 315,21 eurot. Hageja palub lepingu hinnakirja ja VÕS §
1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. ESTO AS ja kostja vahel 18.06.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 76768054403 kauba soetamiseks maksumusega 411,19 eurot puhul lepingu tingimuste punkti II (osamakse) tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 23,46 eurot, 24 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.07.2022. Krediidikulukuse määr oli 37,41% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 96,15 eurot, millest on arvestatud põhiosa 57,54 eurot, intressi katteks 24,70 eurot, haldustasu katteks 11,60 eurot, ülekandetasu 2,31 eurot. Hageja on arvestanud intressi ESTO AS ja kostja vahel 18.06.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 76768054403 puhul intressi fikseeritud intressimäär aastas 9,90% väljastatud krediidisummalt, mille alusel arvutatakse intressi kogukulu, mis jagatakse proportsionaalselt lepinguperioodide vahel nii, et esimestel kuudel makstakse intressi rohkem. Intressi kogukulu on 82,32 eurot, mis on jagatud proportsionaalselt maksete arvuga 24 kuu peale. Kuna kostja jäi võlgnevusse alates 15.11.2022 intressi osamakse tasumisega, palub hageja kostjalt välja mõista lepingust tulenevad tasumata graafikujärgsed intressi osamaksed perioodil 15.11.2022-15.02.2023 kokku summas 20,30 eurot. Hageja nõuab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 9,90% aastas ehk 0,04% päevas võlgnetavalt summalt aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiesitamise seisu päevaga. Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivise põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga perioodi 18.05.2023 – 01.11.2023 eest samas määras 9,90% aastas, kokku summas 16,11 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata haldustasu summas 11,60 eurot (4 x 2,90 eurot, s.t 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023, 15.02.2023 eest). Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt hoiatati kostjat 02.05.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingute sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati oktoobris 2022, siis oli kostja alates novembrist 2022 mõlema lepingu raames viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023 jne, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 17.05.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud üles, edastades sellekohase teatised kostja e-mailile XXX, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 09.06.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.
4.Hagiavalduse kohaselt omandas krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1200 eurot kuus. Kostja arvelduskonto alusel arvestas krediidiandja kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuteks 1113,70 eurot. Oma kohustuste suuruseks teavitas kostja 300 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215,30 eurot. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline.
5.Kostjale toimetati hagiavaldus ja 21.03.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte
avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.03.2024. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 06.04.2024 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 21.04.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (22.04.2024) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
6.Kohus andis 03.09.2024 määrusega hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks.
7.Hageja esitas 03.10.2024 kohtule VÕS § 403 4 lg 7 kohased ümberarvestused. 18.06.2022 sõlmitud krediidiliini lepingu nr 68121108001 alusel oli kostja krediidilimiit 2000 eurot. Hageja avaldab, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja põhinõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1688,99 eurot (väljastatud krediit 2053,89 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 349,68 eurot ja tasaarvestatud väljamakse tasu 15,22 eurot). Viimane väljamakse teostati kostjale 03.09.2022 ja kostja viimane tagasimakse tehti 07.10.2022 ning sellega moodustus krediidisumma jääk 1688,99 eurot (väljamaksed 2053,89 eurot miinus kõik tagasimaksed ja tasaarvestatud väljavõttetasud 15,22 eurot). Kostja ei teostanud makseid alates 15.10.2022, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud (krediidiandja ütles lepingu üles 17.05.2023). Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 403 4 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidiliini lepingust nr 68121108001 tulenev põhivõlgnevus 1688,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis põhivõlalt 1688,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest 17.05.2023 kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga kokku summas 282,73 eurot. Kostja sõlmis 18.06.2022 järelmaksulepingu nr 76768054403 kauba soetamiseks maksumusega 411,19 eurot. Lepingu tingimuste punkti II (osamakse) tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 23,46 eurot, 24 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.07.2022. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 96,15 eurot, millest on arvestatud põhiosa 57,54 eurot, intressi katteks 24,70 eurot, haldustasu katteks 1160 eurot, ülekandetasu 2,31 eurot. Hageja avaldab, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja põhinõue VÕS § 403 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on 315,04 eurot (väljastatud krediit 411,19 eurot, millest maha arvestatud kõik 96,15 eurot). Uue tagasimaksegraafiku kohaselt on kostja tasunud osamakseid täielikult kuni 15.10.2022 osamakseni, s.o summas 93,84 eurot ja osaliselt 15.11.2022 osamaksest summas 2,31 eurot, mistõttu hageja leiab, et lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista järelmaksulepingu nr 76768054403 tulenev põhivõlgnevus 315,04 eurot ja viivis põhivõlalt 315,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest 17.05.2023 kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga kokku summas 52,74 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõude arvestamine käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga on põhjendanud, kuna kostja on võlgnevuse tasumisega viivitanud juba kaks aastat.
Kohtuotsuse põhjendused
8.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 3215,17 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.Vaidlust ei ole, et ESTO AS ja kostja vahel on 18.06.2022 sõlmitud krediidiliini leping nr 68121108001 (dtl 41-46), mille alusel sai kostja perioodil 18.06.2022 - 17.05.2023 krediiti kokku summas 2053,89 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 15,22 eurot, ning ESTO AS ja kostja vahel on sõlmitud 18.06.2022 järelmaksuleping nr 76768054403 (dtl 49 -55) kauba soetamiseks maksumusega 411,19 eurot ja kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Lepingutes on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr vastavalt 50,63% ja 37,41%. Nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr jääb ülemmäära piiresse. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja sai kasutada krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
11.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
12.Kostjat on hoiatatud 02.05.2023 iseteeninduse kaudu lepingu ülesütlemisest kostja poolt lepingute sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX (dtl 59) Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostas kostja oktoobris 2022, siis oli kostja alates novembrist 2022 mõlema lepingu raames viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023 osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 17.05.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud üles, edastades sellekohased teatised kostja e-mailile XXX (dtl 66-68), ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 09.06.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale (dtl 70-71).
13.Vaidlust ei ole, et kostjale on krediidiliini lepingu järgi võimaldatud kasutada krediiti ja järelmaksulepingu alusel võimaldatud kauba eest tasuda järelmaksuga ning kostja
lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
14.VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
15.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
16.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
17.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: a. arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning
milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; b. aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; c. teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
18.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
20.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
22.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt põhistanud. Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostjalt endalt küsitud teabest ja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud
kostja krediidivõimelisuses. Laenuandja on analüüsinud üksnes kostja sissetulekuid ning laenu taotluses kostja märgitud väljaminekuid. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud kostja laenutaotlust, samuti mitte E-krediidiinfo andmebaasis väljavõtet, Taust.ee andmebaasis väljavõtet ega Rahvastikuregistri päringu tulemusi, kuigi on hagis neile viidanud lisa 9 ja lisa 12 näol. Lisana 8 esitatud arvelduskonto väljavõttelt ja analüüsilt nähtub, et see on loodud 30.10.2023, seega alles hagi esitamisel, mitte enne krediidilepingu sõlmimist. Kohtule esitatud kostja laenu saamisele eelneva 4,5 kuu pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli kostjal mitmeid muid kohustusi teiste laenuandjate ees (sh Placet Group, IPF Digital Estonia, Bondora AS, Ühisraha OÜ, Inbank AS). Süsteemiväljavõttest nähtub, et kostja laenude igakuised tagasimaksed on perioodil 01.02.2022 – 30.06.202 vahemikus 716,56 kuni 842,114 eurot. Igakuiste finantskohustuse osas peaks krediidiandja tegelikult välja selgitama, kui pika aja peale kohustused võetud on eraldi laenude kaupa. Kostja konto väljavõttelt nähtuvad Trustly Group AB maksed, kelle kaudu saab makseid teha nii, et konto väljavõttel jääb näha üksnes makseteenuse pakkuja nimi ja summa, s.t ei ole võimalik aru saada, kellele mis põhjusel makse tehti (saaja ja selgitus puuduvad). Konto väljavõttelt nähtuvad hasartmängukulud (Olybet, Playtkasinolotomania, Triogames jm). Analüüsist nähtub, et kostja sissetulekud 01.01.2022 – 30.06.2022 olid kokku 9924,81 eurot ja väljaminekud on 10 224,99 eurot. Lisadena 9 ja 12 esitatud süsteemiväljavõtetelt ei nähtu, millal need tehtud on. Kohtule ei ole ka selge, kas ja mille alusel krediidiandja kontrollis, kas krediidisaajal on ülalpeetavaid. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kostja kulud olid enne krediidi andmise hetkel suuremad kui sissetulekud, ka ei ole õige lugeda sissetulekute hulka hasartmängu tulusid, krediidilimiidi väljamakseid, saadud laene, saadud makseid eraisikutelt, s.o makseid, mis on ebaregulaarsed ja mida laenuandja kostja sissetulekute all arvesse võtta poleks tohtinud. Kohtupraktikas on leitud, et hageja peab tooma esile ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist ja seda piisavalt pika ajavahemiku kohta (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 8. novembrist 2021, nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole ka üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 12. juulist 2023, nr 2-22-147995, p 12.1).
23.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
24.Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C 154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest.
25.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud
Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
26.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale krediidiliini lepingu järgi krediiti kasutada võimaldas ja kui suures summas järelmaksulepingu alusel kauba eest järelmaksuga tasumist võimaldas ning kui suure summa on kostja lepingute järgi tagasi maksnud.
27.Hageja esitas 03.10.2024 VÕS § 4034 lg 7 kohased ümberarvestused, mille kohaselt 18.06.2022 sõlmitud krediidiliini lepingu nr 68121108001 alusel on hagejal kostja vastu põhinõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1688,99 eurot (väljastatud krediit 2053,89 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 349,68 eurot ja tasaarvestatud väljamakse tasu 15,22 eurot). Viimane väljamakse teostati kostjale 03.09.2022 ja kostja viimane tagasimakse tehti 07.10.2022 ning sellega moodustus krediidisumma jääk 1688,99 eurot (väljamaksed 2053,89 eurot miinus kõik tagasimaksed ja tasaarvestatud väljavõttetasud 15,22 eurot). Kostja ei teostanud makseid alates 15.10.2022, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud (krediidiandja ütles lepingu üles 17.05.2023). Krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete mittejärgimise puhul VÕS § 4034 tuleneva kohustuse täitmata jätmisel palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidiliini lepingust nr 68121108001 tulenev põhivõlgnevus 1688,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis põhivõlalt 1688,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest 17.05.2023 kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga kokku summas 282,73 eurot. 18.06.2022 kostja poolt sõlmitud järelmaksulepingust nr 76768054403 tuleneva nõude puhul on kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 96,15 eurot, millest on arvestatud põhiosa 57,54 eurot, intressi katteks 24,70 eurot, haldustasu katteks 1160 eurot ja ülekandetasu 2,31 eurot. Kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja põhinõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on 315,04 eurot (väljastatud krediit 411,19 eurot, millest maha arvestatud kõik 96,15 eurot). Uue tagasimaksegraafiku kohaselt on kostja tasunud osamakseid täielikult kuni 15.10.2022 osamakseni, s.o summas 93,84 eurot ja osaliselt 15.11.2022 osamaksest summas 2,31 eurot, mistõttu hageja leiab, et lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Krediidiandja poolt VÕS § 403 4 tulenevate kohustuste mittetäitmise puhul palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista järelmaksulepingu nr 76768054403 tulenev põhivõlgnevus 315,04 eurot ja viivis põhivõlalt 315,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest 17.05.2023 kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga kokku summas 52,74 eurot.
28.Seega kostjal on hagejale tasumata krediidiliini lepingu nr 68121108001 tulenev põhivõlgnevus 1688,99 eurot ja järelmaksulepingust nr 76768054403 tulenev põhivõlgnevus 315,04 eurot.
29.Hageja palub lepingu hinnakirja ja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke
pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 09.06.2023 (25 eurot, 27.06.2023 (5 eurot), 03.07.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Hageja on selle tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad. Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas (VÕS § 4034 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 lause 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
30.Hageja nõuab viivist põhinõuetelt alates lepingute ülesütlemisest (17.05.2023) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kuigi VÕS § 4034 lõige 7 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise rikkumisel ei võlgne tarbija muid tasusid, si saa viivist pidada tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, s.t viivis ei ole VÕS § 403 4 lg 7 nimetatud muu tasu. Seega hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel kohus vastavalt hageja taotlusele mõistab viivise välja kindla summana põhivõlalt 1688,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas 282,73 eurot ning järelmaksulepingust nr 76768054403 tulenev viivise põhivõlalt 315,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas 52,74 eurot.
31.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele krediidiliini lepingust nr 68121108001 tulenev põhivõlg 1688,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis põhivõlalt 1688,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas 282,73 eurot ning järelmaksulepingust nr 76768054403 tulenev põhivõlg 315,04 eurot ja viivis põhivõlalt 315,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas 52,74 eurot, kõik kokku 2374,50 eurot. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud
32.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on käesolevas asjas 3215,17 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, kokku summas 2374,50 eurot, ehk hageja nõudest rahuldatakse 74%. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 74% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 26% ulatuses hageja kanda.
33.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 420 eurot väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 420 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 310,80 eurot (74% 420-st). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
35.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
36.Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna kostja ei ole menetluses osalenud, seega ei saa kostjal olla ka kulusid.
37.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
38.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.