B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi N L vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1 421.23 eurot
Menetlusosalised
Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (registrikood 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja: Dmitri Santašev (e-post: [email protected]); Kostja: N L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
2.Välja mõista kostjalt N L’lt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks 921 (üheksasada kakskümmend üks) eurot ja 78 senti (sh põhinõue summas 861.81 eurot ja intress summas 59.97 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata intressi 191.81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 198.70 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt, so 864.81 eurolt alates 04.09.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes.
4.Jätta menetluskulud 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt N L’lt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks menetluskulud kokku summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot (so 65% riigilõivust 280 eurost ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurost). 1 (8)
2-24-117096
5.Välja mõista kostjalt N L’lt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks viivis menetluskuludelt (195 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 245 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 07.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 892.60 euro saamiseks. Kohus tegi 08.05.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 27.05.2024 nõudele vastuväite.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 22.07.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Viru Maakohtu 06.08.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
4.03. septembril 2024 esitas OK Incure OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse N L vastu põhivõlgnevuse 864.81 eurot, intressi 251.78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 198.70 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt N L sõlmis 21.06.2022 IPF Digital AS-iga krediidikontolepingu nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 2 000 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 41.04% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 41.04% aastas. Krediidi kulukuse määr on 50.55% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 41.04% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja tegi perioodil 21.06.2022 – 12.10.2022 kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 2 078 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis jaanuari (summas 2 (8)
2-24-117096 80,04 eurot; maksetähtaeg oli 11.01.2023), veebruari (summas 80,04 eurot; maksetähtaeg oli 13.02.2023) ja märtsi (summas 80,04 eurot; maksetähtaeg 13.03.2023) osamaksed tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja saatis 14.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 241.04 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 03.04.2023. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 04.04.2023.
5.Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Kostja sai krediiti kogu summas 2 078 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus krediidisumma kattes 96.37 eurot, seejuures viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 11.12.2022 summas 12.27 eurot. Seega lepingu ülesütlemise hetkeks kostja põhivõlgnevus oli 1 981.63 eurot. Pärast lepingu lõppemist tasus kostja põhivõlgnevuse katteks 1 116.82 eurot. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 864.81 eurot.
6.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingu xxxx punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 41.04% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1 981.63 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 11.12.2022. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 12.12.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 03.04.2023 summas 251.78 eurot.
7.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 04.04.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.09.2024 seadusjärgses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 198.70 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 04.09.2024 seadusjärgses viivisemääras, so 12.25% aastas.
8.Kostja esitas 20.06.2022 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 2 000 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 700 eurot Majapidamiskulud: 200 eurot Finantskohustused: 0 eurot Ülalpeetavad: 1 Töökoht: xxxx. VÕS § 14 lg 2 ja § 403 4 lg 3 II lause kohustavad tarbijat esitama õiged andmed. Krediidivõimekuse hindamiseks analüüsis krediidiandja kostja arvelduskonto väljavõtet. Krediidiandja tegi kindlaks, et kostja keskmine sissetulek on 544 eurot. Krediidiandja arvestas majapidamiskulude hulka 200 eurot KAVS § 49 lg 1 p 4 alusel. Finantskohustuste hulka arvestati 147 eurot. Lisaks arvestas krediidiandja ühe ülalpeetava kohta 100 eurot. Tagasimakse IPF-le on 79 eurot. Kostjal ei olnud maksehäireid. Vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 3 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib 3 (8)
2-24-117096 tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja (IPF Digital AS) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.
9.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 864.81 eurot, intressi 251.78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 198.70 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 864.81 eurolt alates 04.09.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 300 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
11.Viru Maakohus võttis 04.09.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale abikaasa vahendusel kätte toimetatud 23.09.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
13.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
15.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) IPF Digital AS ja kostja sõlmisid 21.06.2022 krediidilepingu nr xxxx krediidilimiidiga 2 000 eurot, intressimääraga 41.04% aastas, krediidi kulukuse määr 50.55%, tagasimakse arvepõhiselt, millega klient maksab tagasi kasutuses oleva krediidi ja intressi, arve tasumise tähtpäevaks iga kuu
11.kuupäev, kontohaldustasu 0 eurot; 4 (8)
2-24-117096 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 078 eurot. 4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud põhiosa tagasimakseid summas 1 213.19 eurot; 4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates jaanuarist 2023. a, seda vähemalt kolme, jaanuari, veebruari ja märtsi osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti 14.03.2023 lepingute ülesütlemise hoiatus, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 04.04.2023.
16.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu 5 (8)
2-24-117096 „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagejal oli tulenevalt VÕS § 403 4 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hagiavalduses märgitud järeldus „Vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 3 eurot“ näitab kohtu hinnangul välja krediidiandja erilist hooletust. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
20.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
21.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse 6 (8)
2-24-117096 perioodil intressimäär alates 21.06.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas ja alates 01.01.2023 kuni 04.04.2023 2.50% aastas.
22.Lepingu alusel kasutas kostja krediiti 2 078 eurot. Tagasi on põhinõude katteks makstud summa 1 213.19 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 04.04.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 864.81 eurot. Seadusjärgne intress (alates 22.06.2022 ehk väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 04.04.2023 on summas 59.97 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 864.81 eurot ja intress summas 59.97 eurot.
23.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 864.81 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
24.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 861.81 eurot ja intress summas 59.97 eurot, kokku 921.78 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 65% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 65% kostja ja 35% hageja kanda.
26.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 07.05.2024 summas 70.26 eurot ning hagiavalduse esitamisel 03.09.2024 summas 209.74 eurot, kokku 280 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 300 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 65% 300 eurost, so 195 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 7 (8)
2-24-117096 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.