K.O hagi EfTEN Laagri OÜ vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
K.O 07.07.2023 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
K.O apellatsioonkaebuse hind 914 eurot 44 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja K.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres Kostja EfTEN Laagri OÜ (registrikood 14058888), lepinguline esindaja Maie Talts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.06.2023 otsus tühistada osas, milles
jäi rahuldamata hageja nõue varalise kahju hüvitise 832 € ja sellelt summalt viivise saamiseks, tehes tühistatud osas uue otsuse, millega nimetatud nõuded osaliselt rahuldada ja välja mõista;
poolte menetluskulud jäid poolte endi kanda, tehes selles osas uue otsuse, millega jaotada maakohtu menetluses kantud menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.
2.Ülejäänud osas jätta p-s 1 viidatud otsus muutmata. Sama otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles mittevaralise kahju ja viivise nõuded rahuldati.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 36% ulatuses K.O ja 64% ulatuses EfTEN Laagri OÜ kanda.
2-22-12863
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on:
Hagi rahuldada osaliselt.
5.2.Mõista kostjalt EfTEN Laagri OÜ-lt hageja K.O kasuks välja 107,25 eurot, millest 100 eurot on mittevaralise kahju hüvitis ja 7,24 eurot on otsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
5.3.Mõista kostjalt EfTEN Laagri OÜ-lt hageja K.O kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates otsuse tegemisele järgnevast päevast (08.06.2023) mittevaralise kahju hüvitiselt 100 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas summas kui 100 eurot.
5.4.Mõista kostjalt EfTEN Laagri OÜ-lt hageja K.O kasuks välja varalise kahju hüvitis 533 eurot, viivis 125,87 eurot ja viivis kahjuhüvitise tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 12.10.2024.
5.5.Menetluskulud maakohtus jätta 22% ulatuses K.O ja 78% ulatuses EfTEN Laagri OÜ kanda.
5.6.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 36% ulatuses K.O ja 64% ulatuses EfTEN Laagri OÜ kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale (seni jõustumata osas) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.K.O (hageja) esitas 31.08.2022 Harju Maakohtule EfTEN Laagri OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning varalise kahju hüvitise 832 eurot. Hageja palus mõlemalt nõudelt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi kohtule esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju ning varalise kahju hüvitamise nõuetelt kuni nende täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju ning varalise kahju hüvitamise nõude summa.
2-22-12863
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale kinnistu Tallinnas aadressil Pärnu mnt 554. Kinnistul asub Laagri Selver ning kaubanduskeskuse haldaja on kostja. Hageja külastas Laagri Selverit 30.12.2021. Travellaatoril parklasse liikudes kukkus ta kaks korda, mille tagajärjel tekkis hagejale kehaline vigastus. 30.12.2021 oli Laagri Selveris parklasse viiv travellaator rikkis. Travellaatori juures puudus märgistus, et see on kasutamiseks ohtlik. Travellaatori juures puudus mistahes piirav meede, mis takistaks selle füüsilist kasutamist. Ainult käsitsi kirjutatud silt „ei tööta“ ei hoiatanud hagejat ohu eest. Kostja kasutusele võetud meede ei olnud piisav kaubanduskeskuse külastajatele kahju ärahoidmiseks.
3.Hagejal tekkisid kukkumise tagajärjel mitmed kehavigastused (parema põlve peal verised marrastused, turse hüppeliigese piirkonnas) ja suur valu. Lisaks on hagejal 3,5 kuud pärast kukkumist armid põlvel. Hageja oli sunnitud pöörduma erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati vigastused. Hagejale on kostja tegevusetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, mis tõi kaasa mittevaralise kahju, mille suurust ei saa tõendada.
4.Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja ja täiendava vastuse edastamisega. Hageja õigusabikulud kokku on 832 eurot (summa sisaldab käibemaksu), mis sisaldasid olukorra analüüsimist ja kostjale nõudekirja ja täiendava kirja edastamist. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kuulub käibemaks hüvitamisele. Hageja palus VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista ka viivise. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja nõustus, et hageja külastas 30.12.2021 Tallinnas Pärnu mnt 554 kostjale kuuluval kinnistul asuvat kaubanduskeskust. Hageja liikus 30.12.2021 kell 18:08 kaubanduskeskusest suunaga parklasse ja astus kiires tempos mööda teisest külastajatest, kes ootasid teise töötava travellaatori ümbersuunamist ülevalt alla. Hageja astus mööda sildist, mis teavitas travellaatori rikkest ning suundus mittetöötavale travellaatorile. Teavitussildi asukoht ja hageja liikumine, sh kukkumised, on nähtavad kaubanduskeskuse turvakaamera salvestuselt. Travellaatori rikke kohta oli vahetult mittetöötava travellaatori ette paigaldatud kõigile külastajatele hästi nähtav teavitussilt, et travellaatori rikke tõttu see ei tööta. Hageja kasutas mittetöötavat travellaatorit ja kukkus kiirel liikumisel kahel korral.
7.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju nõude eeldusi. Ebaõige on hageja väide, et travellaatori juures puudus märgistus. Eluliselt usutav ei ole hageja väide, et tal ei olnud võimalik aru saada, et travellaator ei tööta. Ebaõige on hageja väide, et tal puudus alternatiivne liikumise viis. 30.12.2021 ehk juhtumi toimumise päeval ei töötanud üks parklasse viinud travellaator, kuid parklasse viiva rikkis travellaatori kõrval oli töökorras ja toimiv travellaator. Hagejal oli võimalik alternatiivselt kasutada ülemise korruse väljapääsu keskusest väljumiseks ja parklasse minekuks. Kostja on tõendanud travellaatori hooldamist ja auditeerimist. Usutavad ei ole hageja väited, milles ta kirjeldab kukkumise tagajärgi ja valu. Videosalvestistelt nähtub, et mõlema kukkumise järel tõuseb hageja püsti mõne sekundi jooksul ilma kõrvalist abi vajamata. Hageja oli kukkumise järel võimeline jätkama liikumist poekottidega, ise istuma parklas autorooli ja autoga sõitma. Väidetavalt välja väänatud põlvega ei oleks see võimalik. Hageja ei pöördunud arsti poole vahetult kukkumise järel ega samal päeval hiljem. Epikriisist nähtub, et hageja läks ise arsti juurde ja väänatud põlve ei tuvastatud.
2-22-12863
8.Vaatamata kostja palvetele ei esitanud hageja kohtueelsetel läbirääkimistel tõendeid talle tekkinud kahju kohta. Hageja on korduvalt nõude suurust muutnud ja esitanud üksteisele vastukäivaid väiteid ja seisukohti. Hageja on jätnud kostjale ja kohtule avaldamata, kas ta pöördus kindlustushüvitise saamiseks kindlustusettevõtte poole. Kahju suurus ei saa olla suurem kui 135 eurot ja sellest tuleb maha arvata säästetud kulud. Alternatiivselt taotles kostja kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 ja § 140 alusel.
9.Kostja vaidles vastu õigusabikulude nõudele. Hageja esindaja on advokaadina rikkunud advokaadi kutse-eetika nõudeid, esitades kliendi nimel esindajana nõudekirju ja hagiavalduse, mis sisaldavad valeväiteid. Kostja ei pea kahju hüvitama, sest kostja ei ole kukkumist põhjustanud. Kostja võttis vahetult pärast juhtumit hagejaga ühendust ja oli valmis andma Selveri kinkekaarte 270 euro eest, kuivõrd hageja väitel ei saanud ta osaleda aastavahetuse üritusel. Hageja asus siiski esitama nõudeid, soovides saada koheselt 500 eurot või hiljem 1000 eurot. Seejärel väitis hageja, et tema nõue on 1528 eurot. Selline käitumine on vastuoluline ega ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus tegi 07.06.2023 otsuse (vaidlustatud otsus), millega: -
Maakohus jättis hageja varalise kahju hüvitamise ja viivise nõuded rahuldamata. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg-te 1 alusel nii, et jättis menetluskulud jätta poolte endi kanda, millest tulenevalt puudus vajadus neid kindlaks määrata.
11.Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: -
Tallinnas Pärnu mnt 554 asuva kinnistu omanik ning kinnistul tegutseva kaubanduskeskuse haldaja on kostja; hageja külastas kaubanduskeskust 30.12.2021 ning kukkus kaks korda mittetöötaval travellaatoril; hagejal oli sõlmitud õnnetusjuhtumi kindlustuse leping ning kindlustusandja hüvitas talle kukkumise tagajärjel 300 eurot.
12.Maakohtu hinnangul vaidlesid pooled selle üle, kas kostja vastutab hageja kukkumise eest ning peab seetõttu tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, õigusabikuludest tuleneva varalise kahju 832 eurot ja viivise mõlemalt hüvitiselt.
13.Maakohus leidis, et iseenesest on põhjendatud hageja väited, et kostja rikkus käibes vajalikku hoolsuskohustust sellega, et ta ei hoiatanud kaubanduskeskuse külastajaid travellaatori libeduse eest. Maakohus viitas VÕS § 1045 lg 1 p-ile 2 ja § 1050 lg-le 1 ning leidis, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist hoolsuskohustuse rikkumisel.
14.Maakohus osundas, et hagiavalduses kirjeldatud asjaolud selle kohta, kuidas hageja kukkus ning millised tagajärjed talle seetõttu tekkisid, ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Turvakaamera video salvestistelt võib järeldada, et mittetöötava travellaatori ette oli paigaldatud silt, mis teavitas travellaatori rikkest. Hageja astus sildist mööda, selleks külge ette keerates. Hageja liikus mööda travellaatorit kiirustades ning kukkus sellel liikudes kaks korda selili. Vaatamata kukkumisele tõusis hageja ise üles ilma kõrvalise abita ning jätkas liikumist kiires tempos kuni lahkus parklast ise autot juhtides. Kohus nõustus kostja
2-22-12863 väidetega, et kui hageja oleks välja väänanud põlve, siis ei oleks ta suutnud kiiresti liikuda ega ise sõidukit juhtida. Mittetöötava travellaatori kõrval oli teine töötav travellaator ning teised külastajad ootasid, millal kaubanduskeskuse töötaja liigub kärudega üles, et saaks kasutada töötavat travellaatorit. Hageja otsustas ise mittetöötavat travellaatorit kasutada. Pärnu mnt 554 ehitise tööprojekt ei tõenda hageja väiteid, et kaubanduskeskuse parklasse puudus muu ligipääs. Tööprojektis on märgitud, et pääs parklasse on tagatud ka maapinnalt avanevate sissepääsude kaudu.
15.Maakohus nõustus aga sellega, et kostja ei hoiatanud kaubanduskeskuse kliente, et mittetöötav või ka töötav travellaator võib sellel alla kõndimisel olla ohtlik libeduse tõttu. Sellest ohust teavitamine oleks kuulunud kostja käibekohustuse hulka ning oleks aidanud mittetöötavat travellaatorit kasutada soovivatel isikutel mõista, et kiirustamine travellaatoril võib kaasa tuua kukkumise ning kaldteel tuleb liikumiseks valida sobilik kiirus. Seega rikkus kostja hoolsuskohustust hooletuse tõttu, sest ei hoiatanud kliente, et kui nad kasutavad mittetöötavat travellaatorit iseseisvalt alla liikumiseks, peavad nad valima sobiliku liikumiskiiruse kukkumise vältimiseks.
16.Hageja ei ole tõendanud kõiki neid tagajärgi, mis hagiavalduse kohaselt talle kukkumise tõttu tekkisid. Maakohus tuvastas, et kukkumise tõttu ei esinenud hagejal muid tagajärgi peale jala ja kanna pindmise vigastuse ning valu, mis olid siiski lühiajalised. Hageja esitas kohtumenetluse eelselt kostjale teadlikuid eksitavaid väiteid, sest selga ja jalga hageja välja ei väänanud ning ta sai osaleda aastavahetuse peol.
17.Maakohus leidis, et hageja kukkumine libedal travellaatoril oli osaliselt tingitud hageja enda tegevusest. Hageja asus parklasse alla minema mittetöötava travellaatori kaudu, kuigi sellele pääsu tõkestas silt ning kõrval asus töötav travellaator. Lisaks ei olnud kukkumisest tingitud tagajärjed sedavõrd tõsised, nagu hageja üritas hagiavalduses ja kohtueelselt kostjale väita. 2018 kuni 2019. aasta kohtupraktikast saab järeldada, et keskmine kehavigastuse tõttu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis oli küll 3485 eurot, kuid seejuures arvestasid kohtud alati vigastuse raskust. Arvestades hageja enda osalust juhtunus, tema vigastuste raskust, kuid ka elukalliduse tõusu, pidas kohus õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 400 eurot. Kuna hageja sai õnnetusjuhtumi tõttu kindlustusandjalt hüvitist 300 eurot, tuli selle summa võrra vähendada kostjalt väljamõistetavat mittevaralise kahju hüvitist. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 100 eurot.
18.Maakohus ei rahuldanud hageja õigusabikuludest tulenevat kahju nõuet 832 eurot. VÕS § 128 lg 3 järgi ei hüvitata mitte mistahes õigusabikulusid, vaid ainult mõistlikke ja põhjendatud kulusid. Hageja esitas kohtule õigusabi arved, milliste alusel on hagejale osutatud õigusteenust kokku 832 euro eest seoses hageja nõustamise ja kostjale nõudekirjade saatmisega. Kohus nõustus kostjaga, et selliste nõudekirjade saatmiseks puudus vajadus, kirjad sisaldasid ebaõigeid andmeid hagejale tekkinud tagajärgede kohta ning nõudekirjades esitatud nõuded ei olnud põhjendatud. Kohtuväliselt pakkus kostja hagejale hüvitist suuremas summas, kui kohus käesolevas asjas vajalikuks pidas. Hageja ei nõustunud kostja pakutuga ning soovis oma esindaja 27.04.2022 nõudekirjas 1528 euro hüvitamist ning 11.05.2022 juba 1976 euro hüvitamist, nõudes muuhulgas 270 euro tasumist aastavahetuse peo eest, millise osas hageja kohtumenetluses nõuet ei esitanud, kuna osales tegelikult peol. Hageja esindaja nõudekirjad ei olnud põhjendatud ega vajalikud kahju nõuete esitamiseks. Õigusabikulu kandmine ei olnud vajalik ega mõistlik, mistõttu jättis kohus õigusabikulude nõude rahuldamata. Kuna kohus jättis varalise kahju nõude rahuldamata, jättis kohus rahuldamata sellelt summalt ka viivisenõude.
2-22-12863
19.Kuna maakohus rahuldas hageja mittevaralise kahju nõude, kuulus rahuldamisele ka sellega seotud viivisenõue. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja viivis mittevaralise kahju nõudelt 100 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise päevani seadusjärgses määras summas 7,24 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast tuleb kostjalt välja mõista viivis hüvitiselt 100 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 100 eurot.
20.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagejal puudus vajadus kohtu poole pöörduda, sest kostja pakkus talle kohtuväliselt hüvitist, mis on suurem kohtu väljamõistetud hüvitisest. Kostja omakorda ei nõustunud kohtumenetluses kompromissi sõlmimisega. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määranud kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid kulusid. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 07.06.2023 otsuse osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ning hagejale varalise kahju 832 eurot välja mõistmata. Samuti vaidlustab hageja menetluskulude jaotuse. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldatakse hagi kogu ulatuses ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 832 eurot ja sellelt viivis ning jäetakse menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja asja saata uueks arutamiseks maakohtusse.
22.Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 valesti, kui leidis, et hageja varalise kahju hüvitamise (kohtueelsete õigusabikulude) nõue tuleb jätta rahuldamata.
22.1.Hageja kohtueelsed õigusabikulud olid seotud sellega, et hageja pöördus kostja poole lepingulise esindaja kaudu ettepanekuga lahendada vaidlus kohtuväliselt. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14). Hageja väidab, et täidetud on kahju hüvitamise üldised eeldused. Hagejal ei oleks tekkinud vajadust pöörduda asjatundja poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks tuginenud kohtuväliselt sellele, et kostja ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest, mistõttu on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos.
22.2.Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et hageja varalise kahju hüvitamise nõude saab jätta vaid põhjusel, et maakohus mõistis hageja kasuks välja väiksema mittevaralise kahju hüvitise, kui hageja on kostjalt kohtueelselt nõudnud ning kostja kohtueelselt pakkunud. Riigikohus on leidnud, et kohus peab VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Hageja enda hinnang hagejale tekitatud mittevaralise kahju ulatuse osas, mis erineb kohtu väljamõistetud kahju hüvitise suurusest, ei muuda hageja kohtueelse õigusabi kasutamist põhjendamatuks või ebavajalikuks. Oluline on vaid see, et hageja esitatud nõue oli põhjendatud, mille maakohus ka tuvastas. Hageja rõhutab, et ka varasemas kohtupraktikas ei pidanud kohtud asjakohaseks lähenemist, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamine sõltub sellest, kas kohus mõistis kannatanu kasuks välja sama summa, mida kannatanu nõudis rikkujalt kohtueelselt (TlnRnKo 16.06.2023, 2-21-7613; HMKo 16.08.2021, 2-21-479; HMKo 13.01.2023, 2-2111162; HMKo 05.12.2022, 2-22-9739; TlnRnKo 30.11.2022, 2-20-11009, p-d 16.1.-16.2.). Kohtueelse õigusabi kasutamise eesmärk on teadaolevalt vältida kohtusse pöördumist ning
2-22-12863 jõuda mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni kohtuväliselt. Hageja on kohtueelselt väljendanud, et on valmis asjas kompromissi sõlmima.
22.3.Ebaõige on kohtu käsitlus, justkui olnuks kostja valmis tasuma hagejale 270 eurot. Kostja pakkus kõigepealt 270 euro hüvitamist Laagri Selveri kinkekaartidega. Maakohus jättis arvestamata, et kostja loobus hiljem enda ettepanekust, sest asus seisukohale, et tema tegevus ei olnud õigusvastane. Kostja pakkumine eeldas seda, et hageja peab jälle külastama kohta, kus hagejaga juba üks kord õnnetus juhtus. On ilmne, et tekkinud juhtumi tõttu ei soovinud hageja enam kostja kaubanduskeskust külastada, mistõttu ei olnud selline ettepanek tõsiselt vastuvõetav.
22.4.Hageja kohtueelne nõue ei sisaldanud ebaõigeid andmeid, nagu leidis maakohus. Hageja ei ole kunagi väitnud kostjale, et hageja ei osalenud aastavahetuse peol. Hageja põhjendas kostjale saadetud nõudekirjas, et talle on tekkinud mittevaraline kahju ning hageja ei maininud aastavahetuse kulusid. Hageja saatis kostjale aastavahetuse arve, kui kostja seda küsis. Hageja rõhutas nõudekirjas, et hageja ei nõua kostjalt varalise kahju hüvitamist (v.a õigusabikulu) ning hageja nõue piirdub vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Hageja põhjendas ka kohtumenetluses, et hageja ei nõudnud hagiavalduses kostjalt hüvitist aastavahetuse piletite eest. Hageja mittevaraline kahju, mis on seotud aastavahetuse tähistamisega, seisneb selles, et selle asemel, et tegeleda ettevalmistustega aastavahetuseks, pidi hageja minema erakorralise meditsiini osakonda ning veetma seal palju aega. Saadud vigastused ei võimaldanud hagejal nautida aastavahetuse pidu, hageja pidi võtma valuvaigisteid ning istus valudes pool õhtut ära. Hotelli jäämise asemel tuli hageja koju.
22.5.Kostja ei tuginenud varalise kahju hüvitamise vähendamisele (RKTKo 03.04.2013, 3-21-19-13, p-d 11-12). Maakohus ei ole välja toonud, et kostja oleks taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist või esitanud tõendeid, mis võimaldaks seda sätet kohaldada. Kostja tugines VÕS §-le 139 vaid mittevaralise kahju hüvitise kontekstis ning kostja ei ole varalise kahju hüvitise suurusele eraldi vastu vaielnud (st kostja ei esitanud vastuväiteid, et hagejale osutatud kohtueelne õigusabi oli ebavajalik, liiga kallis vms).
23.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja on seisukohal, et maakohus on jätnud põhjendamatult varalise kahju hüvitise välja mõistmata. Hagi oleks tulnud rahuldada täies ulatuses, mistõttu tuleks kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Suurem osa menetluskuludest tuleks jätta kostja kanda isegi juhul, kui ringkonnakohus ei peaks hageja kaebust varalise kahju hüvitist puudutavas osas rahuldama. Maakohus ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel langetas valiku mitme TsMS § 163 järgi võimaliku menetluskulude jaotusviisi vahel (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709, p 12). Menetluskulude jaotamisel tuleks arvesse võtta, et hageja esitas kostja vastu kaks nõuet, millest esimene rahuldati 100% ulatuses. Ühtlasi omab tähtsust asjaolu, et pooled vaidlesid menetluses eelkõige selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Maakohus tuvastas, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning hageja nõue oli selles osas täies ulatuses põhjendatud. Kuna kohus on täielikult rahuldanud hageja nõude, mille üle käis asjas peamine vaidlus, siis leiab hageja, et ta on oma eesmärgi suuremas enamuses saavutanud. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-22-12863
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles jäi täielikult rahuldamata hageja nõue kahjuhüvitise 832 euro ja sellelt viivise saamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude 533 euro ulatuses ja mõistab välja sellelt viivise. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust vastavalt nõuete rahuldamise proportsioonile. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
26.Maakohtu otsuse vaidlustas hageja, kes märkis, et teeb seda osaliselt. Kostja vastuapellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata. Vaidlustamata on seega mittevaralise kahju ja sellelt arvestatava viivise nõuete rahuldamine (resolutsiooni p-d 1-3). Eelmises lauses märgitud maakohtu otsustused on TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud ja selles osas ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud otsuse õigsust. Apellatsioonimenetluses on vaidlusalune varalise kahju hüvitamise ja viivise nõue ning menetluskulude jaotus.
27.Kolleegium ei nõustu kostja ja maakohtuga, et käesoleva juhtumi asjaoludel ei ole hageja kohtueelsed õigusabikulud hüvitatavad. Maakohus jättis selle kahjunõude rahuldamata vaidlustatud otsuse p-s 90-91 esitatud põhjendustel ning leidis kokkuvõtlikult, et hageja nõudekirjad oli põhjendamatud ja nende saatmiseks puudus vajadus.
28.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Käesoleval juhul tähendab see, et hageja tuleb asetada võimalikult lähedaselt olukorda, milles ta oli enne kostja kinnisasjal asuva ja tema poolt opereeritava kaubanduskeskuse libedal travellaatoril kukkumist.
28.1.Hüvitatav kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1). Maakohus mõistis hageja mittevaralise kahju õiglase hüvitisena välja 100 eurot ja sellelt viivise. Hageja nõuab lisaks varalise kahju hüvitamist. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 2), mis hõlmab kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sh mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kohtupraktikas on leitud, et otsese varalise kahjuna selles tähenduses on käsitatavad lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed vajalikud ja mõistliku suurusega õigusabikulud (nt RKTKo 24.11.2021, 2-1813432, p 24 ja sealsed viited). Sarnaselt on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine võimalik ka delikti korral (nt RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942, p 14).
28.2.Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 28). Kostja on käesolevas asjas esitanud kahjuhüvitise vähendamise taotluse VÕS §-de 139 ja 140 alusel, st ringkonnakohus saab mh kontrollida, kas kogu hageja esile toodud kohtueelne õigusabikulu on otsese varalise kahjuna hüvitatav.
28.3.Kolleegiumi hinnangul oli õigusabi kasutamine vajalik, sest isikult ei saa eeldada ilma õigusteadmisteta isiku abita argumenteeritud nõude esitamist kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu tõttu mittevaralise kahju hüvitise saamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja saatis esmalt nõudekirjad küll ise ja kostja esindaja suhtles hagejaga ka telefonitsi, kuid on selgitanud 25.01.2022 kirjas, et kahju hüvitamise aluseks saab olla üksnes õigustatud nõue, millele on lisatud kahjunõude suurust tõendavad dokumendid (tl 57) ning palunud 07.01.2022 hagejalt nõude esitamist kirjalikult, et saaks vastamisel kaasata kolleegid, sh juristi (tl 12). Ka seda arvestades oli hagejal vajalik õigusabi kasutamine.
2-22-12863
28.3.1.Ringkonnakohtu hinnangul oli kohtueelses menetluses hagejale osutatud õigusabi mõistlik ja vajalik ajakulu 3 t 25 min järgmiste toimingute osas: -
-
2:45 t ulatuses arvel nr 22040162 kajastatud toimingud (kliendi materjaliga tutvumine, analüüs, edasise tegevuskava ettepaneku koostamine ja 27.04.2022 kirja koostamise kulu; dtl 30 ja 30p); 0:40 t ulatuses arvel nr 22050117 kajastatud 11.05.2022 toimingud (dokumendiga tutvumine ja analüüs kliendile, tl 29 ja 29p);
Kolleegium leiab, et kohtueelselt puudus hagejal vajadus koostada kostjale mitut kirja, sest kostja positsioon oli selge juba 11.05.2022 vastuskirja põhjal. Küll aga oli ka pärast esimesele nõudekirjale vastuse saamiselt endiselt vajalik antud dokumendiga tutvumine ja analüüs kliendile.
28.3.2.Hageja kasutas kohtueelses menetluses advokaadi õigusabi, mille eest tal tuli tasuda 130 € tunnis (lisandus käibemaks 20%). Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva juhtumi asjaoludel nimetatud õigusabi hind kohane. Kokku on hageja kohtueelse menetluse kulud hüvitatavad summas 533 eurot (3 t 25 min × 130 + 20%). Nimetatud summat ei ole enam alust VÕS §-de 139 ega 140 alusel vähendada, sest põhjendatuks peetud ulatuses ei tinginud kahju hageja enda käitumine ja selle summa hüvitamine ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus pooltel vaidluse puudumise kohta selle üle, et kohtuväliselt pakkus kostja hagejale hüvitist suuremas summas, kui kohus käesolevas asjas vajalikuks pidas. Vaidlustamata asjaoluks saab kolleegiumi arvates lugeda, et hagejale pakuti kohtueelselt 270 euro väärtuses Laagri Selveri kinkekaarte, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja pakkus hagejale kohtueelselt hüvitist 270 euro raha maksmisega.
28.4.Hagejal tekkinud kahju on eespool märgitud osas (533 eurot) põhjuslikus seoses kostjale ette heidetava õigusvastase käitumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks oma hoolsuskohustust rikkunud ja jätkanud tuginemist vastutuse puudumisele ka pärast hageja nõudekirja saamist, poleks hagejal õigusabikulu tekkinud. Kolleegiumi hinnangul on kahju hüvitamine hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 2 kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja selle hulka kuulub käesoleval juhul hageja kohtueelne õigusabikulu.
28.5.Eelnevat arvestades saab hageja kahjunõude osaliselt rahuldada summas 533 €.
29.Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Hageja nõuab viivist viidatud sätte teise lause järgi alates 31.08.2022, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg 2 ls-ga 1. Kostja ei esitanud viivise nõudele eraldi vastuväiteid. Viivisekalkulaatori (viivisekalkulaator.ee) kohaselt on 31.08.2022–11.10.2024 eest põhivõlalt 533 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 125,87 eurot, mille ringkonnakohus mõistab kostjat hageja kasuks välja. Lisaks tuleb kostjal maksta edasiulatuvalt viivist sama määra järgi kuni põhivõla tasumiseni.
30.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta asjas ka menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral reguleerib erinormina TsMS § 163 lg 1. Nimetatud sättest tulenevalt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. See, millisel viisil kohus menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus hagiavalduses esitatud nõudes on suunatud raha maksmisele, tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda hageja rahalise nõude rahuldamise proportsioonist. Arvestades, et hageja mittevaralise kahju nõude saab lugeda rahuldatuks ning varalise kahju nõue rahuldatakse 64% ulatuses, tuleb seega jätta maakohtu menetluskuludest 22% hageja kanda ja 78% kostja kanda. Kuna
2-22-12863 apellatsiooniastmes vaidluse all olnud varalise kahju nõudest rahuldati ~64%, tuleb ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 36% hageja kanda ja 64% kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).
32.Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lgt 22 ja TsMS § 173 lg 1 ls 2). Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata otsuse resolutsioonis poolte isiku- ja registrikoode, mis on märgitud otsuse sissejuhatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.