B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ) hagi MM vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2387,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja KK Kostja MM (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista MM-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 1528,86 eurot ning viivis põhivõlalt alates 20.12.2023 kuni 20.02.2024, kokku 32,66 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhivõla nõue 97,03 euro ulatuses, intressinõue 177,91 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 317,22 euro ulatuses.
4.Mõista MM-ilt välja B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulu 375 eurot ning jätta hageja ülejäänud menetluskulud 35 euro ulatuses hageja enda kanda. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
Mõista MM-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 245 euro) tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 20.02.2024 (TsMS § 486 lg 2) Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu välja mõista kostjalt hageja kasuks IPF Digital AS ja kostja vahel 29.05.2023 sõlmitud krediidikontolepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 1625,83 eurot, intress 177,91 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 349,88 eurot.
2.Hageja selgitab, et nõude aluseks on 29.05.2023 IPF Digital AS-i (algne krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud krediidikontoleping nr x, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1650 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel.
3.Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta on hageja esitanud järgmised selgitused. Kostja esitas 29.05.2023 krediidikonto avamise taotluse. Taotluse andmed: sissetulek: 3000 eurot, majapidamiskulud: 350 eurot, finantskohustused: 156 eurot, ülalpeetavad: 0, töökoht: x, elutüüp: üür, laenu eesmärk: maja_renoveerimine_ehitus. Krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 1708,33 eurot. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, so 1708 eurot. Majapidamiskulude hulka arvestas krediidiandja 350 eurot KAVS § 49 lg 1 p 4 alusel. Finantskohustuste hulka arvestati kostja poolt öeldut 156 eurot. Tagasimakse IPF-le moodustas 62 eurot. Seega vaba raha jäägis kujunes 1140 eurot. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.
4.Hageja toob välja, et krediidiandja on teinud perioodil 29.05.2023 – 12.07.2023 kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 1667,15 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 37,68% aastas (vt. krediidikonto tingimused ja tarbijakrediidi teabeleht p. 3 „krediidiga seotud kulud“). Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 37,68% aastas (vt. lepingu punkt 1 „mõisted“ ja tarbijakrediidi teabeleht p. 3 „maksetega hilinemisega kaasnevad kulud“). Krediidi kulukuse määr on 45,67% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 37,68% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.
5.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis septembri (summas 62,75 eurot; maksetähtaeg oli 28.09.2023), oktoobri (summas 62,75 eurot; maksetähtaeg oli 30.10.2023) ja novembri (summas 62,75 eurot; maksetähtaeg 28.11.2023) osamaksed tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja saatis 29.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate . Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastatud posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud, so x, x x x. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 19.12.2023. Kostja võlga
ei tasunud ja hageja sõnul on seega leping üles öeldud 20.12.2023.
6.Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 1667,15 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus krediidisumma katteks 41,32 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 14.07.2023 summas 24,17 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1625,83 eurot.
7.Vastavalt lepingu 5686187 punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 37,68% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1625,83 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja arvutab intressi alates viimase krediidi kasutusele võtmisest, so 04.09.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 05.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 19.12.2023 summas 177,91 eurot.
8.Hageja nõuab viivist 1625,83 eurolt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 20.12.2023 intressiga võrdses määras.
10.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 28.08.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 11.09.2024.
11.Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
12.Hageja on kohtule esitanud krediidikonto lepingu (dtl 46-75) pdf failina, millel ei ole kostja allkirja.
13.Hageja väidete kohaselt esitas kostja taotluse 29.05.2023 krediidikonto avamiseks. Hageja küll selgitab, et krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suuliselt telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Ent hageja ei ole faktiväitena esile toonud, millisel viisil kostja taotluse esitas. Hageja on esitanud tõendi „Krediidikonto avamise taotlus“ (dtl 76-77), mis aga ei ole kostja taotlus, vaid väljavõte mingist infosüsteemist, mis sisaldab ka andmeid, mis ei ole ilmselgelt kostja poolt esitatud taotluse andmed. Seega ei ole tõendist eristatav, mis andmed esitas kostja ise.
14.Hageja selgituse kohaselt loetakse leping sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada ning et krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel.
15.Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404
lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
16.Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).
17.VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.
18.Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitati. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et leping oleks olnud nõutud vormis. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on leping tühine. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt.
19.Hageja on esitanud selge faktiväite raha kostjale väljamaksmise kohta ning ka tõendi (dtl 7879). Seega on tõendatud, et kostja sai ajavahemikus 29.05.2023-12.07.2023 kokku 1667,15 eurot. Nõude loovutamine
20.Hageja on kohtule esitanud tõendi (lepingu ülesütlemise teade, dtl 82-83), milles on kostjat teavitatud, et algne krediidiandja loovutab nõude hagejale. Hageja on esitanud ka AS Eesti Post infosüsteemi kuvatõmmise (dtl 84) selle kohta, et lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud tähitud kirjaga. Hageja on esitanud kirja saatmise kohta ka selge faktiväite. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud ning sellest kostjat ja teavitanud. Põhivõla nõue
21.Hageja on esile toonud, et kostja sai kostja sai kasutusse 1667,15 eurot ning tegi tagasimakseid kogu 138,29 eurot.
22.Tühise tehingu korral peavad pooled tagastama saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kohus rahuldab hageja põhinõude VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kohustab kostjat tagastama vorminõude järgimata jätmise tõttu tühise laenulepingu alusel kostjale üle antud, tagastamata laenusumma 1528,86 eurot (1667,15 – 138,29). Viivisenõue
23.Hageja nõuab põhivõlalt viivist alates lepingu esitamiseni.
ülesütlemisest 20.12.2023 kuni hagi
24.VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kohus leiab, et nõudest teatamisena saab käsitleda lepingu üles ütlemise avaldust, milles algne krediidiandja nõudis kogu põhivõla tasumist. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel, mõistes kostjalt välja põhivõlalt 1528,86 eurot seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) viivise alates 20.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.02.2024, kokku 32,66 eurot.
Intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue
25.Kuivõrd leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, on tühine ka intressi ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et võla sisse nõudmiseks tehtud toimingutega tekkis kahju just sellises ulatuses. Seetõttu jäävad intressi ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
28.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
29.Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud koos hagiga ja menetlusse võtmise määrusega 28.08.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja.
30.Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2387,78 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 350 eurot.
31.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
32.Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagis välja toodud nõue selleks puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole olemuselt alternatiivne nõue, sest nõude ese (rahasumma, sh viivise tasumise nõue) on sama. Kui hageja oleks nõude esitanud üksnes tagastamata laenusumma ning viivisenõude ulatuses, oleks hagi hind olnud 1528,86 + 32,66 eurot = 1561,52 eurot ning riigilõiv sellelt 315 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja põhjendatud menetluskulu 375 eurot ning jätab ülejäänud osas, s.o 35 euro ulatuses hageja menetluskulu hageja enda kanda.
33.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
34.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
35.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.