Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-23-15279 sissenõutavust. Kohus selgitas, et hageja isiklike õiguste rikkumine peab olema õigusvastane, kui hageja soovib saada kostjalt mittevaralise kahju hüvitist. Samuti tuli esitada kohtule tõendid. Hagi ja selle 04.01.2024 ja 07.02.2024 täienduste kohaselt laenas hageja oma tuttavalt 7200 eurot. Laenuandja andis selle hageja palvel kostja kätte hoiule. Kostja omastas õigusvastaselt hageja rahalised vahendid. Kostja tekitas hagejale otsest varalist kahju ja moraalset kahju, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja pöördus kuriteokaebusega Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole, kes algatas kostja suhtes kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXXX.

2-23-15279

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et seoses kriminaalmenetlusega ei saa esitada hagi tsiviilkohtumenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 1 annab kannatanule õiguse esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses (vt ka RKKKm 20.12.2019, 1-12-5921 p 12). Hageja ei tugine hagis tsiviilhagi esitamisele kriminaalmenetluses. Kui kannatanu kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esita või kui kohus selle läbi vaatamata jätab, võib kannatanu esitada sama nõude tema õigusi rikkunud isiku vastu tsiviilkohtumenetluses (vt ka KrMS § 225 lg 11 ja § 2962 lg 3). Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud

2-23-15279 asjaoludel järeldada, et hagiavalduses esitatud nõuded oleksid täies ulatuses perspektiivitud ja kohus saaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda hageja esile toodud asjaoludest. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama, et hageja pole käesolevas asjas hagi alust menetlusse võtmise otsustamiseks piisava selgusega esile toonud. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja saada kostjalt raha ja tugineb sellele, et hageja sai kolmandalt isikult laenu 7200 eurot, kuid raha andis kolmas isik kostja kätte. Kostja käes on raha hageja väitel õigusvastaselt. Hageja tahab seda raha endale. Määruskaebusmenetluses avaldas hageja ka kolmanda isiku (laenuandja) nime, mistõttu on asjakohatu maakohtu etteheide, et hageja tugineb anonüümse isikuga sõlmitud laenulepingule. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt ka RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9). Hagis esitatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et hageja 7200 euro suurust nõuet kostja vastu pole võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Esitatud asjaoludest on mõistetav, et kostja väidetav tegevus on tekitanud hageja varalises sfääris negatiivse varalise diferentsi. Kohus ei saa hagi menetlusse võtmisel TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 kohaldades kontrollida, kas hageja esile toodud asjaolud (sh põhjuslik seos) on tõendatud. Asjakohane ei ole vaidlustatud määruses esitatud etteheide tõendite esitamata jätmise kohta (vt ka RKTKm 06.01.2021, 2-19-20574, p 9; TlnRnKm 17.05.2024, 2-23-16387p 11). Õige on maakohtu seisukoht, et hageja on mittevaralise kahju 1000 euro nõude aluseks olevad asjaolud esitanud hagis puudulikult. See ei tähenda, et kohus peaks antud juhul hagi menetlusse võtmisest keelduma ka selle nõude osas. Juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1) (vt ka RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249/17, p 16). Seega juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks (vt ka RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 25). Maakohus jättis hagi käiguta mh mittevaralise kahju nõudes, kuid on selgitanud hagejale üldsõnaliselt üksnes seda, et hageja isiklike õiguste rikkumine peab olema õigusvastane. Maakohus ei selgitanud hagejale, et on ebaselge, milles hagejale tekkinud mittevaraline kahju väljendub ja kuidas on selle suurus 1000 eurot kujunenud. Isiklike õiguste rikkumine on vaja esile tuua konkreetselt, mitte abstraktselt (nt vaimsed ja psüühilised kannatused jms). Maakohtul on võimalik seda hagejale selgitada ja anda võimalus hagi täpsustamiseks mittevaralise kahju nõude osas ning otsustada seejärel hagi menetlusse võtmise küsimust uuesti. Põhjendamatu on antud juhul maakohtu tuginemine ka sellele, et hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10). Hageja on 04.01.2024 esitanud ettenähtud vormil menetlusabi taotluse ja maakohus on pidanud käesolevas asjas võimalikuks anda hagejale menetlusabi riigilõivu maksmisel määruskaebuse esitamisel. Maakohtul tuleb hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel lahendada ka TsMS § 187 lg 1 kohase määrusega menetlusabi taotlus hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

2-23-15279 Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist, mistõttu kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.