OÜ Aktiva Finance Group hagi A T vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
6398,50 eurot
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema KOSTJA: A T, ik xxxx, elukoht: xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A Tlt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja A T vahel 28.11.2017 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 3508,40 eurot, intressid 374,95 eurot, 09.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2589,09 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A T hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine lepingujärgne viivis määraga 40,01% aastas põhivõlgnevuse 3508,40 euro tasumata jäägilt alates 10.10.2024 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.
5.Jätta hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A T hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 890 eurot.
6.Jätta kostja A T menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista kostjalt A T hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 890 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 17.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 07.09.2023 hagi A T vastu võlgnevuse nõudes ning 28.02.2024 hagiavalduse täienduse.
2.Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmis A T 28.11.2017 Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti 30.11.2022 seisuga summas 3508,40 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras s.o 40,01% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 49%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise ja krediidianalüüsi.
Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid. Lähtudes maksehäireregistrite creditinfo.ee ja taust.ee informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal 27.11.2017 kostjal ühtegi maksehäiret. xxxx lepingu sõlmimisel 28.11.2017 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi pangakontode väljavõtte analüüsi ning 27.11.2017 maksehäirete päringuid. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1250 eurot ning väljaminekuks 150 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jäi raha reservi vähemalt 164,02 eurot (457,59 eurot tegelik sissetulek – 293,57 eurot kulud (18,82 eurot tarbimislaen, 110 eurot tarbimislaen, 14,75 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum)). xxxx lepingu krediidilimiidi suurendamisel 500 euroni 23.11.2018, 700 euroni 30.11.2018, 1000 euroni 30.11.2018 ja 2700 euroni 20.12.2018 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi pangakonto 23.11.2018 väljavõtte analüüsi ning 09.11.2018 ja 23.11.2018 maksehäirete päringuid. Krediidivõimekuse arvutuskäik: 1) 23.11.2018 taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt 136,28 eurot (485,63 eurot tegelik sissetulek – 349,35 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 23,90 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum); 2) 30.11.2018 taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt 125,85 eurot (485,63 eurot tegelik sissetulek – 359,78 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 34,33 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum); 3) 30.11.2018 taotluse alusel jäi kostjale jääb raha reservi vähemalt 111,15 eurot (485,63 eurot tegelik sissetulek – 374,48 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 49,03 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum); 4) 20.12.2018 taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt 55,56 eurot (485,63 eurot tegelik sissetulek – 430,07 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 104,62 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum). xxxx lepingu krediidilimiidi suurendamisel 2900 euroni 09.04.2019 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi pangakonto 09.04.2019 väljavõtte analüüsi ning 22.02.2019 ja 03.04.2019 maksehäirete päringuid. Krediidivõimekuse arvutuskäigu kohaselt jäi kostjale raha reservi vähemalt 51,35 eurot (490,63 eurot tegelik sissetulek – 439,28 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 113,83 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum). xxxx lepingu krediidilimiidi suurendamisel 3000 euroni 27.10.2019, 3200 euroni 30.10.2019 ja 3400 euroni 20.11.2019 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi pangakonto 27.10.2019 väljavõtte analüüsi ning 28.08.2019, 27.10.2019 ja 18.11.2019 maksehäirete päringuid. Krediidivõimekuse arvutuskäik: 1) 27.10.2019 taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt 172,66 eurot (613,54 eurot tegelik sissetulek – 440,88 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 115,43 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum); 2) 30.10.2019 taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt 156,35 eurot (613,54 eurot tegelik sissetulek – 457,19 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 131,74 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum); 3) 20.11.2019 taotluse alusel jäi kostjale raha reservi vähemalt 152,26 eurot (613,54 eurot tegelik sissetulek – 461,28 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 135,83 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum). xxxx lepingu krediidilimiidi suurendamisel 3600 euroni 28.12.2019 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi pangakonto 27.10.2019 väljavõtte analüüsi ning 19.12.2019 ja 28.12.2019 maksehäirete päringuid. Krediidivõimekuse arvutuskäigu kohaselt jäi kostjale raha reservi vähemalt 146,52 eurot (613,54
eurot tegelik sissetulek – 467,02 eurot kulud (115 eurot tarbimislaen, 60,45 eurot smsraha.ee, 141,57 eurot laenu kuumakse, 150 eurot majapidamiskulud (kohustuslik miinimum). Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Placet Group OÜ saatis kostjale 20.11.2022 lepingu nr. xxxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le
1.Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Placet Group OÜ vastavalt üldtingimuste punktile 11.2.4. ja 14.3. lepingu üles 5.12.2022. Placet Group OÜ loovutas 6.12.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. Kostja võtnud välja krediiti 30.11.2022 seisuga summas 3508,40 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 3508,40 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,01% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.09.2022 osamaksest kuni ülesütlemiseni 5.12.2022 summas 374,95 eurot (20.09.2022 - 76,77 eurot + 20.10.2022 - 118,16 eurot + 20.11.2022 - 121,53 eurot + perioodil 21.11.2022 - 5.12.2022 - 58,49, st. (3508,40 x 40,01% / 360 x 15). Kostja intressi tasunud ei ole. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3508,40 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 6.12.2022 kuni hagi esitamiseni 7.09.2023 ehk 276 päeva eest aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,01% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga
5.1.ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 1061,44 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 8.09.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40,01% aastas. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 30.01.2023 -1. tasulise kirja saatmine 25 eurot, 8.02.2023 - 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.03.2023 - 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 08.03.2024 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 08.03.2024, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 22.03.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 06.12.2022 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Placet Group OÜ 06.12.2022 loovutanud lepingust nr. xxxx tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finants (praegune Aktiva Finace Group OÜ) (dtl 54).
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel.
8.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A T on 28.11.2017 sõlminud Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel on kostjale väljastatud krediiti kokku 3508,40 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 40,01% aastas, lepingu krediidi
kulukuse määraks on 49%. Viivise määraks on samuti 40,01% aastas. Leping on üles öeldud 05.12.2022.
9.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
10.Lepingu sõlmimise ajal 28.11.2017 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 19,97% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 59,91% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 49% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
11.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
12.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
13.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja andmeid taust.ee keskkonnast ja creditinfo.ee andmebaasist (maksehäired puudusid) ning analüüsinud kostja pangakonto väljavõtteid AS-s SEB Pank perioodil 27.05.2017-27.11.2017, 01.05.2018 – 22.11.2018, 01.10.2018 – 08.04.2019 ja 27.04.2019 - 27.10.2019. Laenuandja on tuvastanud kostja tegelikud sissetulekud (töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus) ning kohustused.
14.Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja laenu põhiosa katteks makseid alates 20.10.2022 osamaksest, mistõttu jäi tagastamata võetud krediidisumma 3508,40 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on intress perioodil 20.09.2022 kuni ülesütlemiseni 5.12.2022 summas 374,95 eurot. Kohus leiab, et eelmärgitud nõuded on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
15.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui
võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 3508,40 eurolt lepingus kokku lepitud viivisemääras 40,01% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.12.2022 kuni hagi esitamiseni 07.09.2023, 276 päeva eest kokku summas 1061,44 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 104). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 40,01% aastas põhinõudelt 3508,40 eurolt alates 08.09.2023 kuni lahendi tegemiseni 09.10.2024 (k.a) 398 päeva eest, mis moodustab 1527,65 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 08.10.2024 seisuga kokku summas 2589,09 eurot (1061,44 + 1527,65).
17.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv lepingujärgne viivis tasumata põhinõude jäägilt alates 10.10.2024 kuni põhinõude 3508,40 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 919,31 eurot (3508,40 – 2589,09).
18.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitis 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 30.01.2023 - 25 eurot, 8.02.2023 - 5 eurot, 13.03.2023 – 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot, kokku 50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 35 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.
19.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 4994,79 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk alla 1% nõudest. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 630 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada .
23.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
25.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
26.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid
advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
27.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot).
28.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 890 eurot (riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).
29.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
31.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.